← Eesti

1-04-44\9

Obsah (11)§ 25§ 344§ 345§ 63§ 64§ 74§ 75§ 209§ 5§ 201§ 386

1-04-44 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. märts 2006, Tartu Kriminaalasja number 1-04-44 (01278003144) Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau

§ 25

lg 2 - § 209 lg 2 p 1,

§ 344

lg 1 ja

§ 345lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu 9.

jaanuari 2006 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav V.F Prokurör Kristiina Laas Tsiviilhageja esindaja Tatjana Telvar, lepinguline esindaja Maia Ploom Süüdistatav V.F elukoht: XXX, isikukood: XXX, varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja advokaat Heiki Kuningas. RESOLUTSIOON KrMS § 337 lg 1 p 4 alusel tühistada Tartu Maakohtu

  1. jaanuari 2006 kohtuotsus osaliselt, see on KÜ Mõisavahe Kolmik kasuks väljamõistetud tsiviilhagi rahuldamise osas. Välja mõista V.F-ilt KÜ-le Mõisavahe Kolmik kuriteoga tekitatud kahju katteks 28 268 (kakskümmend kaheksa tuhat kakssada kuuskümmend kaheksa) krooni. V.F-i apellatsioon rahuldada osaliselt. Välja mõista V.F-ilt advokaat Heiki Kuninga poolt osutatud õigusabi eest 5817 krooni 40 senti riigi tuludesse, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 EÜP viitenumbrile
  2. 1 Välja mõista V.F-ilt OÜ Heaara (registrikood 10609802) kasuks KÜ-le Mõisavahe Kolmik osutatud õigusabi eest 3000 krooni. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
  3. aprillist
  4. Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates
  5. maist
  6. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
  7. maist
  8. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu
  9. jaanuari 2006 otsusega mõisteti V.F süüdi ja karistati KrK § 141 1 lg 1 järgi 6-kuulise vangistusega ja

§ 344

lg 1 järgi 3-kuulise vangistusega, samuti mõisteti V.F süüdi

§ 25

lg 2 - 209 lg 2 p 1 ja

§ 345

lg 1 järgi ning karistati

§ 63

lg 1 alusel 1-aastase vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel suurendati üksikaristustest raskeimat ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 74

alusel määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui V.F ei pane 1 aasta 6-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid ning

