1-08-761\3

(07231503117)Kohtukoosseis Kohtunik EDA MURAK Kohtuistungi sekretär RAIVO SEPPO Kriminaalasi J.M süüdistuses KarS § 200 lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör NATALIA LEBED Süüdistatav J.M IK XXX; EV kodanik; kesk-eriharidus; emakeel - vene keel; ei tööta; elab XXX; varem kohtu poolt karistatud: - 01.11.2005.a. Tallinna LK poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 alusel tingimisi vangistus 4 kuud katseaeg 1 aasta 6 kuud; - 22.01.2007.a. Harju MK Liivalaia kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 alusel vangistus 6 kuud 20 päeva. 05.07.2007.a. vabanes peale karistuse ärakandmist. Tõkend – elukohast lahkumise keeld. Kaitsja TALVI VASKE RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada J.M KarS § 257 järgi ja karistada vangistusega 1(üks) aasta.
2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra – kandmisele kuulub vangistus 8(kaheksa) kuud.
3. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel ei pöörata karistust tingimisi täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2(kahe)aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab käitumiskontroll nõudeid KarS § 75 lg 1 alusel Harju maakohtu kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all.
4. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
5. Tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista J.M-ilt 350 krooni AG kasuks.
6. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista J.M-ilt sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 6525 krooni riigi tuludesse.
7. Välja mõista J.M-ilt menetluskuludena õigusabi kulud summas 2879,20 krooni riigi tuludesse.
8. Menetluskulud ja sundraha kuuluvad tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXXXXXXXXX AS SEB Eesti Ühispangas, viitenumber XXXXXXXXXXX. Tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas asuvale kriminaalkantseleile Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse või –protesti, teatades kirjalikult apelleerimise soovist 7 päeva jooksul Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul otsusega tutvumisest. Tuvastatud asjaolud : J.M-i süüdistatakse selles, et tema 18.10.2007.a. kella 18.10 ajal Tallinnas XXX maja keldris asuvas ateljees, kasutades vägivalda, tõugates kannatanut AG vastu õlga, võttis laualt kannatanule kuuluva sularaha summas 350 krooni. Seega, oma tahtliku tegevusega J.M pani toime röövimise, s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga, s.o. pani toime KarS § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetlusosaliste seisukohad: Prokurör leiab, et süüdistatava J.M-i käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 200 lg 1 järgi ning tema süü on tõendatud järgmiste tõenditega: - Kannatanu AG ütlused (tl. 2 – 6, 8 – 11) OÜ Perearstikeskus Laagna tõend nr 614 (tl. 13) Patsiendikaart (tl. 14) Tunnistaja VS ütlused (tl. 18 – 21) Tunnistaja VT ütlused (tl. 24 – 27) Vastastamisprotokoll kannatanu A.G ja kahtlustatava J.M vahel (tl. 56 – 58) Kahtlustatava J.M-i ütlused (tl. 48 – 51) Kaitsja ei nõustu süüdistatava J.M-i kuriteo kvalifikatsiooniga, leiab, et tegemist on omavoliga KarS § 257 järgi ning palub karistuse mõistmisel arvestada KrMS § 238 lg 2 sätteid. Süüdistatav J.M tunnistab end süüdi raha võtmises ning kahetseb enda poolt toimepandut. Kohtu seisukoht: Kohus leiab, et süüdistatava J.M-i tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 257 järgi. Kohus leiab, et kannatanu ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt, kuna ta kinnitab, et ei tunne süüdistatavat. Süüdistatav aga väidab, et ta tunneb kannatanut ca 5 aastat ning on varem kannatanule müünud mobiiltelefoni, mis kannatanu sõnade kohaselt korralikult ei töötanud ning süüdistatava poolt toodud kohvi eest ta ei maksvat ning tahtis raha juurde saada. Süüdistatav lükkas kannatanu kõrvale ning võttis kannatanult raha, kuna kohvi eest pidi ta tasuma tunnistaja VT’ile. J.M-i süü on tõendatud omavoli toimepanemises järgmiste prokuröri poolt esitatud ning kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega: - - - - Kannatanu AG ütlused (tl. 2 – 6, 8 – 11), et 18.10.2007.a. kell 18.10 tuli XXX keldriruumi, kus asub õmblustoodete parandusateljee talle kallale 25 – 28 aastane noormees ja peksis teda. Tundmatu noormees hakkas midagi müügiks pakkuma, ta ei kuulnud ja palus noormehel ruumist lahkuda. Sel hetkel tuli sisse klient ära võtma kiirtööd ja ta hakkas klienti teenindama aga noormees seisis ja ei läinud minema. Klient ulatas talle 350,- krooni, mille ta pani töötoas laua peale. Klient läks ateljeest välja. Ta hakkas töötoa ust kinni panema, kui äkki noormees hüppas momentaalselt üle vastuvõtulaua ja tuli talle kallale. №ormees lõi teda rusikaga vastu õlga, ta tundis