← Eesti

1-08-9083\1

Obsah (6)§ 266§ 199§64§74§75§78

Kriminaalasi nr.1-08-9083 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetlus Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. juuli 2008. a Valga Kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-9083 Kohtukoo

§ 266

lg.2 p.1 ja § 199 lg.2 p.4 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Milvi Väin Süüdistatav B.S elukoht: X; isikukood xxx; X isik on kriminaalkorras karistatud 8-l korral, viimati 01.03.2007.a Tartu Maakohtu Võru kohtumaja poolt

§ 266

lg 2 p 1 järgi rahalise karistusega 3500 krooni, mis on antud ajal tasumata Kaitsja Vandeadvokaat Neeme Leok RESOLUTSIOON KrMS §173, §§248-249 ja §318 lg.3 p.4, alusel Kohus otsustas: Süüdi mõista B.S

§ 199lg 2 p 4 järgi ja karistada teda kolme

(3)kuu vangistusega. Süüdi mõista B.S

§ 266lg 2 p 1 järgi ja karistada teda kahe

(2)kuu vangistusega.

§64kohaselt mõista B.S-ile liitkaristus, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes B.S liitkaristuseks viis

(5)kuud vangistust.

§74lg.1 kohaselt jätta vangistus B.S suhtes tingimisi kohaldamata ning täitmisele mitte pöörata, kui B.S kaheksateist

(18)kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§75

alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama alalises elukohas – X 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks. Samuti tuleb määrata B.S katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

§78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Tõkend – „elukohast lahkumise keeld“ – B.S suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Jätta Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 01.03.2007.a. kriminaalasjas nr.1-07-2448 iseseisvale täitmisele. kohtuotsus Välja mõista B.S-ilt kuriteoga tekitatud kahju summas kakssada viiskümmend neli

(254)krooni E. K. kasuks. Kinnitada vandeadvokaadi Neeme Leok´i kaitsjatasuks kriminaalasjas 1-08-9083 süüdistatava B.S kaitsmise eest asja kohtulikust ettevalmistamisest ja menetlemisest - summas üks tuhat ükssada kolmkümmend kaheksa
(1138)krooni ja 70 senti ( sh. käibemaks 173.70 ), milline summa maksta välja vastavate riigieelarveliste vahendite arvelt. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4,9; 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 3 alusel välja mõista B.S-ilt menetluskulu – • süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 50 % ulatuses summas kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks
(3262)krooni 50 senti; • kaitsjatasu 50 % ulatuses vandeadvokaadi Neeme Leok´i osaluse eest asja kohtulikust ettevalmistamisest ja menetlemisest - summas viissada kuuskümmend üheksa
(569)krooni ja 35 senti. B.S tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. 2
(5)Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „B.S, 1-089083, kaitsjatasu”, „B.S, 1-08-9083, sundraha“, . Kaitsjatasu ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest (09.07.2008.a.). Apellatsioon esitatakse Valga kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega tutvuda (09.07.2008.a.). Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Valga Maakohtule. ASJAOLUD Kohus tuvastas: Kriminaalasjas süüdistatakse B.S selles, et tema, 16.04.2008.a kella 22.15 ajal, olles isik, keda on varem karistatud omavolilise sissetungimise eest 01.03.2007.a Tartu Maakohtu Võru kohtumaja poolt

§ 266

lg 2 p 1 alusel 3500 kroonise rahatrahviga, tungis X maakonnas X vallas X külas isiku tahte vastaselt, välisukse kahe haagi lahti tõmbamise teel E. K. kuuluvasse X talu elumajja. Kuriteoga tekitas E. K. moraalset kahju. Valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimisega vähemalt teist korda pani B.S toime

§ 266lg.2 p.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

… selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, ööl vastu 17.04.2008.a varastas salaja X maakonnas X vallas X külas E. K. kuuluvast X talu elamust mobiiltelefoni NOKIA 1600 koos Diili kõnekaardiga väärtusega 629 krooni, kassettmagnetofoni Panasonic koos kassettiga väärtusega 560 krooni, maitseainete komplekti väärtusega 100 krooni, kaks paari meeste pükse väärtusega 50 krooni ja villase talvemütsi väärtusega 75 krooni. Kuriteoga tekitas E. K. varalist kahju 1414 krooni. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, keda on varem karistatud varguse eest, pani B.S toime

§ 199lg.2 p.4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu : Karistuse liik ja määr : Süüdi mõista B.S

§ 266lg.2 p.1 alusel ja karistada 2 kuu vangistusega.