§ 75

lg 2 p 1 sätestatud kohustust tasuda igakuiselt tsiviilhagi katteks 500 krooni KÜ-le Mõisavahe Kolmik. Kohus rahuldas KÜ Mõisavahe Kolmik tsiviilhagi ning mõistis välja V.F-ilt KÜ-le Mõisavahe Kolmik 55 717.10 krooni kahju hüvituseks ja 9000 krooni kriminaalmenetluses tehtud õigusabikulude katteks. 1 Maakohus arutas V.F-ile KrK § 141 lg 1 järgi esitatud süüdistust selles, et tema, olles alates 06.07.2000 KÜ Mõisavahe Kolmik (registrikood XXX , juriidiline aadress Tartu Mõisavahe 13) juhatuse esimees, kellele KÜ üldkoosoleku poolt on pandud haldamis-, järelevalve-, juhtimis-, organisatsioonilised ja materiaalsete väärtuste liikumist korraldavad ülesanded, s.o ametiisikuks KrK § 160 mõttes, ning olles alates 28.04.2001 tagasi kutsutud KÜ Mõisavahe Kolmik juhatuse esimehe ametikohalt, kuid kes omas juhatuse esimehe volituste lõppemisest olenemata KÜ Mõisavahe Kolmik pangakonto suhtes käsutamisõigust, ning olles jätkuvalt KÜ Mõisavahe Kolmik juhatuse liikmeks, riisus oma ametiseisundi kuritarvitamise teel tema korralduses olevat KÜ Mõisavahe Kolmik vara 61 774 krooni suuruses summas, tehes ühistu arvelt ja kassast väljamakseid ilma korteriühistu juhatuse või üldkoosoleku vastava otsuseta alljärgnevalt: 2 31.07.2000 võttis Tartus Mõisavahe 13 asuva KÜ Mõisavahe Kolmik kassast Neste Eesti AS (registrikood XXX ) Tartu Anne tn automaattankla 10.07.2000 kviitungi nr XXX alusel välja sularaha 100 krooni ja omastas kassast väljavõetud raha; 24.08.2000 kandis Tartus Mõisavahe 13 asuva KÜ Mõisavahe Kolmik Ühispanga arveldusarvelt nr XXXXXXX oma vennale kuuluva OÜ R. (registrikood XXXX) arveldusarvele nr XXXXXXX OÜ R. poolt 15.08.2000 väljastatud allkirjastamata arve nr 2005 alusel 1550 krooni ja 31.08.2000 väljastatud allkirjastamata arve nr 2006 alusel 4190 krooni, kokku 5740 krooni, kuigi OÜ R. ei osutanud KÜ-le Mõisavahe Kolmik arvetel nimetatud teenuseid, ning omastas ülekantud summa; 31.08.2000 võttis Tartus Mõisavahe 13 asuva KÜ Mõisavahe Kolmik kassast Neste Eesti AS Tartu Anne tn automaattankla 27.07.2000 kviitungi nr XXXXXXX, Hydro Texaco Eesti (registrikood XXXXXXX) UNO-X TARTU 1 automaattankla 07.08.2000 kviitungi nr XXXXXXX , OÜ Best Petrol (registrikood XXXXXXX ) kütuse arve-müügitšeki nr XXXXXXX 21.08.2000 ja Neste Eesti AS Tartu Anne tn automaattankla 28.08.2000 kviitungi nr XXXXXXX alusel sularaha 400 krooni ja omastas selle; 20.09.2000 võttis Tartus Mõisavahe 13 asuva KÜ Mõisavahe Kolmik kassast OÜ P. , millise osaühingu juhatajaks oli V.F, poolt 31.08.2000 väljastatud allkirjastamata arve nr 20/03 alusel välja sularaha 4282 krooni, kuigi OÜ P. ei osutanud KÜ-le Mõisavahe Kolmik arvel nimetatud teenust, ning omastas kassast väljavõetud raha; 30.09.2000 võttis Tartus Mõisavahe 13 asuva KÜ Mõisavahe Kolmik kassast Hydro Texaco Eesti UNO-X TARTU 1 automaattankla 12.09.2000 kviitungi nr 47121/0002 ja Neste Eesti AS Tartu Anne tn automaattankla 24.09.2000 kviitungi nr 39541/0028 alusel välja sularaha 250 krooni ja omastas selle; 31.10.2000 võttis Tartus Mõisavahe 13 asuva KÜ Mõisavahe Kolmik kassast OÜ P. , millise osaühingu juhatajaks oli V.F, poolt 31.10.2000 väljastatud allkirjastamata arve nr 20/04 alusel välja sularaha 4282 krooni, kuigi OÜ P. ei osutanud KÜ-le Mõisvahe Kolmik arvel nimetatud teenust, ning omastas kassast väljavõetud raha; 31.10.2000 võttis Tartus Mõisavahe 13 asuva KÜ Mõisavahe Kolmik kassast OÜ S. poolt (registrikood 10536664) 14.10.2000 väljastatud allkirjastamata arve nr 001005, AS K. (registrikood XXXXX ) poolt 14.10.2000 väljastatud saateleht-arve nr T1-4761 ja 31.10.2000 väljastatud saateleht-arve nr T1-4973 ning OÜ Best Petrol 11.10.2000 kütuse arve-müügitšeki nr 15919 ja Neste Eesti AS Tartu Anne tn automaattankla 01.10.2000 kviitungi nr 30899/0028 alusel 3226 krooni ja