järgi lühimenetluses Prokurör Tiiu Rõõm Süüdistatav D.B Ik: XXX, EV kodanik, haridus 7-kl., töökoht: OÜ, elukoht: XXX Tõkend – kahtlustatavana kinni peetud 13.08.2007 kuni 14.08.2007, so 2 päeva, elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: 1) 25.03.1993.a. Pärnu Linnakohtu otsusega KrK § 195 lg 1, 2; § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel mõisteti vabadusekaotus 3 aastat tingimisi 3 aastase katseajaga; 2) 07.09.1994.a. Pärnu Linnakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2; § 140 lg 2 p 1, 2, 3 alusel mõisteti vabadusekaotus 2 aastat; 3) 14.12.1998.a. Pärnu Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3 alusel mõisteti rahatrahv 3600 krooni; 4) 25.05.2000.a. Pärnu Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel mõisteti vabadusekaotus 1 aasta tingimisi katseajaga 3 aastat; 5) 11.10.2001.a. Harju Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 2 alusel mõisteti vabadusekaotus 2 aastat; 6) 05.02.2002 .a. Pärnu Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel mõisteti vabadusekaotus 3 aastat 6 kuud. Väärteokorras karistatud: 1) 17.01.2006.a. Lääne PP otsusega LS § 7419 lg 1 alusel 1 mõisteti rahatrahv 9000 krooni; LS § 741 lg 1 alusel mõisteti rahatrahv 3000 krooni,
Lääne PP otsusega LS § 741 lg 1 alusel mõisteti rahatrahv 6000 krooni; 3) 14.08.2006.a. Lääne PP otsusega mõisteti LS § 747 ;
;
lg 3 alusel rahatrahv 12000 krooni; LS § 741 lg 2 alusel mõisteti rahatrahv 9000 krooni. Kaitsja Advokaat Eva Rivis RESOLUTSIOON 1. D.B süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud. 3.
lg 1 alusel arvestada karistusest kantuks eelvangistuses viibitud ajavahemik 13.08.2007 kuni 14.08.2007, so 2 päeva, lugedes lõplikuks ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuss 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 4.
lg 1 ja 3 alusel jätta D.B-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva D.B suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et D.B temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742) 5.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada D.B järgima katseajal kontrollnõudeid: elada alalises elukohas XXX, ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6.
p 1 alusel arvestada D.B-le määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 12.11.2007. 7.
lg 1 p 1 alusel kohaldada D.B suhtes lisakaristust, võttes temalt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 6 (kuus) kuuks. Lisakaristus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest ja lõpeb kohtu poolt määratud tähtaja möödumisel.
Kohtuistungil süüdistatav D.B seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: Koopia 17.01.2006 koostatud otsusest väärteoasjas nr 2670,05,012042, millest nähtuvalt 1 karistati D.B 19.12.2005 toimepandud LS § 74 lg 1, 74 19 järgi kvalifitseeritavate väärtegude eest rahatrahviga 12 000 krooni. (t/l 2) 14.08.2007 koostatud tunnistaja Maido Märtini ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja 13.08.2007 graafikujärgselt tööl ja kell 17.16 saabus väljakutse Tallinna Ringtee ja Saku-Jälgimäe ristmikule, kus oli toimunud liiklusõnnetus joobes juhiga. Jõudes kell 18.37 sündmuskohale selgus, et sõiduauto XXX oli sõitnud peateele ette XXX. Sõiduautot XXX juhtis D.B, kellel olid ilmsed alkoholijoobe tunnused, kuid ta keeldus alkomeetrisse puhumast. Seepeale palus korrapidajalt saata patrull, kes toimetaks D.B Wismari Haiglasse joobeekspertiisi. (t/l 5-6) 13.08.2007 koostatud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 4263/211 nähtuvalt tuvastati 13.08.2007 kell 20.10 Wismari Haiglasse toimetatud D.B visuaalsed joobetunnused. D.B keeldus joobeseisundi tuvastamisest. (t/l 7) 3 13.08.2007 koostatud joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollist nähtuvalt toimetati D.B kell 22.05 Lääne-Harju Politseiosakonda Tule põik 2 kainenema. (t/l 12) 13.08.2007 koostatud tunnistaja HO ülekuulamisprotokollist nähtuvalt sõitis tunnistaja , sõitis peateele ette sõiduauto , millele otsa sõitsid. Tunnistaja oli autos kõrvalistuja. Avarii põhjustanud autos istus üks inimene, kes hiljem politsei autosse viidi. Avarii põhjustaja oli ilmselgelt joobes. Juht väitis, et tema pole roolis olnud. (t/l 15-17) 13.08.2007 koostatud tunnistaja T K ülekuulamisprotokollist nähtuvalt sõitis tunnistaja toimus avarii. Avarii põhjustaja sõitis vasakult poolt otse peateele ette. Avarii põhjustaja viibis sõidukis üksinda ning viibib politsei autos. Avarii põhjustaja sõitis XXX , ise sõitis tunnistaja XXX kaubikuga. (t/l 16-18) 13.08.2007 koostatud tunnistaja TL ülekuulamisprotokollist nähtuvalt sõitis tunnistaja sõidukiga XXX Tallinna ringteel Saue poolt Saku poole. Jälgimäe-Saku ristmikul sõitis ette sõiduauto Jälgimäe poolt, mille tulemusena paiskus teine auto tee äärde, tunnistaja sõiduk jäi seisma. Teises autos viibis üks inimene ja oli alkoholijoobes. (t/l 19-22) 13.08.2007 koostatud kahtlustatava D.B kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti kahtlustatav kinni 13.08.2007 kell 22.05. (t/l 23-25) 14.08.2007 koostatud kahtlustatava D.B ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistas kahtlustatav oma süüd ja seletas, et 17.01.2006 otsusega karistati teda mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes rahatrahviga 12 000 krooni. Trahv on tasumata. 