lg 1 - 25 lg 2 järgi Lühimenetlus Prokurör Kadi Ruus Süüdistatav D.J ik: xxx, EV kodanik, haridus 11-kl., töökoht: M , elukoht: xxx, tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 30.06.2007 kuni 01.07.2007, so 2 päeva, elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: Väärteokorras karistatud 1 kord Kaitsja Advokaat Eva Rivis RESOLUTSIOON 1. D.J süüdi tunnistada
lg 1 ja 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 45 (nelikümmend viis) päeva. 2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada D.J-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 30 (kolmkümmend) päeva. 3.
lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 30.06.2007 kuni 01.07.2007, so 2 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 4.
alusel jätta D.J-ile mõistetud ja ärakandmata karistus, so tähtajaline vangistus 28 (kakskümmend kaheksa) päeva D.J-i suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et D.J temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 1 6 127 742, Loksa vastuvõtupunkt: Posti 19, 74805, LOKSA tel/fax: 607 5163) 5.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada D.J järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas xxx, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6.
p 1 alusel arvestada D.J-ile määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 07.03.
Kohtuistungil süüdistatav D.J seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning inkrimineeritava kuriteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 30.06.2007 esitatud AS Prisma Peremarket avaldus, millest nähtuvalt samal päeval kella 18.48 ajal peeti kaupluses Lasnamäe Prisma kinni D.J, kelle juurest avastati kauplusele kuuluvat kaupa koguhinnaga 2002 krooni ja 47 senti. (t/l 2-4) • 30.06.2007 koostatud AS Prisma Peremarket avaldus, millest nähtuvalt rikuti vargusega kaupa koguhinnaga 1300 krooni ja 30 senti. (t/l 5-8) • 30.06.2007 koostatud tunnistaja JK ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja Lasnamäe Prismas turvatöötajana tööl ja nägi meesterahvast seljakoti ja kilekotiga. №ormees võttis kosmeetikaosakonnas erinevaid kaupu ja läks riiete osakonda. Mõne aja pärast väljus proovikabiinist ostukorvita ning suundus väljapääsu poole ja läbis kassa nr 2. №ormees peeti kinni ja temalt avastati kaup, mille eest ta ei olnud maksnud. Proovikabiini kontrollimisel avastati ostukorv, mille kõrval kaupade etiketid triipkoodidega. Kaupa oli varastatud koguhinnaga 2002 krooni ja 47 senti ning kaubast oli rikutud summas 1300 krooni ja 30 sendi ulatuses. Rikkumata kaup koguhinnaga 702 krooni ja 47 senti tagastati kauplusele. (t/l 9-11) • 01.07.2007 koostatud kahtlustatava D.J-i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt läks kahtlustatav kauplusse Prisma, mis asub Mustakivi teel. Kauplusse läks eesmärgiga varastada kosmeetikat et teha oma tütarlapsele üllatust. Kaasas oli seljakott. Võttis ostukorvi ja läks müügisaali. Parfümeeriaosakonnas hakkas korvi panema erinevat parfümeeriat ja ehteid. Seejärel läks toiduosakonda ja pani korvi salatit, porgandit ja lihalõikeid. Siis võttis jope ja tegi näo, et läheb seda selga proovima. Proovikabiinis võttis osadelt kaupadelt triipkoodid ning osa kaupu pani seljakotti, osa taskutesse. Triipkoodid pani ostukorvi, mille jättis proovikabiini. Kui väljus, siis pani jope tagasi ja möödus kassadest, jättes kauba eest maksmata. Väljapääsu poole suundudes peeti kinni. (t/l 19-23, 32-34) • 04.07.2007 koostatud kannatanu AS Prisma Peremarket esindaja JA ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 30.06.2007 kell 18.48 Lasnamäe Prismas asukohaga Mustakivi tee 17 D.J püüdis varastada kaupa koguhinnaga 2002 krooni ja 47 senti. Varguse katse käigus rikkus D.J kaupa koguhinnaga 1300 krooni ja 30 senti ning kaup tuli maha kanda. Ülejäänud kaup koguhinnaga 702 krooni ja 17 senti oli korras ning tagastati kauplusele. Seoses tekitatud kahjuga esitab AS Prisma Peremarket