Süüdi mõista B.S

§ 199

lg.2 p.4 alusel ja karistada 3 kuu vangistusega.

§ 64lg alusel suurendada raskemat karistust kergema karistuse võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõista 5 kuud vangistust. 3

(5)

§ 74

lg.1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui B.S 18 kuu katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. Anda B.S katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja panna talle

§ 75

lg.1 alusel järgmised kontrollnõuded: elada kohtu määratud alalises elukohas, ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saada kriminaalhooldajalt eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päeva, saada kriminaalhooldajalt eelnev luba elu- või töökoha muutmiseks. VÕS § 1043 alusel välja mõista B.S-ilt 254.- krooni E. K. kasuks Kohtuotsus 01.03.2007.a. rahalise karistuse 3500.- krooni kandmise kohta kuulub iseseisvale täitmisele. Väljamõistmisele kuulub sundraha 6525.- krooni ja menetluskulu kaitsjatasu. KrMS § 180 lg.3 alusel vähendada väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid arvestades B.S resotsialiseerumisväljavaateid, majanduslikku olukorda ning rahalise karistuse kandmise kohustust. Menetluse käik : B.S on end inkrimineeritavas kuriteos täies mahus süüdi tunnistanud ning andnud üksikasjalisi ütlusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. Isiku poolt toimepandud kuritegu on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist ka asjas kogutud muude tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS §239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Süüdistatav B.S ja tema kaitsja nõustusid kokkuleppemenetluse kohaldamisega. KrMS §244 ja §245 nõuetest lähtuvalt sõlmis ringkonnaprokurör 09.juulil 2008.a. lihtmenetluse kokkuleppe. Süüdistatav B.S kinnitab, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Süüdistatav avaldab kohtule, et on kokkulepet sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet. Prokurör ja kaitsja jäävad kokkuleppe juurde. KrMS § 180 lg. 3 tuginedes leiab kohus, et põhjendatud on B.S-ilt väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude vähendamine 50 % ulatuses, võttes arvesse, et B.S resotsialiseerumisväljavaateid, tema majanduslikku olukorda ja varasema kohtuotsusega välja mõistetud rahalise karistuse täitmise kohustust. Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas VÕS §1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega vastutab isik teisele isikule kahju tekitamise eest juhul, kui kahju on tekkinud tema tegevuse (tegevusetuse) tagajärjel, selline tegevus on õigusvastane ning isik on kahju tekitamises süüdi. Kohtu arvates on kannatanule kahju tekkimine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendamist leidnud. Samuti on kohus seisukohal, et kogutud tõenditest saab järeldada, et kahju tekkimine on olnud otseses põhjuslikkus seoses süüdistatava tegevusega. Kusjuures süüdistatava tegevus kahju tekitamisel on õigesti kvalifitseeritud karistusseadustiku eriosa normi järgi, seega on süüdistatava tegevus olnud õigusvastane. Kohtu seisukohta kinnitab asjaolu, et süüdistatav on 4

(5)kriminaalasjas sõlmitud kokkuleppega eeltoodud asjaolud omaks võtnud. Vastavalt VÕS §1051 lg 1 ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Viidatud normist tuleneb, et kahju tekitaja süüd eeldatakse ja kahju tekitajal on võimalus vastutusest vabaneda üksnes juhul, kui ta tõendab oma süü puudumist. Süüdistatav ei ole esile toonud asjaolusid, mis välistaksid tema süü kahu tekkimises. Seetõttu leiab kohus, et esinevad kõik VÕS §-s 1043 sätestatud vastutuse alused ja süüdistatav on kohustatud kohtule kinnitamiseks esitatud kokkuleppes kajastatud kahju kannatanutele hüvitama. Toodud põhjustel ja kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis hinnates peab kohus kokkuleppes kajastatud kannatanu tsiviilhagi nõudeid põhjendatuks ja tõendatuks. Seetõttu tuleb tsiviilhagi rahuldada kohtuotsuse resolutiivosas nimetatud ulatuses ja viisil. Hele Ilisson Kohtunik 09.07.2008.a. 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.