omastas kassast väljavõetud raha. Tegelikkuses OÜ S. ei osutanud KÜ-le Mõisavahe Kolmik arvel näidatud teenust ning AS K. saatelehtarvete alusel ostetud printeritint ei olnud korteriühistule vajalik kulutus, kuna korteriühistu ei omanud printerit; 14.12.2000 võttis Tartus Mõisavahe 13 asuva KÜ Mõisavahe Kolmik kassast OÜ S. poolt 10.11.2000 väljastatud allkirjastamata arve nr 001108, millist teenust OÜ S. KÜ-le Mõisavahe Kolmik tegelikult ei osutanud, Neste Eesti AS Tartu Anne tn automaattankla 13.11.2000 kviitungi nr 30317/0028, 21.11.2000 kviitungi nr 32151/0028 ja 28.11.2000 kviitungi nr 33674/0028 alusel sularaha kokku 722 krooni ja omastas kassast väljavõetud raha; 3 31.12.2000 võttis Tartus Mõisavahe 13 asuva KÜ Mõisavahe Kolmik kassast OÜ P. , millise osaühingu juhatajaks oli V.F, poolt 31.12.2000 väljastatud allkirjastamata arve nr 20/06 alusel sularaha 4282 krooni, kuigi tegelikult OÜ P. ei osutanud KÜ-le Mõisavahe Kolmik arvel märgitud teenust, ning omastas kassast väljavõetud raha; 10.01.2001 võttis Tartus Mõisavahe 13 asuva KÜ Mõisavahe Kolmik kassast OÜ S. poolt 11.12.2000 väljastatud allkirjastamata arve nr 001201, millist teenust OÜ S. KÜ-le Mõisavahe Kolmik tegelikult ei osutanud, ning Hydro Texaco Eesti PÕLTSAMAA UNO-X automaattankla 29.12.2000 kviitungi nr 35634/0016 ja Neste Eesti AS Tartu Anne tn automaattankla 17.12.2000 kviitungi nr 37133/0028 alusel sularaha kokku 722 krooni ja omastas kassast väljavõetud raha; 30.01.2001 võttis Tartus Mõisavahe 13 asuva KÜ Mõisavahe Kolmik kassast OÜ P. , millise osaühingu juhatajaks oli V.F, poolt 30.01.2001 väljastatud allkirjastamata arve nr 21/00 alusel sularaha 5062 krooni, kuigi tegelikult OÜ P. ei osutanud KÜ-le Mõisavahe Kolmik arvel märgitud teenust, ning omastas kassast väljavõetud raha; 28.02.2001 võttis Tartus Mõisavahe 13 asuva KÜ Mõisavahe Kolmik kassast OÜ P. , millise osaühingu juhatajaks oli V.F, poolt 28.02.2001 väljastatud allkirjastamata arve nr 2102 alusel sularaha 4282 krooni, kuigi tegelikult OÜ P. ei osutanud KÜ-le Mõisavahe Kolmik arvel märgitud teenust, ning omastas kassast väljavõetud raha; 23.03.2001 võttis Tartus Mõisavahe 13 asuva KÜ Mõisavahe Kolmik kassast OÜ P. , millise osaühingu juhatajaks oli V.F, poolt 28.02.2001 väljastatud allkirjastamata arve nr 21/01 alusel sularaha 5062 krooni, kuigi tegelikult OÜ P. ei osutanud KÜ-le Mõisavahe Kolmik arvel märgitud teenust, ning omastas kassast väljavõetud raha; 30.03.2001 kandis Tartus Mõisavahe 13 asuva KÜ Mõisavahe Kolmik Hansapanga arveldusarvelt nr XXXXXXX enda isiklikule arveldusarvele nr XXXXXXX Hansapangas 2120 krooni ja omastas selle; 30.04.2001 võttis Tartus Mõisavahe 13 asuva KÜ Mõisavahe Kolmik kassast OÜ P. , millise osaühingu juhatajaks oli V.F, poolt 30.04.2001 väljastatud allkirjastamata arve nr 2104 alusel sularaha 4282 krooni ja 30.04.2001 väljastatud allkirjastamata arve nr 21/05 alusel välja sularaha 3200 krooni, kuigi tegelikult OÜ P. ei osutanud KÜ-le Mõisavahe Kolmik nimetatud arvetel märgitud teenuseid, ning omastas kassast väljavõetud raha kokku 7482 krooni; 30.04.2001 võttis Tartus Mõisavahe 13 asuva KÜ Mõisavahe Kolmik kassast AS K. poolt 26.04.2001 väljastatud saateleht-arve nr T1-1855 alusel ostetud printeritindi eest sularaha 670 krooni, raisates sel viisil korteriühistu vara, kuivõrd korteriühistu ei omanud printerit; 07.05.2001 kandis Tartus Mõisavahe 13 asuva KÜ Mõisavahe Kolmik Ühispanga arveldusarvelt nr XXXXXXX OÜ P. , millise osaühingu juhatajaks oli V.F, arveldusarvele nr XXXXXXX OÜ P. poolt 30.04.2001 väljastatud allkirjastamata arve nr 21/05 ja 15.05.2001 väljastatud arve nr 21/06 alusel kokku 13 090 krooni ja omastas nimetatud summa, kandes raha edasi oma ema R.L. isiklikule arveldusarvele Hansapangas. Samuti arutas maakohus V.F-ile

