← Eesti

1-08-3494/2

Obsah (10)§ 254§ 180§ 189§ 175§ 179§ 43§ 45§ 408§ 423§ 164

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 17. märts 2008 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-08-3494 (kohtueelses menetluses

) §-dest 159 ja 254, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

  1. Tunnistada M.D süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi ja mõista talle rahaline karistus 40 päevamäära, s. o 10560 krooni; KarS § 66 lg 1 alusel määrata M.D-le mõistetud rahaline karistus 40 päevamäära, s. o 10560 krooni tasumisele ositi mitte vähem kui 1056 krooni kuus; KarS § 50 lg 1 alusel ära võtta M.D-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks; tühistada M.D-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes
  2. Kriminaalmenetluskuludes ja seoses kohtuotsuse tegemisega: 2.1 välja mõista M.D-lt riigituludesse sundraha 6525 krooni ja määratud kaitsja tasu 644 krooni 30 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu - joobe tuvastamisega tekkinud kulu 140 krooni rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 Ühispangas (viitenumber 2800049874); 2.2 otsuse koopia toimetada kolme päeva jooksul süüdistatavale ja prokuratuurile; 2.3 otsuse jõustumisel saata otsuse koopia autoregistrikeskusele. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
  3. Selgitada: 3.1 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kohtukulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 AS-s SEB Pangas (tasumisel viitenumber 2800049874); 3.2 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KarS § 254 lg-s 6, mille kohaselt on süüdistataval on õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
  4. Prokuratuuri taotlus Prokuratuur on taotlenud asja lahendamist käskmenetluses M.D süüdimõistmist KarS 424 järgi ja karistamist rahalise karistusega 40 päevamäära, s. o 10560 krooni; KarS § 66 lg 1 alusel määrata M.D-le mõistetud rahaline karistus 40 päevamäära, s. o 10560 krooni tasumisele ositi mitte vähem kui 1056 krooni kuus ning lisakaristusena võtta M.D-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks.
  5. Süüdistus, kohtus kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.
  6. M.D-le süüdistusaktis esitatud süüdistuse sisu ja kvalifikatsioon M.D on süüstatud selles, et tema, olles karistatud 29.05.
  7. a Harju Maakohtu poolt LS § 7419 järgi, juhtis 03.11.
  8. a kell 15:30 Viljandi maakonnas Saarepeedi vallas mootorsõidukit Nissan Note registreerimismärgiga 231 MGT joobeseisundis. M.D tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. 2.1.
  9. Kohtu seisukoht süüdistuse asjaoludes Süüdistuse asjaolusid kuriteo toimepanemise ajas, kohas ja viisis pidas kohus usaldusväärseteks. 2.1.
  10. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud Kohus tuvastas, et kriminaalasjas on tõendamiseseme asjaolud selged ning vastavalt prokuratuuri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses kohtuotsusega

§ 254kohaselt.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid kriminaalmenetluse lõpetamise või käskmenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise. M.D tuleb käskmenetluses KarS § 424 järgi süüdi tunnistada.

  1. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Karistuse mõistmisel lähtus kohus KarS §-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid ning vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kuritegu KarS § 424 järgi on karistatav rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Arvestades prokuröri taotlust karistuse mõistmiseks, karistuseesmärke ja M.D süü suurust, on põhjendatud M.D karistamine rahalise karistusega 40 päevamäära, s. o 10560 krooni ning KarS § 50 lg 1 alusel võtta M.D-lt lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus 6 kuuks.
  2. Kriminaalmenetluse kulud Vastavalt

§ 180lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära s.

o 6525 krooni. 2

§ 175lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

§ 45järgi.

Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks 644,30 krooni. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb M.D-lt välja mõista riigieelarve kuludesse sundraha 6525 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu - määratud kaitsja tasu 644 krooni 30 senti ja joobe tuvastamisega tekkinud kulu 140 krooni. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt

§ 189

lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (

§-de 383 – 392). 5. Muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

§ 408

lg 3 kohaselt käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 423

kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

§ 254

lg 5 kohaselt tuleb käskmenetluses tehtud kohtuotsuse koopia saata

§ 164

lg-te 3 ja 6 sätteid järgides otsuse tegemisest alates kolme päeva jooksul süüdistatavale ja prokuratuurile. Kalev Kuningas Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.