1-07-10159\6

(07231400830)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Heiki Kolk Kriminaalasi R.Z-i süüdistuses KarS §-de 424 järgi lühimenetluses Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav R.Z - isikukood XXX, Eesti kodanik; põhiharidusega, elukoht: XXX; töötab maalrina OÜ-s Kominton; varem kriminaalkorras karistamata, väärtegude eest karistatud rahatrahvidega (trahvid tasutud); tõkend - elukohast lahkumise keeld. Kaitsja vandeadvokaat Veljo Viilol RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada R.Z KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 480 päevamäära, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada kolmandiku võrra, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks rahalise karistuse 320 päevamäära, mis lähtudes miinimumpäevamäärast 50 krooni, on 16 000 (kuusteist tuhat) krooni. KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et rahalist karistust on võimalik maksta ositi, s.o. 8 kuu jooksul võrdsetes osades pärast kohtuotsuse jõustumist (s.o. 2 000 krooni igas kuus). (Rahandusministeeriumi arve 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas, viitenumber 4100064939 ja ära märkida kriminaalasja number 1-07-10159). Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta R.Z-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks ja 6 (kuueks) kuuks. 2
2. Välja mõista R.Z-ilt menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arve 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas viitenumber 2800049777) – s.o. joobe tuvastamisega tekkinud kulud 220 (kakssada kakskümmend) krooni; määratud kaitsjale makstav tasu 1 687,40 kr (üks tuhat kuussada kaheksakümmend seitse krooni ja 40 senti) ning sundraha 5 400 (viis tuhat nelisada) krooni. Menetluskulud on võimalik vabatahtlikult tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest ülalmärgitud arvele. Kui need rahalised nõuded ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul pärast kohtuotsuse kuulutamist. Menetluskulude hüvitamine on vaidlustatav kohtuotsusest eraldi ja seda KrMS 15.peatüki kohaselt (10 päeva jooksul otsuse kuulutamisest otsuse teinud kohtule). SÜÜDISTUS. R.Z süüdistatakse selles, et tema olles 15.02.2007.a. karistatud LS § 74-19 alusel rahatrahviga summas 12000 krooni mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest (rahatrahv tasutud 27.02.2007.a.) ning omades kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise eest, taas 31.05.2007.a. kella 01.27 ajal Tallinnas, Endla ja Sõpruse tänava ristmikul juhtis ta joobeseisundis mootorsõidukit Suzuki Baleno registreerimismärgiga 011 MDM. Sellega pani R.Z toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. R.Z jäi kohtuistungil kohtueelses menetluses antud ütluste juurde, tunnistas oma süüd ning kahetses toimepandut. Kaitsja Veljo Viilol leidis, et süüdistus on põhjendatud ja R.Z-i käitumine õigesti kvalifitseeritud. KOHTULIKU ARUTAMISE JÄRELDUSED. R.Z-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud järgmiste kohtuistungil uuritud tõenditega: - 15.02.2007.a. otsusega väärteoasjas, mille kohaselt karistati R.Z mootorsõiduki juhtimise eest 20.01.2007.a. joobeseisundis rahatrahviga 12 000 krooni (tl. 4); sama kinnitab ka väljavõte liiklusjärelevalve andmebaasist (tl.13) kust nähtub, et joobeseisundis juhtimise eest määratud trahvi tasus ta 27.02.2007.a.; seega uuesti joobeseisundis mootorsõidukit juhtides oli karistatus eelmise teo eest kustumata; - joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga, millest nähtub, et 31.05.2007.a. on R.Z tuvastatud raske alkoholi joove, sõiduki juhtimine ei ole lubatud (tl. 7); 3 - tunnistaja V T ütlustega, millest nähtub R.Z-i poolt juhitud sõiduki kinnipidamine ja juhi ilmne joobesolek (tl. 5); -kahtlustatava R.Z-i enda ütlustega kohtueelses menetluses ( tl.15 - 16), kus ta kinnitab alkoholi tarbimist enne rooli istumist. Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et R.Z-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud ja tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Õigusvastasust või R.Z-i süüd välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas pole tuvastatud. Karistuse mõistmisel lähtub kohus R.Z-i süüst. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus tema süü ülestunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. R.Z on varem kriminaalkorras karistamata, ta on töövõimeline isik, tal on kindel töökoht, varasemad mõistetud rahatrahvid on tal tasutud ning kohus nõustub kaitsja taotlusega karistada teda toimepandud kuriteo eest rahalise karistusega, mitte aga vangistusega. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel peab kohus põhjendatuks R.Z-ilt ära võtta mootorsõiduki juhtimise õiguse üheks aastaks ja kuueks kuuks, s.o. vähemalt sanktsiooni keskmises määras. Seda tingib nii toimepandud teo ohtlikkus - raskes joobes mootorsõiduki juhtimine tiheda liiklusega ristmikul kui ka õiguskorra kaitsmise huvid. R.Z pani suurde ohtu mitte ainult enda, vaid ka kõigi kaasliiklejate elu ja tervise. Ta oli alkoholi tarvitanud nii klubis pidutsedes kui ka enne sinna minekut ega mõelnud kordagi sellele, milliseid raskeid tagajärgi joobes rooli taha istumine võib põhjustada. Lisakaristuse kohaldamises keskmises määras näeb kohus tõhusat võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi analoogsete süütegude toimepanemisest. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. joobe tuvastamisega tekkinud kulud, määratud kaitsjale makstav tasu nii eeluurimisel kui osalemise eest kohtuistungil ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 5400 krooni. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238 lg 1 p 4, 311,
3. Kohtunik