1-07-3432\1

(06231401601)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi F.S-i süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Evelin Ansip Süüdistatav F.S Ik: XXX, Kaitsja Advokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON

1. F.S süüdi tunnistada KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 210 miinimumpäevamäära ulatuses, so 10 500 (kümme tuhat viissada) krooni.
2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks rahalise karistuse 140 miinimumpäevamäära ulatuses, so 7000 (seitse) tuhat krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas viitenumbriga 4100064939, märkides selgitusena „F.S, 1-07-3432, rahaline karistus“.
3. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi igakuistes võrdsetes osades 10 kuu jooksul 700 (seitsesada) krooni kaupa kuus alates kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu 15ndast kuupäevast.
4. Kohaldada F.S-i suhtes KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristust, võttes F.S-ilt ära „A“ ja „B“ kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguse 6 (kuus) kuuks. Lisakaristuse tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ja lõpeb kohtu poolt määratud kuuekuulise tähtaja möödumisel, so algab 18.05.2007 ja lõpeb kuue kuu möödudes.
5. F.S-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „F.S, 1-07-3432, sundraha“.
6. F.S-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1292 (üks tuhat kakssada üheksakümmend kaks) krooni ja 10 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „F.S, 1-07-3432, sundraha“.
7. Kohtuotsuse ärakiri edastada kohtuotsuse jõustumisel teadmiseks Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele.
8. Kriminaalmenetluse kulude ja rahalise karistuse tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
9. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
10. F.S-i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: F.S süüdistatakse selles, et tema, olles 14.05.2002 karistatud HÕS § 96 lg 2 järgi rahatrahviga 6000 krooni mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtis taas kehtiva karistuse ajal 07.11.2006 kella 18.40 ajal Harju Maakonnas Kiili vallas Tallinn-Rapla-Türi tee 7ndal kilomeetril, liikudes Rapla suunas, mootorsõidukit Mercedes Benz 200 registreerimismärgiga XXX XXX, olles joobeseisundis. Seega F.S pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, so KarS § 424 ettenähtud kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav F.S seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • Koopia Põlva Politseiprefektuuri 14.05.2002 otsusest F.S-i karistamises HÕS § 96 lg 2 järgi rahatrahviga 6 000 krooni. (t/l 3) • Koopia Põhja Politseiprefektuuri 07.12.2006 otsusest F.S-i karistamises LS § 74 17 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 1800 krooni ja lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks; LS § 7431 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 6000 krooni ja lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks ning menetluse lõpetamises LS § 7419 ettenähtud väärteo toimepanemises V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. (t/l 6) • 07.11.2006 koostatud väärteoprotokoll nr AB 866012, millest nähtuvalt 07.11.2006 kella 18.40 ajal peatati Tallinn-Rapla-Türi 7ndal kilomeetril suunaga Rapla poole sõiduauto Mercedes Benz registreerimismärgiga XXX XXX, millist sõidukit juhtis F.S, kes oli alkoholijoobes. (t/l 8) • • • 07.11.2006 kell 18.56 koostatud protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel, millest nähtuvalt tuvastati indikaatorvahendiga Lion 500 F.S alkoholijoove 1,86 mg/l väljahingatavas õhus. F.S nõustus joobe tuvastamise tulemusega ega taotlenud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist või alkoholisisalduse määramist veres. (t/l 9) 09.11.2006 koostatud tunnistaja A. M ülekuulamisprotokollist nähtuvalt sõitis tunnistaja mööda Nabala teed Ringtee poolt Kiili poole. Tee oli märg, oli pime. Umbes poolel teel märkas, et vastutulev auto Mercedes kaldub järjest rohkem tema suunavööndisse. Jõudis rooli veidi paremale tõmmata ja samal hetkel puutusid autod külgepidi kokku. Aeglustas ja peatus tee serval, kuid teine auto sõitis minema. Pööras otsa ümber ja läks vaatama kas on peatunud kuskil kaugemal, kuid autot ei olnud. Läks sündmuskohale tagasi ja korjas autode tükid kokku ja teatas politseisse. (t/l 14) 08.12.2006 koostatud kahtlustatava F.S-i ülekuulamise protokollist nähtuvalt seletas F.S, et 07.11.2006 kella 18 ajal jõi Kiili Betoonis Kiili vallas 0,5 liitrit valget viina. Kella 