veebruari 2008. a otsus Apellatsiooni esitaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Saskia Kask Prokurör Saskia Kask Süüdistatav S.V sünd 07.04.1985.a. kodakondsuseta, elukoht X töötas X varem neljal korral kohtu poolt karistatud, viimati 04.04.2006.a Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 4,7,8 järgi 2 aastase vangistusega, mille kandmiselt 10.05.2007.a määruse alusel vabanes tingimisi enne tähtaega, katseaeg 1 aasta, vahistatud 25.08.2007.a. Kaitsja Adv. Niina Petrjakova RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 27. veebruari 2008.a otsus osaliselt S.V-le
lg 1 järgi mõistetud karistuses,
Teha uus otsus: Mõista S.V-le
lg 1 järgi karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust.
lg 6 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 04.04.2006.a otsusega mõistetud kandmata karistuse – 4 kuu võrra ja mõista S.V-le liitkaristuseks 3 aastat ja 10 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks lugeda 24. august 2007.a. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioon rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK S.V tunnistati süüdi
lg 1 järgi ja karistati 2 aasta ja 8 kuulise vangistusega.
lg 6 ja 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 04.04.2006.a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, 4 kuu võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust. Eelvangistuses viibitud 6 kuud ja 3 päeva arvata karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 5 kuud ja 27 päeva algusega 27.02.2008.a. S.V tunnistati süüdi selles, et ta 24.08.2007.a. Tallinna Ed. Vilde tee 94 juures tõukas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil selja tagant viiendat kuud lapseootel x kes kukkus. S.V tiris kannatanult jõuga käekoti koos selles olnud rahakoti, mobiiltelefoni, pangakaardi, ID-kaardi ja sularahaga ning põgenes. Materiaalset kahju tekitati kannatanule kokku 1980 krooni, vägivallaga aga füüsilist valu ja tervisekahjustused – marrastuse ja hematoomi. APELLATSIOONI SISU Prokurör taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist süüdistatavale karistuse mõistmises ja uue otsusega 5 aastase vangistuse mõistmist, mida
lg 6 ja 65 lg 2 alusel suurendada eelmise otsusega mõistetud kandmata karistuse, 4 kuu võrra ja lõplikuks karistuseks mõista S.V-le 5 aastat ja 4 kuud vangistust. Karistusaja hulka lugeda eelvangistuses viibitud 6 kuud ja 3 päeva, karistusaja alguseks lugeda 24.08.2007.a. Prokurör märgib, et maakohus on süüdistatavale karistust mõistes muuhulgas arvestanud, et S.V on varem korduvalt karistatud nii väärteokorras kui kriminaalkorras, ei ole oma teo ühiskonnaohtlikkusest aru saanud, jätkab kuritegude toimepanemist, tema poolt toimepandud teod on aina raskemad. Karistust kergendavaks asjaoluks luges kohus süü tunnistamise ja puhtsüdamliku kahetsuse, karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti märgib kohus, et kuriteoga raskeid tagajärgi ei saabunud. Neil asjaoludel leidis maakohus, et karistuseks tuleb mõista vangistus 2 aastat ja 8 kuud. 2 Apellant maakohtuga ei nõustu ning rõhutab, et
lg 1 näol on tegemist I astme kuriteoga, mille toimepanemise eest näeb seadus ette kahe- kuni kümneaastase vangistuse. S.V-le mõistetud sanktsiooni alammäära lähedane karistus ei vasta karistuse üld- ning eripreventiivsele eesmärgile. Süüdistatav on varem viiel korral kohtu poolt karistatud. Eelmise karistuse kandmiselt vabanes tingimisi enne tähtaega ning mõne kuu möödudes, katseajal, pani toime uue, eelmisest raskema kuriteo. Katseajal uue kuriteo toimepanemine on aga raskeim katseaja tingimuste rikkumine, millega isik võib kuritarvitada kohtu usaldust. Narkosõltlasele omasel viisil on varavastaste kuritegude toimepanemine muutunud S.V elustiiliks ja elatusallikaks, senised karistused ei ole evinud tema suhtes eripreventiivset mõju. Sanktsiooni alammäära lähedase karistuse mõistmine S.V-le võib kujundada ühiskonnaliikmetes mulje, et tänavakuritegevuse vastane võitlus ei ole meie riigis prioriteetne. Maakohtu poolt mõistetud karistus, arvestades süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud teo laadi ja ohtlikkust ei ole põhjendatud ega arvesta õiguskorra kaitsmise huvisid. POOLTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS Prokurör toetas apellatsiooni ja taotles süüdistatavale