tsiviilhagi 1300 krooni ja 30 sendi nõudes. (t/l 27-29) • 09.07.2007 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi erinevaid kõrvarõngaid, sõrmust, käevõrusid, võtmehoidjat, mobiiliripatsit, seepe, metallviili, lõikekääre, ihupiima, mobiiltelefoni kaelakotti, hinnasilte. Samuti vaadeldi CD plaati, millel on salvestatud isiku liikumine müügisaalis, kuidas isik liikudes kaupa täis ostukorviga võtab riidepuu riideesemega ja suundub proovikabiini, kus isik võtab seljast jope ja räägib mobiiltelefoniga. Sama isik võtab kilepakendist juuksekäärid ja peidab jope taskusse, samuti paneb teisi esemeid jope taskusse. Seejärel isik paneb jope selga ja väljub 3 • proovikabiinist, viies riideeseme tagasi. Kell 18.48 isik möödus kassast ja suundus väljapääsu poole. (t/l 35-36) Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et D.J-i keskmiseks päevasissetulekuks 2006 aastal oli 103 krooni. (t/l 42) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud D.J-i süüd tunnistavaid ütlusi, tunnistaja JK ja kannatanu esindaja JA ütlusi ja asitõendite vaatlusprotokolli, asub kohus seisukohale, et süüdistatava D.J-i süü temale inkrimineeritud varavastase kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole D.J varem varavastase süüteo toimepanemise eest karistatud. Varavastast kuritegu toime pannes asus süüdistatava vahetult ja vastavalt oma arusaamale teost tegu toime panema, kuid süütegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata. Seega on kohtueelsel menetlusel D.J-i käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Kohtueelsel menetlusel on AS Prisma Peremarket esitanud tsiviilhagi 1300 krooni ja 30 sendi nõudes. Kriminaalasja materjalidest saab järeldada, et rahaline nõue on tingitud süüdistatava poolt varguse toimepanemise käigus rikutud ja müügikõlbmatuks muutunud kaupade hinnast. Kohus asub seisukohale, et esitatud rahaline nõue on põhjendatud ning kuulub täies ulatuses rahuldamisele ja kannatanu kasuks süüdistatavalt väljamõistmisele, kuivõrd varaline kahju tekkis süüdistatava süülise käitumise tulemusena. Seetõttu tuleb kannatanu varaline olukord viia kuriteo toimepanemisele eelnenud seisundisse kuriteo toime pannud ja varalise kahju tekitanud isiku rahaliste vahendite arvelt. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus kahetsust toimepandus. Kriminaaltoimiku andmetel on süüdistataval alaline sissetulek, kuid sellele vaatamata pani ta toime varavastase kuriteo. Seejuures lõpetati menetlus KrMS § 202 alusel ning süüdistatavale määrati kohustuseks tasuda riigi tuludesse 1000 krooni ja hüvitada kahju 1300 krooni ja 30 senti. Süüdistatav ei olnud suuteline seda kohustust 4 kuu jooksul täitma. Sellest võib järeldada, et süüdistataval puuduvad piisavad rahalised vahendid ning ta ei ole seetõttu võimeline tasuma rahalist karistust. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes sanktsioonis ettenähtud alternatiivset karistusliiku, so rahalist karistust ning peab vajalikuks kohaldada isiku vabaduse piiramisega seostus karistust. Arvestades asjaolu, et süüdistatava poolne rünne oli suunatud suhteliselt väheväärtusliku vara vastu, siis ei ole süüdistatava süü suur ning süüdistatavale võib karistuse mõista ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena, kuivõrd ka kuritegu jäi katse staadiumisse. Kriminaaltoimikust nähtuvalt ei ole süüdistatavat varem kohtu poolt karistatud, mistõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatavale mõistetava karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ning süüdistatava suhtes võib jätta karistuse tingimisi kohaldamata. Kuivõrd kriminaaltoimikus olevate karistusregistri andmete kohaselt võib teha järeldusi süüdistatava alkoholilembuse kohta, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatav tuleb allutada käitumiskontrollile, tagamaks tema elukommete muutumise järelevalve tingimustes. Märt Toming kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.