Obsah (5)

§ 424§ 74§ 75§ 78§ 50

1-07-4860 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. mai 2007. a Tallinn Kriminaalasja number 1-07-4860 (06231401772) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekre

§ 424

järgi lühimenetluses Prokurör Loreta Tšurilova Süüdistatav B.A Ik: XXX Varasem karistatus: Väärteokorras karistatud 2 korral Kaitsja Advokaat Eva Rivis RESOLUTSIOON 1. B.A süüdi tunnistada

§ 424ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada B.A-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud. 3.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta B.A-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud B.A suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et B.A temale määratud 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. 4.

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada B.A järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu 1 Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 5.

§ 78

p 1 alusel arvestada B.A-le määratud 18 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 18.05.2007. 6.

§ 50

lg 1 p 1 alusel kohaldada B.A suhtes lisakaristust, võttes temalt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 6 (kuus) kuuks. Lisakaristus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest ja lõpeb kohtu poolt määratud tähtaja möödumisel.

1. B.A-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „B.A, 1-07-4860, sundraha“.
2. B.A-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1292 (üks tuhat kakssada üheksakümmend kaks) krooni ja 10 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „B.A, 1-07-4860, kaitsjatasu“.
3. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
4. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. B.A suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
6. Kohtuotsuse ärakiri edastada otsuse jõustumisel Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kui kohtuotsusele apellatsiooni ei esitata, jõustub kohtuotsus 02.06.
7. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: B.A süüdistatakse selles, et tema, 06.12.2006 kella 14.50 ajal, olles 19.06.2006 karistatud Ida Politseiprefektuuri poolt LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 10800 krooni ning seega omades kehtivat karistatust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, taas juhtis Harju Maakonnas Jõelähtme vallas JõelähtmeKemba teel Koeralooga bussipeatuse juures liikudes Jõelähtme suunas mootorsõidukit BOBCAT T 40170 registreerimismärgiga XXXX XX, olles joobeseisundis. Seega B.A pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, so

§ 424ettenähtud kuriteo.

2 Kohtuistungil süüdistatav B.A seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • Koopia 09.06.2006 koostatud otsusest väärteoasjas nr 2590,06,002855, millest nähtuvalt 19 karistati B.A 23.05.2006 toimepandud väärteo eest Liiklusseaduse § 74 alusel rahatrahviga 10 800 krooni. (t/l 3) • 06.12.2006 koostatud väärteoprotokollist nr AB 854218 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 06.12.2006 kell 14.50 juhtis B.A Jõelähtme-Kemba teel Koeralooga bussipeatuse juures Harjumaal mootorsõidukit Bobcat T40170 registreerimismärgiga XXXX XX, olles alkoholijoobes. (t/l 7) • 06.12.2006 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel nähtuvalt tuvastati samal päeval kella 14.50 ajal B.A alkoholijoove 1,45 mg/l väljahingatavas õhus. B.A nõustus tuvastamise tulemusega ega taotlenud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ega alkoholisisalduse määramist veres. (t/l 8) • 06.12.2006 koostatud menetlusaluse isiku B.A ülekuulamisprotokollist nähtuvalt jõi menetlusalune isik 05.12.2006 viina. Öösel kell 05.00 lõpetas. 06.12.2006 halb olla, tundis pohmelli. Rohkem 06.12.2006 ei tarbinud. Juhtis tõstukit Bobcat nr XXXX XX, et viia teisele objektile. (t/l 9) • Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks oli 54 krooni. (t/l 13) • Tõendist isiku maksustatava tulu kohta nähtub, et B.A 2005 aasta tulu pärast tulumaksu mahaarvamist oli 46 332 krooni. (t/l 15) • 09.01.2007 koostatud kahtlustatava B.A ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli kahtlustatav 06.12.2006 kell 10 Harju Maakonnas Kuusalu vallas ehitusobjektil ja jõi 1 liitri Tartu džinni ja kõrvale sõi paar pirukat. Kella 14 ajal helistas abikaasa ja teatas, et ta ema viidi haiglasse. Lubas temaga kaasa minna. Enesetunde järgi sai aru, et on alkoholi tarvitanud, kuid ei olnud purjus. 06.12.2006 kella 14.30 ajal hakkas tõstukiga Bobcat T40170 registreerimismärgiga XXXX XX sõitma Harju Maakonnas. Kuusalu vallast Jõelähtme valda Manniva küla poole. Tõstuk kuulub OÜle A. Olles jõudnud ehitusobjektilt liikuda Jõelähtme valda Jõelähtme-Kemba teele, sõitis talle järele vilkuritega politseiauto. Politsei kontrollis dokumente ja selgus, et tehnoülevaatus on tegemata. Pandi ka puhuma alkomeetrisse ning alkomeeter näitas joovet. Rahatrahvid on tasutud. Väga kahetseb toimepandut. (t/l 18-20) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel B.A kahtlustatavana üle kuulatud ja süüd tunnistavaid ütlusi, joobeseisundi tuvastamise protokolli ja otsust väärteoasjas, asub seisukohale, et süüdistatava B.A süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud

§ 424järgi.

19 Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on B.A varem karistatud LS § 74 ettenähtud väärteo toimepanemise eest ning uuesti juhtis süüdistatav mootorsõidukit, olles alkoholijoobes, ajal, mil eelmine karistus ei olnud kustunud. Seega oli süüdistatav uue teo toimepanemisel isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on B.A käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 424järgi.

3 Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud liiklusalaste väärtegude ning ainus kehtiv karistus on inkrimineeritava süüteo koosseisuliseks tunnuseks. Seega ei ole karistusandmetest lähtuvalt süüdistatav isikuks, kes süstemaatiliselt rikuks õiguskorda. Inkrimineeritava teo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastani. Kriminaaltoimiku materjalidest saab järeldada, et süüdistatava sissetulek on olnud suhteliselt väike. Käesoleval ajal on süüdistatav asunud hiljuti tööle teise tööandja juurde, kuid töötab alles katseajaga ning palgaks on vabariigi keskmine palk. Süüdistatava enese sõnade kohaselt on ülalpidamisel ka alaealine laps. Seetõttu, arvestades andmeid sissetulekute kohta ning lapse ülalpidamiskohustusest ja käesolevast kriminaalmenetlusest tulenevate suhteliselt suurte rahaliste kohustuste olemasolu, asub kohus seisukohale, et sanktsioonis ettenähtud alternatiivse karistuse, so rahalise karistuse kohaldamine ei ole otstarbekas, kuivõrd see raskendaks veelgi süüdistatava majanduslikku olukorda. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatavat ei ole varem kohtu poolt karistatud, mistõttu võib karistuse määrata ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Arvestades süüdistatava kahetsust ja temal ülalpeetava olemasolu, samuti seda, et süüdistatava puhul ei ole tegemist süstemaatilise õigusrikkujaga, leiab kohus, et mõistetava karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ning karistuse võib jätta tingimisi kohaldamata. Arvestades aga inkrimineeritud teo iseloomu asub kohus seisukohale, et süüdistatav tuleb allutada käitumiskontrollile, tagamaks selle, et järelevalve tingimustes süüdistatav näitab oma soovi elada edaspidi õiguskuulekalt. Kuigi süüdistataval võib mootorsõiduki juhtimise õigust oma igapäevastes toimetustes vaja minna, leiab kohus, et vastavalt inkrimineeritava teo iseloomule ja ohtlikkusele ning senisele kohtupraktikale tuleb

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepannud isikute suhtes kohaldada

§ 50

lg 1 p 1 ettenähtud lisakaristust, mistõttu ei pea kohus võimalikuks jätta lisakaristust kohaldamata. Lisakaristuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatava puhul ei ole tegemist süstemaatilise liikluseeskirja nõuete rikkujaga, samuti on süüdistataval ülalpidamisel alaealine laps ning süüdistataval tekivad seoses kriminaalmenetlusega ka rahalised kohustused, mistõttu ei pea kohus vajalikuks määrata lisakaristust ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, vaid piirdub lühemaajalise tähtajaga, lootuses, et vähemalt lisakaristuse kandmise ajal ei ole süüdistatav teistele liiklejatele ohtlik. Märt Toming kohtunik 4