Kaitsja leidis, et maakohtu poolt mõistetud karistamise karmistamiseks ei ole alust, palus jätta maakohtu otsuse muutmata. Süüdistatav ei soovinud apellatsiooni kohta oma seisukohta avaldada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooni sisuga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et apellatsioon on põhjendatud osaliselt. Apellant põhjendab S.V-le mõistetud karistuse karmistamist eelkõige eripreventiivset eesmärki, aga ka üldpreventiivseid kaalutlusi silmas pidades. Kohtukolleegium nõustub apellatsioonis esiletoodud süüdistatava isikut iseloomustavate asjaoludega – samalaadsete kuritegude korduv toimepanemine, tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamisel määratud katseaja tingimuste raskeima rikkumise – uue kuriteo sooritamine ning tõdeb, et S.V puhul on olemas retsidiivioht, mistõttu ei saa eripreventiivsetel kaalutlustel piirduda talle
Kohtukolleegium peab aga vajalikuks rõhutada järgmist.
kohaselt on karistamise aluseks isiku süü, mille suurus oleneb ka süüteo toimepanemisel ilmnenud kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest. Süü suurust ning sellest tulenevalt karistuse raskust mõjustavaks teguriks on vaieldamatult ka süüteoga tekitatud tagajärg ehk teisisõnu õigushüve kandjale tekitatud kahju, mis võib esineda väga mitmes astmes – piiratud, kerge, keskmine, oluline ja raske. Kohtukolleegium on seisukohal, et tuvastatud faktilistest asjaoludest lähtuvalt on S.V poolt tekitatud kahju kerge. Raskendavaid asjaolusid ei ole maakohus tuvastanud ning seda ei ole vaidlustanud ka prokurör. Kergendava asjaoluna on maakohus põhjendatult arvestanud süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust süüdistatava poolt. Ka seda asjaolu ei ole vaidlustatud. Seega leiab kohtukolleegium, et S.V süü suurusest lähtudes peaks talle mõistetav karistus jääma
3 Karistusõiguse teooria kohaselt on üldpreventsioonil süü piiridesse jääva karistuse leidmisel eelkõige karistuse alammäära fikseeriv roll ning see määr ei tohiks olla alla üldsuse poolt veel tunnistatavat miinimumi. Üldpreventiivsete kaalutluste arvestamisel tuleb silmas pidada ka seda, et üldpreventsioon peab olema suunatud kannatanule, näidates talle tehtud ülekohtu heastamist ja õiguse taastamist. Eelnevat silmas pidades võib aga just kannatanult saada lisainformatsiooni konkreetse karistusraami tuvastamiseks. Käesolevas süüdistusasjas on kannatanu oma suhtumist ja seisukohta asetleidnud ülekohtusse avaldanud ning muuhulgas võtnud vastu ka süüdistatava vabandused /tl 24, 26/. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kohtukolleegium, et maakohtu poolt S.V-le
lg 1 järgi mõistetud karistust tuleb karmistada, kuid seda mitte apellatsioonis taotletud määral. Kohtukolleegium peab vajalikuks korrigeerida ka maakohtu poolt S.V-le mõistetud karistuse kandmise algust, kuivõrd
lg 1 mõtte kohaselt tuleb kohtul eelvangistuses viibitud aeg kohe ka karistusaja hulka arvata ehk teisisõnu karistuse kandmise alguseks lugeda süüdistatava kinnipidamise päev. S.V peeti kinni 24.08.2007.a /tl 8-9/. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, 338 p 4, 340 lg 4 p 4 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 27.02.2008.a otsuse S.V-le
lg 1 järgi mõistetud karistuses ja
lg 2 alusel mõistetud liitkaristuses ning mõistab talle uue otsusega rangema karistuse. Prokuröri apellatsiooni rahuldab ringkonnakohus osaliselt. Malle Preimer Julia Katškovskaja 4 Ivi Kesküla
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.