S § 280 lg 1 ja KarS § 349 järgi ning karistuseks KarS § 63 lg 1 alusel mõista 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 6 kuud vangistust täielikult täitmisele, kui L.K 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane 2 toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 punktides 2 ja 4 sätestatud kohustusi: • elab kohtu määratud alalises elukohas – • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, • ei tarvita alkoholi ja narkootikume, • õpib või ametlikult töötab. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Välja mõista L.K-lt riigituludesse menetluskuluna 2700.- krooni sundraha ja 2431 krooni 98 senti määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „L.K, 1-07-14099, menetluskulud“ või - pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „L.K, 1-07-14099, menetluskulud“. Kui menetluskulu ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud (
Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Tartu I Advokaadibüroo kasuks 796 krooni 50 senti advokaat Aivar Hinti süüdistatav L.K kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. EDASIKAEBAMISE KORD
lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või
15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.
lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.
lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. ASJAOLUD Süüdistus 08.11.2007.a sõlmitud kokkuleppes 2 3 L.K süüdistatakse selles, et tema: • 10.12.2006.a kella 00.50 ajal Põlva linnas, Kesk tänaval, pärast seda kui politseiametnikud olid ta tabanud juhtimas sõiduautot Ford Escort reg. märgiga XXX XXX alkoholijoobes, esitas Lõuna Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve talituse töötajatele enda kohta valeandmed, esitades I.R. juhiload ET 057086, et hoiduda kõrvale karistusest, mis on ette nähtud sõiduki juhtimise eest alkoholijoobes; • 13.01.2007.a kella 22.25 ajal Tartu linnas, Narva maanteel, pärast seda kui politseiametnikud olid ta tabanud juhtimas sõiduautot Audi 80 reg. märgiga XXX XXX alkoholijoobes, esitas Lõuna Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve talituse töötajatele enda kohta valeandmed, esitades I.R. EV passi nr X, et hoiduda kõrvale karistusest, mis on ette nähtud sõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Sellega pani L.K toime ametiasutusele valeandmete esitamise muu hüve saamiseks, s.o KarS § 280 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Veel süüdistatakse L.K selles, et tema: • 10.12.2006.a kella 00.50 ajal Põlva linnas, Kesk tänaval, pärast seda kui politseiametnikud olid ta tabanud juhtimas sõiduautot Ford Escort reg. märgiga XXX XXX alkoholijoobes, esitas Lõuna Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve talituse töötajatele I.R. juhiload X, et hoiduda kõrvale karistusest, mis on ette nähtud sõiduki juhtimise eest alkoholijoobes; • 13.01.2007.a kella 22.25 ajal Tartu linnas, Narva maanteel, pärast seda kui politseiametnikud olid ta tabanud juhtimas sõiduautot Audi 80 reg. märgiga XXX XXX alkoholijoobes, esitas Lõuna Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve talituse töötajatele I.R. EV passi nr X, et hoiduda kõrvale karistusest, mis on ette nähtud sõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Sellega pani L.K toime teise isiku nimele välja antud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise, eesmärgiga vabaneda kohustustest, s.o KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Karistus 08.11.2007.a sõlmitud kokkuleppes KarS §-de 280 lg 1 ja 349 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Lähtudes KarS §-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele kui L.K ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab nõuetekohaselt kriminaalhooldusametniku järelevalve all KarS-i §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: • Elab kohtu määratud alalises elukohas; • Ilmub kohtu määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • Allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3 4 Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdistatava isikut määrata, et L.K on vastavalt KarS §-le 75 lg 2 käitumiskontrolli ajal kohustatud: • Mitte tarvitama alkoholi ega narkootikume • Olema hõivatud töötamise või õppimisega • Kohtu seisukoht Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav L.K tuleb süüdi tunnistada KarS § 280 lg 1 ja KarS § 349 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole.
lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on L.K suhtes süüdimõistev.
lg 1 alusel tuleb L.K hüvitada menetluskulud: - määratud kaitsjale makstud tasu (
lg 1 p 4): kokku 2431 krooni 98 senti (644 krooni 28 senti + 991 krooni 20 senti + 796 krooni 50 senti); - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 5400.- krooni (
Kuna L.K iseseisev sissetulek puudub, ta õpib, töökohta ei ole ning L.K on varasemalt kriminaalkorras karistamata isik, siis peab kohus
lg 3 alusel ja kaitsja esitatud taotluse alusel põhjendatuks vähendada L.K-lt kui süüdimõistetult väljamõistetava sundraha suurust poole võrra, selleks, et parendada õppiva alaealise resotsialiseerumisväljavaateid, kuna täies ulatuses menetluskulu kandmine võib L.K-le käia üle jõu. Juhul kui hetkel õppival L.K temalt väljamõistmisele kuuluva menetluskulu tasumiseks vajalikud vahendid puuduvad, on tal võimalik menetluskulusid tasuda hiljem, pikema aja vältel, kohtutäituri teostatava täitemenetluse käigus. Koolivaheajal on L.K võimalus asuda tööle ning saadavast tulust hüvitada riigile menetluskulud. ___________________________ Süüdistatava kaitsjaks riigi õigusabi korras oli nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses advokaat Aivar Hint. Kohtueelses menetluses oli määratud kaitsjaks peale Aivar Hinti ka advokaat Anu Pärtel. Kohtueelses menetluses oli määratud kaitsjate tasuks kokku riigi õigusabi osutamise korras 1635 krooni 48 senti (lk 39-40, 54-55). Kohtumenetluses esitas advokaat Aivar Hint kohtule taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Tartu I Advokaadibüroo 4 5 kasuks 796 krooni 50 senti süüdistatav L.K kaitsjana määratud korras osutatud õigusabi eest. Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses (edaspidi lühendatult: RÕS) ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega. Korra § 8 lg 2 alusel on määratud kaitsja tasuks kokkuleppemenetluseks ettevalmistamise eest 550.- krooni. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Korra § 2 lg 2 p 1 ja esitatud taotluse alusel võtta üldkoefitsiendiks 1,0 (II astme kuritegu). Seega: (550 x 1,0) + (125 x 1,0 ) = 550 + 125 = 675. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 675 kroonile käibemaks 18%, see on 675 + 121,5= 796,5. Kohtumenetluses on määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras 796 krooni 50 senti. Heli Sillaots kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.