13.08.2007 hommikul ja päeva jooksul jõi šampust ja brändit ja oli Pääsküla kandis. Kella 17 ajal hakkas koju sõitma sõbrannale kuuluva XXX registreerimismärgigaXXX. Hakkas liikuma Saku poole, kuid arvestas kiirust valesti ja tegi Jälgimäe ristmikul avarii. Wismari Haiglas keeldus ekspertiisist, sest on varasemaid negatiivseid kogemusi. (t/l 26-28) 14.08.2007 koostatud määrus kahtlustatava vabastamise kohta. (t/l 29) Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et D.B keskmiseks päevasissetulekuks 2006 aastal oli 89 krooni. (t/l 38) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel D.B süüd tunnistavaid ütlusi, tunnistajate MM, HO, TK, TL ütlusi, joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti, otsust väärteoasjas, karistusregistri andmeid määratud karistuste kohta, andmeid sissetulekute kohta 2006 aastal, asub seisukohale, et süüdistatava D.B süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
19 Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on D.B varem karistatud LS § 74 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest ning uuesti juhtis süüdistatav mootorsõidukit, olles alkoholijoobes, ajal, mil eelmine karistus ei olnud kustunud, kuivõrd varasem karistus ei olnud tasutud. Seega oli süüdistatav uue teo toimepanemisel isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on D.B käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud samalaadse väärteo toimepanemise eest, milline on menetletavas kriminaalasjas menetlusesemeks oleva kuriteo koosseisuliseks tunnuseks. Süüdistatavat on ka korduvalt karistatud kohtu poolt nii rahalise karistuse kui ka vangistusega, kuid karistused on kohtu poolt mõistetud teiseliigiliste, so varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Küll on süüdistatavat karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, sealhulgas mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kellel puudub 4 vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Seega saab järeldada, et süüdistatav püüab aktiivselt osaleda liikluses ja viimane kord oli tema osalemine teistele liiklejatele ohtlik ning seda vaatamata sellele, et tal puudub juhtimisõigus. Inkrimineeritava teo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastani. Kriminaaltoimiku materjalidest saab järeldada, et süüdistatava sissetulek on olnud suhteliselt keskpärane ja temal on senini tasumata varasemad rahatrahvid liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest summas 30 000 krooni. Süüdistatava sõnade kohaselt on need trahvid tasumisel, samuti on temale välja mõistetud varasemate kohtuotsustega erinevaid summasid ning need võetakse maha tema palgast tööandja vahendusel. Peale selle on tal kohustus ülal pidada temast eraldi elavat last ning kahte temaga koos elavat last. Arvestades kriminaaltoimikus leiduvaid andmeid süüdistatava sissetulekute kohta ning seniste suurte rahaliste kohustuste olemasolu ja käesolevast kriminaalmenetlusest tulenevate suhteliselt suurte rahaliste kohustuste lisandumist, asub kohus seisukohale, et rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes on välistatud. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatavale tuleb mõista karistus, milline on seotud isiku vabaduse piiramisega. Karistuse määra valikul lähtutakse sellest, et karistus määratakse üldjuhul sanktsioonis ettenähtud keskmises määras ning vastavalt siis vähendatakse või suurendatakse määra sõltuvalt sellest, kas süüdlase käitumises esineb karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdlase käitumises vaid karistust kergendav asjaolu ning karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Seetõttu tuleb karistus määrata alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kuivõrd süüdistataval on olnud alaline sissetulek, siis leiab kohus, et inkrimineeritud teo iseloomu arvestades võib jätta karistuse süüdistatava suhtes tingimisi kohaldamata. Arvestades aga asjaolu, et süüdistataval on olnud järjest liiklusalaseid rikkumisi, siis leiab kohus, et süüdistatav tuleb allutada käitumiskontrollile, millise tingimustes on süüdistataval kriminaalhooldaja toel ja nõustamisel kergem aru saada õiguskuuleka käitumise vajalikkusest ja kohustusest järgida liikluseeskirja ja liiklusseaduse nõudeid. Kuigi süüdistataval võib olla soov saada mootorsõiduki juhtimise õigus ja oma igapäevastes toimetustes seda õigust edaspidi ka kasutada, leiab kohus, et vastavalt inkrimineeritava teo iseloomule ja ohtlikkusele ning senisele kohtupraktikale tuleb
ettenähtud kuriteo toimepannud isikute suhtes kohaldada
lg 1 p 1 ettenähtud lisakaristust, mistõttu ei pea kohus võimalikuks jätta lisakaristust kohaldamata. Lisakaristuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatava puhul ei ole tegemist süstemaatilise liikluseeskirja nõuete rikkujaga ja tal on kolm kustumata karistust liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, millised ta on toime pannud 2006 aastal. Varasemast ajast ei ole süüdistatav sellise käitumisega silma paistnud. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks määrata lisakaristust ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, vaid piirdub lühemaajalise tähtajaga, lootuses, et vähemalt lisakaristuse kandmise ajal süüdistatav ei ohusta teisi liiklejaid. Märt Toming kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.