1-06-14633\16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2008.a Tallinn Kriminaalasja number 1-06-14633 Kohtukoosseis Eesistuja Ene Randmäe, liikmed Meelika Aava ja Ivi Kesküla Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Kohtuistungi toimumise aeg
2. jaanuar 2008.a Kriminaalasi V.B süüdistuses KarS § 121 järgi Apelleeritud kohtuotsus 15.veebruari 2007.a Pärnu Maakohtu otsus Apellatsiooni esitajad süüdistatav V.B ja kaitsja vandeadvokaat Rünno Roosmaa Prokurör ringkonnaprokurör Sirje Hunt Süüdistatav V.B, ik xxx, põhiharidusega, töökoht OÜ-s M, elukoht x, varem kolmel korral kriminaalkorras karistatud Kaitsja adv. Rünno Roosmaa Resolutsioon
3. Tühistada Pärnu Maakohtu
4. veebruari 2007.a otsus osas, millega V.B-le KarS § 121 järgi mõistetud karistusest - üks aasta ja kuus kuud vangistust - määrati koheselt ärakandmisele kolm kuud vangistust.
5. Jätta V.B-le KarS § 121 järgi mõistetud karistus - üks aasta j a kuus kuud vangistust KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui V.B ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelvalve all temale katseajaks pandud KarS § 75 lg 1 sätestatud nõuded.
6. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
7. Apellatsioon rahuldada. Edasikaebamise kord. 1 Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtusse, mille esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest võ kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksne advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
8. V.B mõisteti süüdi ja karistati KarS § 121 järgi ühe aasta j a kuue kuu vangistusega, millest maakohus määras kohesele ärakandmisele kolm kuud vangistust. Ülejäänud osa mõistetud karistusest jäeti KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui V.B ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime u ut tahtlikku kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all temale katseajaks pandud nõudmised.
9. V.B mõisteti KarS § 121 järgi süüdi selles, et ta ööl vastu
10. juulit 2004.a lõi Pärnumaal Halinga vallas Halinga restorani juures asuva Alexela bensiinijaama lähedal mitmel korral rusikate ja jalgadega V. M pea ja keha piirkonda, tekitades talle füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Apellatsiooni taotlused.
11. Maakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonis taotlesid süüdistatav ja tema kaitsja maakohtu otsuse tühistamist ning V.B õigeksmõistmist KarS § 121 järgi. Apellant leidis, et maakohus on rikkunud KrMS § 339 lg 1 p-s 8 sätestatut. Kannatanu on kohtule öelnud, et tema ei näinud, kes teda selja tagant lõi. Tunnistajad S. R, M. R ja J. M kinnitavad, et süüdistatav oli süüdistuses märgitud ajal koos nendega Pärnus. Seega e saanud V.B olla kannatanut peksnud nelja isiku hulgas. Lisaks märkis ap ellant, et tunnistaja V. S ütlused selle kohta, et ta nägi, kuidas V.B kannatanut peksis, on ebausaldusväärsed. Peale selle märgiti apellatsioonis, et sõltumata süüküsimuse lahendamisest, ei ole kohus arvestanud oma otsuses V.B-le karistuse mõistmisel, et ta on perekonnainimene . Tal on ülalp idamisel abikaasa ja kaks last, kes vajavad tema hoolt. Töökohast on süüdistatavale antud hea iseloomustus. Poolte seisukohad ringkonnakohtus.
12. Ringkonnakohtu istungil loobusid süüdistatav ja kaitsja osaliselt apellatsioonist, ja nimelt V.B süü vaidlustamisest. Küll leidsid apellandid, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega kohus määras süüdistatavale mõistetud karistusest reaalselt ärakandmisele kolm kuud vangistust. Süüdistatav ja kaitsja taotlesid V.B vangistusest täielikult tingimisi vabastamist sarnaselt maakohtu istungil väljendatud prokuröri seisukohaga - või karistamistrahalise karistusega. 4.
13. Prokurör leidis, et maakohus on seaduslikult tuvastanud V.B süü KarS § 121 järgi ja asus seisukohale, et süüdistatava suhtes võib kohaldada karistusest tingimisi vabastamist. Ringkonnakohtu seisukoht 2
14. Esiteks märgib kohtukolleegium, et maakohus jõudis seaduslikult tõendeid uurides ja neid kogumis hinnates oma siseveendumuse kohaselt järeldusele, et V.B on süüdi kannatanu V.M peksmises KarS § 121 tunnustel. Kohtu arvamusel kattuvad kannatanu V. M ja tunnistajate A. K ja V. S ütlused sündmusega seonduvas olulises teabes piisavalt täpselt, need on vaadeldavad omavahelises kontekstis kuriteosündmuse üldise kulgemisega. Kohus nentis, et puuduvad andmed, mis annaks alust kahtlustada tunnistajaid A. K ja V. St mistahes isiklikust konfliktist süüdistatavaga või muust motiivist ajendatud tegelike faktiliste asjaolude meelevaldseks kajastamiseks. Kannatanu V. M ja tunnistajate V. S ja A. K ütlused teo toimepanemise koha ning sündmuskohal viibinud isikute suhtes on usaldusväärsed. Samas leidis maakohus, et V.B poolt kohtumenetluses esitatud alibi, väid etavast viibimisest kuriteo toimepanemise ööl Pärnus, mida kinnitasid süüdistatava poolt kohtusse kutsutud lähisugulased, ei olnud kooskõlas tuvastatud faktiliste asjaoludega. Maakohus jättis sugulaste reaalselt mittekontrollitavad ütlused, kui ebausaldusväärsed, tähelepanuta. 6.
15. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga ja leiab, et kannatanu ütlustega on tõendatud, et tema suhtes pandi 31.juuli ööl, kella 3.00-4.00 vahel 2004.a toime Halinga restorani juures kuritegu, tunnistaja A. K ütlustest nähtub, et V.B viibis nimetatud öösel kella 3.00- 4.00 ajal koos kolme kaaslasega Halingal, mitte Pärnu linnas ja tunnistaja V. S ütluste kohaselt nägi ta nimetatud ajal kuidas V.B ajas V. Mt taga ja peksis teda pärast mahakukkumist käte ja jalgadega. Nende ütluste usaldusväärsuses ei ole kohtukolleegiumil alust kahelda. Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohus on seaduslikult tuvastanud ja oma otsuses põhjendanud, et V.B tegu vastab kehalise väärkohtlemise süüteoko osseisule KarS § 121 järgi, tegu on õigusvastane ja V.B on selle toimepanemises süüdi. 6.
16. Seonduvalt süüdlasele mõistetud karistusega märgib kohtukolleegium, et maakohus on V.B-le karistuse mõistmisel arvestanud KarS § 56 lg 1 sätestatu kohaselt eelkõige isiku süüd, vaaginud süüdlase käitumises kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, samuti võimalust mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Maakohus ei tuvastanud süüdistatava karistust kergendavaid asjaolusid.Küll asus kohus seisukohale, et V.B pani etteheidetava teo toime erilise julmusega, mis on karistust raskendav asjaolu. Kohus arvestas V.B-le karistuse kohaldamisel tema isikulist parameetrit, et mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtuotsusest nähtuvalt oli V.B näol tegemist varem karistatud isikuga, kes ei teinud varasemast õiguslikust etteheitest järeldusi motiveerimaks teda edaspidi õiguskuulekalt käituma. Esimese astme kohus asus seisukohale, et süüdistatava poolt toimepandud süüline ja õigusvastane rünne kahjustas KarS § 121 kaitstud õigushüve kaitseala mitte vähem ku keskmises ulatuses, millest tulenevalt tuleb süüdistatavat karistada sanktsiooni keskmäära jääva ühe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega. Samas leidis kohus, et kuna V.B omab kindlat elu - ja töökohta ning peale kuriteo toimepanemist on õiguskuulekalt käitunud - võib tema suhtes jätta tingimisi osaliselt vangistus kohaldamata ja tema suhtes on võimalik eripreventatiivse eesmärgi saavutamiseks kohaldada šokivangistust, mille järgi kuulub tal koheselt ärakandmisele kolm kuud vangistust ja ülejäänud mõistetud karistusest – üks aasta ja kolm kuud vangistust tuleb jätta KarS § 74 lg 1 ja 3 järgi tingimisi kolme aastase katseajagatäitmisele pööramata. 3 tud 6.
17. Kohtukolleegium nõustub maakohtu otsuse järeldustega V.B-le mõiste karistuse ja karistusest tingimisi vabastamise suhtes süüdistatava allutamisega käitumiskontrollile. Küll on kohtukolleegium seisukohal, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele osas, millega määrati karistuseks mõistetud vangistus pöörata osaliselts.o. kolm kuud, koheselt täitmisele. Kohtukolleegium - arvestades V.B poolt toime pandud kuriteo asjaolusi d ja süüdlase isikut - ta omab töökohta ja peab üleval peret, abikaasat ja kaht last, on kolm aastat peale kuriteo toimepanemist käitunud teadaolevalt õiguskuulekalt ning ta avaldas ringkonnakohtu istungil kahetsust - leiab, et V.B suhtes ei ole otstarbekas kohaldada šokiefektil põhinevat kolme kuulist vangistust, mistõttu mõistetud karistus, üks aasta ja kuus kuud vangistust, tuleb tema suhtes jätta tingimisi täielikult täitmisele pööramata.
18. Eeltoodu põhjustel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, 338 p 4, 340 lg 2 p 4 tühistab kriminaalkolleegium Pärnu Maakohtu 15.veebruari 2007.a otsuse, millega määrati V. mõistetud karistusest – üks aasta ja kuus kuud vangistust - osaliselt kolm kuud vangistust - koheselt ärakandmisele. Kohtukolleegium jätab mõistetud karistuse – üks aasta ja kuus kuud KarS § 74 lg 1 ja 3 järgi täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui V.B ei pane kolme aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all temale katseajaks pandud KarS § 75 lg 1 sätestatud nõuded. Ene Randmäe Meelika Aava Ivi Kesküla 4 5