← Eesti

1-07-2833\2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märts
  2. a Tallinn Kriminaalasja number 1-07-2833

(07231500703)Kohtunik Eha Popova Kohtuistungi sekretär Julia Senkevitš Kriminaalasi E.K süüdistuses lühimenetluses Prokurör Ma rtin Tuulik Süüdistatav E.K KarS 25 lg 2 - 199 lg 2 p 4 järgi ik xxx Kaitsja advokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON Tunnistada süüdi E.K 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 4 järgi ja mõista karistuseks Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt E.K-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva. Kohaldada E.K suhtes tõkendina kinnipidamisest 06.03.2007.a.. vahistamist ning karistuse algust arvata alates Asitõend- tangid – hävitada. Asitõend – kampsun – tagastada peale tsiviilhagi hüvitamist E.K-le . Välja mõista E.K-lt riigituludesse sundraha 2700.- krooni ja menetluskulud 2283,30 krooni. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas viitenumber 2800049777 . Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu kantseleile. Välja mõista E.K-lt 1075 krooni AS S kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD E.K süüdistatakse KarS 25 lg 2 – 199 lg 2 p 4 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, üritas 06.03.2007.a. kella 16.04 ajal AS S E kauplusest ära võtta fliiskampsunit maksumusega 1075, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna peale kassade läbimist peeti ta kinni turvatöötaja poolt. E.K alustas vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult süüteo – võõra vallasasja äravõtmise toimepanemist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning vastavalt ettekujutusele teost tegi kõik temast oleneva süüteo lõpuleviimiseks, kuid jättis süüteo lõpule viimata tema tahtest sõltumata, kuna peeti kinni turvatöötaja poolt. Süüdistatav E.K tunnistab end esitatud süüdistuses süüdi täielikult ning seletab, et 06.03.2007.a. läks ta S kauplusesse. Seal otsustas ta varastada endale kampsuni. Ta läks fliiskampsuniga proovikabiini, lõikas kaasas olnud tangidega ära turvaelemendid ja peitis kampsuni jope alla. Turvaelemendid pani taskusse. Ta kavatses turvaelemendid kuskil kaupluses ära visata, kuid unustas seda teha ja läks kauplusest välja. Turvaväravad hakkasid tööle ning ta peeti kinni /tl 15-16/. Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: - - tunnistaja R. J ütlustega selle kohta, et 06.03.2007.a. viibis ta tööl S kaupluses. Turvaväravad andsid häiret. Ta järgnes väravaid läbinud mehele, näitas teda turvamehele ning viimane pidas mehe kinni ja toimetas tagasi kauplusesse. Mehe põuest leiti fliis, millelt oli eemaldatud turvaelement /tl 4-5/; tunnistaja ütlustega selle kohta, et 06.03.2007.a. kella 16.00 paiku andsid kaupluse turvaväravad häiret, kohe tuli ka müüja. Ta pidas väravaid läbinud mehe kinni ja palus uuesti läbi värava minna. Turvavärav andis jälle häiret. Seejärel mees ütles, et tõepoolest võttis kampsuni ning tõmbas jope alt välja kampsuni, millel ei olnud turvaelemente. Mehe juurest leiti ka turvaelemendid ja tangid / tl 6-7/; - asitõendi vaatlusprotokolliga /24-24-27/; avaldusega /tl 3/. Süüdistatava tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 4 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. E.K on varem kriminaalkorras karistatud 6 korda. Inkrimineeritava kuriteo pani toime lühikese aja möödumisel viimase karistuse kandmiselt vabanemisest. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada reaalse vangistusega. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka asjaolu, et kuritegu jäi katsestaadiumi. Tsiviilhagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus juhindub KrMS § §173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 237; § 238 lg 1 p 3; § 238 lg 2 ; § 256-6 lg 1 p 2 , § 256-6 lg 2 ; § 311 ja § 313 Eha Popova Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.