vastu õlga mingit plaksu ja järsku valu õlas. №ormees surus teda kogu kehaga vastu lauda ja hakkas küünitama raha poole, mis oli laua peal. Ta hüüdis V , kes on XXX KÜ esimees ja kellel oli kodanike vastuvõtt. V jooksis hüüdmise peale kohale ja hakkas noormeest temast eemale tirima. №ormees kiirustas raha käes hoides väljapääsu suunas ja et saada neist lahti tõukas ta neid eri suunas laiali. Samuti lükkas laua ümber, kuna see segas teda väljumisel. Pärast juhtunut oli ta sunnitud pöörduma arsti poole. №ormees, kes teda röövis on varem mitu korda näinud, kuna ta on käinud ateljees pakkumas erinevaid asju müügiks. Kallaletunginud noormehe suudab ära tunda. Materiaalne kahju 350,- krooni. OÜ Perearstikeskus Laagna tõend nr 614 (tl. 13), millest nähtub, et 19.10.2007.a. tuvastati AG´l vasaku õlaliigese ja õlavarre venitus ja verevalumid. Patsiendikaart (tl. 14); Tunnistaja VS ütlused (tl. 18 – 21, tõlge 22), XXX maja kolmanda trepikoja keldris on ruum, milles asub KÜ esimehe kabinet ja rõivaparanduse ateljee. Kabineti ja ateljee uksed on vastastikku. 18.10.2007.a. kella 18.10 – 18.15 kuulis oma kabinetis, kuidas AG karjub, hüüdes teda nimepidi. Ateljee uksed olid pärani lahti. AG ja tundmatu noormees võitlesid laua ees. AG ja noormees hoidsid mõlemad ühtesid kupüüre käes ja püüdsid kumbki teisel käest tõmmata neid. Ta jooksis nende juurde ja lükkas noormehe AGst eemale. №ormees jooksis minema. AG ütles, et noormees püüdis teda röövida ja vigastas tema vasaku käe õlga. №ormeest ta ei tunne. №ormees oli umbes 25 – aastane ja tumedates riietes. Seda ei pannud tähele kas noormees pani rahaga minema. Temal isiklikult noormehe vastu pretensioone ei ole. Tunnistaja VT ütlused (tl. 24 – 27, tõlge 28), tunneb J.M-i umbes 15 aastat. 18.10.2007.a. küsis ta Sergeilt kas ta teab, kellel võib kohvi maha müüa. Sergei ütles, et teab õmblusateljeed, kus võib tütarlapsele kohvi maha müüa. Õhtul said Sergeiga kokku ja ta andis talle 6 pakki kohvi ja nad läksid XXX maja juurde. Sergei läks keldrisse viivast uksest sisse, tema jäi välja ootama. Sergei tuli mõne minuti pärast tagasi, tal kohvi kaasas ei olnud. Ta andis tunnistajale 150,- krooni ja nad läksid omi asju ajama. Sergei ütles talle, et tütarlaps ei tahtnud talle kohvi eest raha anda. Tunnistaja ateljeest mingit kära ei kuulnud, vaid käis hoone ees tänaval ringi. Vastastamisprotokoll kannatanu A.G ja kahtlustatava J.M vahel (tl. 56 – 58); Kahtlustatava J.M-i ütlused (tl. 48 – 51, tõlge 52 - 53), tunnistab oma süüd ja selgitas, et tõukas Angelinat ja võttis raha, aga mitte summas 350,- krooni vaid 150,- krooni. 18.10.2007.a. tõi talle nagu tavaliselt ta asju müügiks 6 pakki kohvi, mille DT palus maha müüa. Angelina oli ateljees üksi. Ta tegi talle ettepaneku osta 6 pakki kohvi hinnaga 30 krooni pakk. A oli nõus ostma 25 krooni pakk. Pärast seda võttis ta kohvipakid ja pani tuppa aknalauale. Sel ajal tuli tema juurde klient ja tema seisis ja ootas, kuni klient lahkub. Klient tasus ja ta nägi, et tal laua peal raha summas 350 krooni. A ütles, et ta ei anna mulle raha, kuna mina olevat talle 500 krooni võlgu. Varem on talle müüdud mobiiltelefon 650 krooni eest. Ta hakkas ütlema, et telefon töötab halvasti ja nõudis, et ma annaks telefoni eest raha tagasi. Ta püüdis A seletada, et kohvipakid ei ole tema omad ja ta peab raha selle eest ära andma, aga ta ei kuulanud teda. Siis hüppas ta fuajees laua kõrval oleva madala ääre ja läks tema ateljeeruumi. Tahtis oma kohvi ära võtta, aga A ei lasknud mul mööduda ja võttis kohvi ära. Siis ta tõukas teda mitu korda kätega, võib-olla sel hetkel tabas teda vastu õlga. Seejärel võttis laua pealt 150 krooni, aga 200 krooni jättis laua peale ja läks minema. Kogu selle aja sõimlesid A . A karjus ja hüüdis kedagi V nimelist appi. Nende juurde tuppa tuli tõesti mingi meesterahvas, kes ütles, et me klaariks oma asjad ise ära, sealjuures paigutas ta meid A nagu eri suundadesse. Tema sai aru, et tema võtab lauapealt oma raha, mitte, et paneb toime kuriteo. KarS § 56 alusel karistuse mõistmisel arvestab kohus J.M-i vastutust kergendava asjaoluna oma süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust. Vastutust raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Kohus leiab, et süüdistatav tuleb allutada riiklikule kontrollile, selleks et isik adapteeruks ühiskonda ning jätkaks seadusekuulekat elu tugiisiku abil. Süüdistatavalt J.M-ilt kuulub KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel väljamõistmisele II astme kuriteo toimepanemise eest sundraha 6525 krooni riigi tuludesse. Menetluskuludena mõistetakse J.M-ilt välja riigi õigusabi kasutamise eest hüvitis riigi tuludesse. Samuti kuulub J.M-ilt välja mõistmisele tsiviilhagi summas 350 krooni AG kasuks. Kohtunik