1-07-1758\9

1-07-1758 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mail 2007.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1-07-1758 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, liikmed Jüri Paap, Paavo Randma Kohtuistungi sekretär Ita Urban Tõlk Kriminaalasi H.T süüdistuses KarS § 169 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. märtsi 2007.a. otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav H.T Prokurör Kaito Puusepp Süüdistatav H.T, ik. xxx, juhutööline , eluk. x, varem kohtulikult karistamata Kaitsjad advokaat Uido Truija RESOLUTSIOON Harju Maakohtu
3. märtsi 2007.a. otsus H.T suhtes jätta muutmata ja tema apellatsioonn jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu
4. mail 2007.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Lühimenetluse korras tehtud Harju Maakohtu
5. märtsi 2007.a. otsusega tunnistati H.T süüdi KarS § 169 järgi ja karistati KrMS § 238 lg.2 kohaselt 2 kuu vangistusega, mida KarS § 74 ja § 75 alusel ei pööratud tingimisi täitmisele 18 kuulise katseajaga kriminaalhooldaja järelevalve all. Süüdistatav H.T tunnistati süüdi selles, et tema, olles Harju Maakohtu 13.detsembri 2005.a. otsuse järgi lapsevanemana kohustatud A. T kasuks maksma elatist tütre G. K ülalpidamiseks, hoidus kuritahtlikult kõrvale, nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele, igakuise elatusraha maksmisest.
6. detsembriks 2006.a. ulatus elatusraha võlgnevus 41 460 kr.-ni. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Apellatsioonis ei vaidlusta süüdistatav K. K inkrimineeritud kuriteo toimeopanemist ega sellele antud õigusliku hinnangut, vaid tähtajalise vangistusena mõistetud karistust. Kuna kohtuotsuse järgi jättis apellant elatisraha maksmata kuritahtlikult, aga mitte majanduslikel põhjustel, siis on ta võimelina tasuma rahalise karistusena määratud rahasummat. Kuriteo pani apellant toime esmakordselt ning seetõttu taotletakse tähtajalise vangistuse asemel kohtu poolt määratud rahasummas rahalise karistuse mõistmist. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav K. K ja tema kaitsja toetasid esitatud apellatsiooni rahalise karistusega karistamise kohta täies ulatuses. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu ning taotles maakohtu otsuse muutmata ning apellatsiooni rahuldamata jätmist. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega on seisukohalt, et süüdistatava K. K apellatsioonis esitatud väited ei ole esimese astme kohtu põhjendatud ja seadusliku otsuse muutmise alusena arvestatavad. KrMS § 338 kohaselt on kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alusteks - kohtuliku uurimise puudulikkus, materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, kriminaalmenetluseõiguse oluline rikkumine või mõistetud karistuse mittevastavus kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Süüdistatava K. K apellatsioonis pole osundatud ega ringkonnakohtu istungil kindlaks tehtud ühtegi asjaolu esinemist, mille tõttu võiks seada kahtluse esimese astme kohtu otsuse seaduslikkuse või põhistatuse. Ringkonnakohus nõustub täielikult apellatsiooni väitega, et kriminaalasja kohtulikul arutamisel on tõendatud süüdistatava K. K kuritahtlik kõrvalehoidumine kohtuotsusega lapse ülalpidamiseks välja mõistetud elatisraha maksmisest. Apellatsioonis ja ringkonnakohtu istungil kinnitab süüdistatav, et sissetulekud võimaldavad tal tasuda rahalise karistusena kohtu poolt määratavat rahasummat. Ringkonnakohtu seisukohalt tõendab nimetatud asjaolu ilmekalt, et süüdistatav K. K on tahtlikult jätnud maksmata lapse ülalpidamiseks temalt kohtuotsusega välja mõistetud elatisraha. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaoludega selles, et süüdistatava K. K karistamine rahalise karistusega suurendaks tema niigi suurt rahalist kohustust ja võiks pärssida lapsele makstava elatisraha võlgnevuse kustutamist ning kohtuotsusega seatud korras elatisraha edasist maksmist. Neil asjaoludel on ringkonnakohus veendunud, et esimese astme kohus on tõendeid kogumis hinnates teinud kindlaks süüdistava K. K poolt KarS § 169 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise. Karistuse mõistmisel on maakohus juhindunud KarS § 56 sätestatud karistamise alustest. Karistust kergendavad või seda raskendavad asjaolud puuduvad. Põhjendatud on tähtajalise vangistusega karistamist ning selle tingimisi täitmisele mittepööramist. Karistus on mõistetud karistusseadustiku eriosas kehtestatud sanktsiooni piires ning seda on vähendatud lühimenetluses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.1 ringkonnakohus jätab Harju Maakohtu
7. märtsi 2007.a. otsuse H.T suhtes muutmata ja tema apellatsiooni rahuldamata. I. AMANN J. PAAP P. RANDMA