Kriminaalasi nr. 1-08-7068 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 04.06.2008.a. Harju Maakohutu kohtunik Piret Liivo lahendas käskmenetluse korras kriminaalasja I.F, isikukood xxx, elukoht xxx, varem kohtul

§ 216lg 1 järgi tegi kindlaks: I.F süüdistatakse selles, et tema tarbis alates 1999.

aastast kuni 20.03.2007.a-ni Harjumaal, Kõue vallas, Rõõsa külas, Sireli talus elektrienergiat ebaseadusliku lülituse teel mõõtmata ahelast juhtmete asetamisega paljasjuhtme õhuliinile, millega tekitas AS-le Eesti Energia varalise kahju 6633.12 krooni. Seega I.F pani toime elektrienergia ebaseadusliku kasutamise, s.o.

§ 216lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

U.I süüdistatakse selles, et tema tarbis alates 1999. aastast kuni 20.03.2007.a-ni Harjumaal, Kõue vallas, Rõõsa külas, Sireli talus elektrienergiat ebaseadusliku lülituse teel mõõtmata ahelast juhtmete asetamisega paljasjuhtme õhuliinile, millega tekitas AS-le Eesti Energia varalise kahju 6633.12 krooni. Seega U.I pani toime elektrienergia ebaseadusliku kasutamise, s.o.

§ 216lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Eesti Energia AS-i poolt on esitatud tsiviilhagi 6133.12 krooni nõudes, mis kuulub väljamõistmisele solidaarselt I.F-ilt ja U.I-lt . Prokurör pidas võimalikuks I.F’ karistamist toimepandud kuriteo eest rahalise karistusega 30 miinimumpäevamäära suuruses summas, so. 1500.00 krooni.

§ 66

lg 1 alusel määrata rahaline karistus tasumisele ositi 6 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, kohustades I.F tasuma igal kuul riigituludesesse 250.00 krooni. Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga. Tegemist on teise astme kuriteoga, I.F on oma süüd tunnistanud, tõendamiseseme asjaolud on selged. Puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Seega on põhjendatud süüdistatava karistamine kõige kergema karistusliigiga – rahalise karistusega. Prokurör pidas võimalikuks U.I’ karistamist toimepandud kuriteo eest rahalise karistusega 30 miinimumpäevamäära suuruses summas, so. 1500.00 krooni.

§ 66

lg 1 alusel määrata rahaline karistus tasumisele ositi 6 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, kohustades U.I tasuma igal kuul riigituludesesse 250 krooni. Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga. Tegemist on teise astme kuriteoga, I.F on oma süüd tunnistanud, tõendamiseseme asjaolud on selged. Puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Seega on põhjendatud süüdistatava karistamine kõige kergema karistusliigiga – rahalise karistusega. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 254 kohus otsustas: Süüdi tunnistada I.F

§ 216

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 60miinimumpäevamäära suuruse summas, s.o. 1500.00 (üks tuhat viissada) krooni.

§ 66

lg 1 alusel määrata rahaline karistus tasumisele ositi 6 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.o. 250.00 krooni kuus. Süüdi tunnistada U.I

§ 216

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 60miinimumpäevamäära suuruse summas, s.o. 1500.00 (üks tuhat viissada) krooni.

§ 66

lg 1 alusel määrata rahaline karistus tasumisele ositi 6 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, so. 250.00 krooni kuus. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 Eesti Ühispangas, viitenumber

1. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. KrMS § 175; §179 alusel välja mõista I.F-ilt sundraha 6525.00 krooni ning advokaadi õigusabikulude katteks 495.60 krooni riigituludesse. KrMS § 175; §179 alusel välja mõista U.I-lt sundraha 6525.00 krooni ning advokaadi õigusabikulude katteks 495.60 krooni riigituludesse. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pangas, viitenumber
2. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Süüdistatavatel on õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 päeva jooksul taotleda kriminaalasja arutamist üldises korras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. Piret Liivo Kohtunik 2