18.30 ajal istus elukaaslasele kuuluva sõiduauto Mercedes Benz registreerimismärgiga XXX XXX rooli. Tundis end olevat joobes ja ei saa aru miks üldse sõitma läks, sest sõitis vales suunas. Kui oli sõitnud Luige külani, kus Falck kinni pidas. Kohale tuli ka politseipatrull. Keeldus alkomeetrisse puhumisest. Auto viidi puksiiriga Ehitajate tee tasulisse parklasse ja teda viidi kainenema. Järgmisel päeval koostati protokoll, millega oli nõus. Rahatrahvid on osaliselt tasutud. Kahetseb. On osaliselt töövõimetu, kuid on soov määratud rahatrahvid tasuda. (t/l 28-30) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud F.S-i süüd tunnistavaid ütlusi, koopiat Põlva Politseiprefektuuri otsusest, protokolli joobe tuvastamise kohta indikaatorvahendiga ja süüdistatava sissetulekuid puudutavaid andmeid, asub seisukohale, et süüdistatava F.S-i süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on F.S varem karistatud 14.05.2002 otsusega rahatrahviga 6000 krooni mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei olnud F.S uue teo toimepanemise ajaks määratud rahatrahvi tasunud, samuti oli teda karistatud ka teiste väärtegude eest rahatrahvidega. Seetõttu ei olnud karistus mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis kustunud ning F.S oli 07.11.2006 mootorsõidukit alkoholijoobes juhtides isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 ettenähtud kuriteona, so mootorsõiduki juhtimisena joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud kolmel korral liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, samuti kahel korral kuritegude toimepanemise eest. Määratud rahalised karistused on tasutud tühises osas ning kriminaaltoimiku andmetel on süüdistatava igakuine sissetulek alla keskmise palga. Süüdistatava enese sõnade kohaselt on ta osaliselt töövõimetu, kuid tal on soov määratud trahvid tasuda. Kriminaaltoimiku andmetel on süüdistatav uue kuriteo toime pannud kohtu poolt määratud katseajal ning süüdistataval on ära kandmata karistust kaks aastat vangistust. Süüdistatava sõnade kohaselt on süüdistataval aga ülalpidamisel alaealine laps eelmisest kooselust ning uus elukaaslane ei tööta ning peresse on oodata juurdekasvu. Arvestades taolisi andmeid leiab kohus, et süüdistatava suhtes ei ole otstarbekas kohaldada isiku vabadust piiravat karistust, kuivõrd see tingiks süüdistatavale mõistetud ja ärakandmata pikemaajalise vangistuse täitmisele pööramise ja süüdistatava ülalpeetavatelt ülalpidamise äravõtmise pikemaks ajaks teo eest, mis on varasema kuriteoga võrreldes teiseliigiline. Seetõttu leiab kohus, et on võimalik kohaldada süüdistatava suhtes sanktsioonis ettenähtud alternatiivset ja kergemaliigilist karistust, so rahalist karistust. Kuivõrd kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole süüdistatava sissetulek kuigi suur ja tal on senini suhteliselt suured rahalised kohustused tasumata trahvide näol ja ülal pidada ka ülalpeetavad, leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse määrata ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena, määrates selle alla ettenähtud keskmist määra. Inkrimineeritava teo eest võib kohus kohaldada lisakaristust mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol. Kuigi kriminaalasja materjalidest nähtuvalt võib süüdistataval mootorsõiduki juhtimise õigust oma igapäeva toimetustes vaja minna, leiab kohus, et kehtivat kohtupraktikat ja riigikohtu seisukohti arvestades ei saa kohus lisakaristust jätta kohaldamata, kuivõrd tegemist on kavatsetusega toime pandud kuriteoga, mille tulemusena seatakse ohtu kõrvaliste isikute elu ja tervis, samuti vara. Seetõttu peab kohus vajalikuks ohtliku liikleja liiklusest kõrvaldamist, andmaks isikule võimaluse analüüsida neid võimalikke tagajärgi, mis võinuks saabuda siis kui süüdistatavat ei oleks peatatud ega sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Seejuures peab kohus võimalikuks määrata lisakaristuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, kuid ei pea menetlusalusel isikul tuvastatud joobe suurust arvestades võimalikuks seda määrata sanktsiooni alammääras. Kuivõrd süüdistatav aga töötab liikurmasina juhina ning teda on karistatud sõiduauto juhtimisel liikluseeskirja rikkumise eest, siis leiab kohus, et lisakaristust tuleb konkretiseerida selliselt, et see ei takista süüdistatava edasist töötamist, kuid välistab süüdistatava osalemise liikluses teedel ja tänavatel, mistõttu peab kohus vajalikuks ära võtta süüdistatavalt ”A” ja ”B” kategooria moorotsõidukite juhtimise õiguse. Märt Toming kohtunik