§ 25

lg 2 - § 209 lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistust selles, et tema: 4 • eesmärgiga saada riigilt võõrast vara pettuse teel, esitas 21.09.2001 Tartus Raekoja plats 10 asuvale Tartu Linna Maksuametile teadvalt valeandmeid sisaldava OÜ P. 2001. a augustikuu käibedeklaratsiooni, kus näitas kaupade ja teenuste soetamisel tasumisele kuuluvat käibemaksu OÜ R. arve nr 2001084 ja OÜ S. arve nr 010829 alusel kokku 28 078 krooni suuruses summas, kuigi tegelikult OÜ P. ei ostnud nimetatud äriühingutelt arvetel nimetatud teenuseid. 28.12.2001 esitas Tartu Linna Maksuametile avalduse enammakstud käibemaksu tagastamiseks summas 28 078 krooni. Kuna maksuamet tuvastas, et käibedeklaratsioon sisaldab valeandmeid ning OÜ P. ei ole ostnud OÜ R. ja OÜ S. teenuseid, maksuamet käibemaksu ei tagastanud. •

§ 209

lg 2 p 1 täheldatud isikuna, varalise kasu saamise eesmärgil, esitas 23.12.2002 Põlvas Kesk 11 asuvale Kagu Maksuameti Põlva talitusele OÜ M. (registrikood XXXXX ) ebaõigete andmetega

  1. a novembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsiooni (vorm TSD) ja selle lisa nr 1 eesmärgiga taotleda R.T. kui füüsilise isiku nimelt riigilt tagasi enammakstud tulumaksu. 23.12.2002 esitas Kagu Maksuameti Põlva talitusele ebaõigeid andmeid sisaldava OÜ M.
  2. a novembrikuu käibedeklaratsiooni, deklareerides käibedeklaratsioonil OÜ M. poolt kaupade ja teenuste ostmisel enammakstud käibemaksu 10 900 krooni, kuigi tegelikult OÜ M. käive puudus, soovides tagastamisele kuuluvat enammakstud käibemaksu kanda teiste riiklike maksude (tulu-, sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse) katteks ning kustutada sellega OÜ M. maksukohustus. • 31.03.2003 esitas Tartu Maakonna Maksuametile R.T. (IV.F ) nimel enda poolt võltsitud ebaõigeid andmeid sisaldava residendist füüsilise isiku
  3. a tuludeklaratsiooni, kuhu kandis ebaõiged andmed selle kohta, et R.T. sai
  4. a OÜ M. ja OÜ M. tulu vastavalt 30 000 ja 12 000 krooni, millelt peeti kinni tulumaks vastavalt 7800 ja 2860 krooni, kuigi tegelikult R.T. ei saanud
  5. a nimetatud äriühingutest tulu, kusjuures palus väidetavalt R.T. poolt enammakstud tulumaksu 3188 krooni kanda OÜ M. pangakontole, mille allkirjaõiguslikuks isikuks on V.F. Kuna maksuamet tuvastas, et OÜ M. käive puudub ja esitatud käibedeklaratsioon sisaldab valeandmeid, siis tagastamisele kuuluvat enammakstud käibemaksu teiste riiklike maksude katteks ei kantud. Samuti ei kantud OÜ M. arveldusarvele R.T. residendist füüsilise isiku
  6. a tuludeklaratsiooni alusel väidetavalt R.T. poolt enammakstud tulumaksu, kuna Maksuamet tegi kindlaks, et R.T. ei ole nimetatud äriühingutest tulu saanud, mistõttu V.F-i poolt toimepandud kelmus jäi katsestaadiumisse. Samuti arutas maakohus V.F-ile

