lg 2 p 4; § 121 järgi Lühimenetlus Prokurör Egon Oja Süüdistatav G.N Ik: xxx Kaitsja Advokaat Owe Ladva RESOLUTSIOON 1. G.N süüdi tunnistada
lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning karistada teda tähtajalise vangistusega 6 (kuus) kuud. 2. G.N süüdi tunnistada
ettenähtud kuriteo toimepanemises ning karistada teda tähtajalise vangistusega 3 (kolm) kuud. 3.
lg 1 alusel, liites mõistetud karistused täies ulatuses, mõista liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud. 4. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud. 5.
lg 1 alusel arvestada mõistetud ja ärakandmisele kuuluva liitkaristuse ärakandmist alates G.N kinnipidamisest, so alates 23.11.
Samuti süüdistatakse G.N
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, teise inimese tervise kahjustamise eesmärgil, olles alkoholijoobe seisundis, 17.04.2005 kella 17.00 paiku tuli N. B-le kallale, lõi teda kätega pea piirkonda ning peksis jalgadega keha piirkonda ning pärast seda tungis E. J-le kallale, lükkas teda tugeva jõuga vastu köögi riiulit, mille tagajärjel E. J sai peatrauma. G.N tekitas oma käitumisega N. B-le ja E. J-le füüsilist valu ja kehavigastusi. Oma tahtliku tegevusega pani G.N toime teisele inimesele tervisekahjustuse tekitamise löömisega ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, so
Kohtuistungil süüdistatav G.N seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on süüdistatava süü tõendatud ning süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 05.05.2005 koostatud kannatanu N. B suulise kuriteoteate protokollist ja kannatanuna ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 17.04.2005 tuli kella 17.00 ajal avaldaja juurde Sergei 2 • • • • • • • • • G.N, kes oli alkoholijoobes ning hakkas raha nõudma. Avaldaja keeldumise peale hakkas G.N avaldajat jalgadega peksma keha piirkonda ja kätega pea piirkonda. Samuti lõi abikaasat E. J-d. (t/l 2-4) SA Põhja-Regionaalhaigla teatisest nähtuvalt diagnoositi N. B-l ninaluumurd, pea põrutus, näo põrutus. (t/l 5-6) 20.07.2006 koostatud kannatanu N. B ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tuli G.N temalt raha küsima. Keeldus andmast ning vihastas. Lõi pähe ja kehasse. Rabeles lahti ning läks politseid kutsuma. See vihastas rohkem ja viskas kristallvaasiga. Suundus kööki ja tuli järele ja peksis jälle pähe ja kehasse. Kukkus põrandale ja hakkas peksma jalgadega. Siis nägi E-l riietest kinni hoidmas ja tõukas E. vastu riiulit ja E. kukkus peaga vastu riiulit, peast hakkas verd tulema. (t/l 8-12) 20.07.2006 koostatud kannatanu E. J ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 17.04.2006 tuli külla G.N ja läks kööki. Kuulis sõnavahetust ja läks vaatama. Sel ajal lõi Sergei näkku. Läks vahele ja Sergei lõi ka teda näkku. Lõi uuesti rusikaga näkku ja verd hakkas voolama. Läks uuesti vahele ja Sergei lükkas teda vastu riiulit. Kuklaga lõhkus riiuli ja silme eest läks mustaks. Verd hakkas voolama. Näkku löömise ajal lõi Sergei ka jalgadega kehasse. (t/l 14-15) 15.10.2004 koostatud suulise kuriteoteate protokollist ja kannatanuna ülekuulamise protokollist nähtuvalt seletas kannatanu A. O, et 14.10.2006 ajavahemikul 03.00 kuni 08.00 kannatanu korterist varastati vaba juurdepääsu teelsularaha 4500 krooni, mobiiltelefon №kia väärtusega 1900 krooni, Sony Playstation väärtusega 1500 krooni, 50 CD plaati väärtusega 2500 krooni. Kokku varaline kahju 10 400 krooni. Varguses kahtlustab Sergeid. (t/l 26-29) 15.02.2005 koostatud puhtsüdamlik ülestunnistus, milles G.N tunnistab, et tarvitas koos A-ga alkoholi, siis käisid baaris Flamingo ja sõitsid A. juurde. Seal A. jäi magama. Siis võttis mängudega CD-d, arvuti, sularaha ja läks minema. (t/l 33-34) 15.02.2005 koostatud kahtlustatava ülekuulamise protokollist nähtuvalt seletas G.N , et töötas varem koos A.O-ga ehitusel. Alguses olid tema juures, kuid A.O jäi viimasest bussist maha. Läksid baari ja siis sõitsid taksoga A.O juurde koju. Jõid edasi ja A.O jäi magama. Otsustas korterist asjad võtta ning võttis televiisori kõrvalt Playstationi, CD plaadid, diivanilt mobiiltelefoni ja toppis kilekotti. Rahakotist võttis sularaha, kuid ainult 1000 krooni. Ainult CD plaadid on alles, teised asjad müüs maha. CD plaadid annab välja vabatahtlikult. (t/l 35-38) 18.01.2005 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi CD plaate. (t/l 4048) 23.11.2006 koostatud isiku kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti kinni tagaotsitavaks kuulutatud kahtlustatav G.N. (t/l 58) 23.11.2006 koostatud kahtlustatava G.N ülekuulamisprotokollist nähtuvalt keeldus kahtlustatav ütluste andmisest oma ema ja tema elukaaslase peksmise kohta. A.O asjade varguse kohta selgitas, et jääb oma varasemate ütluste juurde, millised andis 15.02.2005. (t/l 59-63) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud G.N süüd osaliselt tunnistavaid ütlusi, kannatanute N. B, E. J ja A. O ütlusi, haigla andmeid N. B-le tervisekahjustuste tekitamise kohta, asitõendite vaatlusprotokolli, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt sisenes süüdistatav koos kannatanu A.O-ga A.O korterisse, kus kannatanu ühise alkoholitarvitamise järel magama jäi. Seejärel varastas süüdistatav kannatanule kuulunud asjad. Kuivõrd süüdistatav on varem varguse toimepanemise eest karistatud ning uute kuritegude toimepanemise tõttu ei olnud 3 tema karistus varguse eest uue varguse toimepanemise ajaks kustunud, leiab kohus, et kohtueelsel menetlusel on õigesti asutud seisukohale, et süüdistatav oli varguse toimepanemisel isikuks, kes on varem varguse toime pannud. Seetõttu leiab kohus, et puudub alus süüdistatava käitumisele antud karistusõigusliku hinnangu muutmiseks ning süüdistatav tuleb süüdi tunnistada võõra vallasasja äravõtmises selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem varguse toime pannud, so
Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud ka
Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on nii N. B kui ka E. J seletanud, et neid peksis ja neile tekitas tervisekahjustusi G.N. Kohtul puudub alus taolistes ütlustes kahtlemiseks, kuivõrd kuriteo toimepanemise järgselt kohale kutsutud politseiametnikud pidasid sündmuskohal kinni just G.N ning mõlemal kannatanul tuvastati tervisekahjustused. Seejuures on N.B-l diagnoositud ninaluu murd, pea ja nõo põrutus. Arvestades taolisi tõendeid, leiab kohus, et G.N süü temale inkrimineeritud
Kohus leiab, et N.B näkku ja kehasse löömine on hinnatav teise inimese kehalise väärkohtlemisena teise inimese tervise kahjustamisena ja löömisena ning E. J tõukamine on hinnatav valu tekitanud kehalise väärkohtlemisena, mistõttu on G.N käitumine õigesti kvalifitseeritud teisele inimesele tervisekahjustuse tekitamisena löömisega ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemisena, so
lg 2 p 4 ettenähtud süüteo eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus kuni 5 aastat ning
ettenähtud süüteo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. Kuivõrd inkrimineeritavad teod on toime pandud erinevatel aegadel, leiab kohus, et mõistetavad karistused kuuluvad liitmisele täies ulatuses.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest peab kohus vajalikuks tagajärgi arvestades mõista karistuse vangistusena, kuivõrd süüdistatav tekitas tervisekahjustusi oma emale, mis näitab ilmselgelt tema üleolevat ja halvustavat suhtumist oma vanema vastu. Kohus peab oluliseks ka põhjust, miks süüdistatav oma ema suhtes vägivalda kasutas ning süüdistatava motiiv näitab selgelt ka seda, et esikohal on tal enese heaolu alkoholijoobest ja oma ema tervis tema mõttemaailma ei mahu. Kuivõrd süüdistatav oli pikka aega tagaotsitav ja tal puudub legaalne sissetulek, siis ei pea kohus võimalikuks kohaldada ka alternatiivset, so 4 rahalist karistust. Kuivõrd inkrimineeritavast teost on möödunud juba pikem ajavahemik, ei pea kohus vajalikuks karistust määrata pikaajalisena.
lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest peab kohus võimalikuks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuivõrd tegemist oli omavahel tuttavate inimestega ning osa varalisest kahjust on võimalik vähendada seoses sellega, et süüdistatav ei jõudnud varastatut maha müüa ja asjad saab tagastada. Arvestades süüdistatava elulaadi ja alkoholilembust ning legaalse sissetuleku puudumist, ei pea kohus võimalikuks süüdistatavale mõistetavat karistust tingimisi kohaldamata jätta, kuivõrd süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele. Kuigi kuriteo toimepanemisest on möödunud juba üle kahe aasta, ei ole süüdistatav senini tekitatud varalist kahju hüvitama hakanud, mis iseloomustab ka süüdistatava suhtumist kõrvaliste isikute varasse ning kohus ei pea võimalikuks mõista karistust sanktsiooni alammäära lähedasena. Märt Toming kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.