§ 344

lg 1 järgi esitatud süüdistust selles, et tema: • ajavahemikul 20.12.2002 kuni 20.02.2003 võltsis Tartumaal XXX vallas XXX külas asuva OÜ M. (registrikood XXXXX )

  1. a novembrikuu käibedeklaratsioonil,
  2. a detsembrikuu käibedeklaratsioonil ja
  3. a jaanuarikuu käibedeklaratsioonil andmeid OÜ M. käibe, sellelt arvestatud käibemaksu, sisendkäibemaksusumma ning enammakstud käibemaksu kohta ja OÜ M. juhatuse liikme R.T. allkirja eesmärgiga esitada võltsitud deklaratsioonid Tartu Maakonna Maksuametile enammakstud käibemaksu tagasisaamiseks. • 10.12.2002 võltsis Tartumaal XXX vallas XXX külas asuva OÜ M. (registrikood XXXXX )
  4. a novembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu ning 5 kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonil (vorm TSD) ja selle lisal nr 1 andmeid R.T. OÜ M. poolt tehtud väljamaksete ja sellelt arvestatud sotsiaalmaksu, kinnipeetud tulumaksu, kinnipeetud ja arvestatud töötuskindlustusmakse ning kinnipeetud kohustusliku kogumispensioni makse kohta eesmärgiga esitada ebaõigete andmetega deklaratsioonid maksuametile selleks, et taotleda R.T. nimelt riigilt tagasi enammakstud tulumaksu. Selleks võltsis V.F
  5. a alguses eeluurimisel täpselt kindlaks tegemata ajal R.T. nimel residendist füüsilise isiku
  6. a tuludeklaratsiooni, kuhu kandis ebaõiged andmed selle kohta, et R.T. sai
  7. a OÜ M. ja OÜ M. tulu vastavalt 30 000 ja 12 000 krooni, millelt peeti kinni tulumaks vastavalt 7800 ja 2860 krooni, kuigi tegelikult R.T. ei saanud
  8. a nimetatud äriühingutest tulu. Samuti arutas maakohus V.F-ile

§ 345

lg 1 järgi esitatud süüdistust selles, et tema: • 23.12.2002 esitas Kagu Maksuameti Põlva talitusele Tartumaal XXX vallas XXX külas asuva OÜ M. (registrikood XXXXX ) ebaõigete andmetega

  1. a novembrikuu käibedeklaratsiooni, 21.01.2003 ebaõigete andmetega
  2. a detsembrikuu käibedeklaratsiooni, 21.02.2003 ebaõigete andemetega
  3. a jaanuarikuu käibedeklaratsiooni eesmärgiga saada riigilt tagasi enammakstud käibemaksu. • 23.12.2002 esitas Kagu Maksuameti Põlva talitusele OÜ M. (registrikood XXXXX ) ebaõigete andmetega
  4. a novembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsiooni (vorm TSD) ja selle lisa nr 1 eesmärgiga taotleda R.T. kui füüsilise isiku nimelt riigilt tagasi enammakstud tulumaksu, milleks esitas 31.03.2003 Tartu Maakonna Maksuametile R.T. nimel V.F-i poolt võltsitud ebaõigeid andmeid sisaldava residendist füüsilise isiku
  5. a tuludeklaratsiooni, kusjuures palus enammakstud tulumaksu kanda OÜ M. pangakontole, mille allkirjaõiguslikuks isikuks on V.F. Kuriteoga on KÜ-le Mõisavahe Kolmik tekitatud kahju 61 774 krooni suuruses summas, kahju on hüvitamata. V.F ennast süüdi ei tunnistanud. Kohus leidis, et V.F-ile esitatud süüdistused on tõendatud. Kohtualuse ütlused on vastuolus tõenditega, mistõttu kohus neid objektiivse tõe allikana ei käsitle. Süüdistus KrK § 1411 järgi – KÜ Mõisavahe Kolmik vara riisumine omastamise ja raiskamise teel Tõendid kinnitavad, et V.F KÜ Mõisavahe Kolmik juhatuse esimehena ei organiseerinud raamatupidamise seaduse nõuetele vastavat raamatupidamist. V.F-i asumisega ühistu juhatuse esimeheks tekkisid peatselt probleemid raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamisdokumentide kättesaamisega endiselt juhatuselt ja raamatupidajalt. Tunnistaja J.L. , kes oli KÜ Mõisvahe Kolmik raamatupidaja kuni
  6. a septembrini, ütluste kohaselt V.F-iga koostöö ei laabunud, sest V.F temale pangadokumentide originaalväljavõtteid ja originaaldokumente ei toonud, vaid tõi enda trükitud lehed üüri tasumise kohta korteriühistu liikmete poolt. Ilmselt V.F ei soovinud originaalarvete ja 6 pangaväljavõtete sattumist J.L. valdusesse, sest siis oleks koheselt avalikuks saanud V.F-i ülekanded enda venna firmale. Nii S.S. kui J.L. ütlused kinnitavad, et
  7. septembril 2000 andis J.L. S.S. aktiga üle kõik raamatupidamisdokumendid, millised S.S. edastas V.F-ile. Kuigi V.F-i ütluste kohaselt tegi raamatupidamist juba juulikuust alates OÜ R. , siis samaaegselt maksti palka ka J.L. . Kokku on raamatupidamisteenuse eest makstud 29 974 krooni. Üldkoosolek on aga otsusega
  8. jaanuarist 2000 kehtestanud raamatupidaja kuupalgaks 1000 krooni. Seega oleks tohtinud raamatupidajale perioodil juuli 2000 kuni juuni 2001 maksta 11 000 krooni. Maksurevisjoniga, samuti tunnistaja T.K. ütlustega on tõendatud, et nimetatud perioodil oli KÜ-S Mõisavahe Kolmik raamatupidamine teostamata. Seega on alusetu ja ühistu huvidega vastuolus kogu raamatupidamisteenuse eest makstud summa. Rahad, mis KÜ-st Mõisavahe Kolmik on laekunud OÜ R. arveldusarvele, on sularahas V.F-i poolt välja võetud. OÜ P. V.F-i isikus on tasutud kassa väljamineku orderite alusel. Lisaks raamatupidamisteenusele on V.F endale kuuluvale OÜ P. maksnud korteriühistu kassast ja pangaarvelt kokku 25 310 krooni selgitusega „esimehe palgafondi arvelt“. V.F-i selgitusel on ta maksnud endale arvete alusel välja töötasu alates novembrist
  9. a. Üldkoosolek oli
  10. jaanuarist 2000 kehtestanud esimehe palgaks 1200 krooni kuus, alates novembrist on aga V.F-i kuupalgaks kujunenud 2531 krooni. Perioodil november 2000 kuni
  11. aprill 2001 oleks V.F olnud õigustatud saama töötasu 7142.90 krooni. Summa, mille V.F riisus kassast ajavahemikul 30.01.-07.05.2001, on 15 983.10 krooni.
  12. juulist 2000
  13. jaanuarini 2001 võttis V.F korteriühistu kassast sularahas kokku 1508 krooni OÜ Best Petrol arvete, Neste ja Uno-X automaattanklate kviitungite alusel väidetavalt bensiini eest. Bensiinikviitungeid saaks korteriühistu kuludokumentide hulka arvestada vaid siis, kui korteriühistul oleks olnud sõiduauto või vastavalt VV
  14. märtsi 2000 määrusele nr 78 oleks korteriühistu pädev isik vormistanud otsuse, milles näidatakse ära sõidu otstarve, hüvitise suurus ja sõidu kuupäev. Vastavat otsust ei ole, samuti puudus V.F juhatuse või üldkoosoleku aktsept kulutusteks. V.F on teinud hulgaliselt kulutusi KÜ Mõisavahe Kolmik arvelt, mis on juhatuse poolt aktsepteerimata ja korteriühistu seisukohast põhjendamatud. OÜ R., P. ja S. nimelt väljastatud arved ei vasta raamatupidamise seaduses sätestatud algdokumendi nõuetele ja kui arvetel näidatud teenused olekski osutatud, ei oleks arveid saanud aktsepteerida nende nõuetele mittevastavuse tõttu. Kuivõrd nende äriühingute raamatupidamisarvestuse pidamisega oli seotud V.F, siis saab eeldada, et arved on koostatud V.F-i poolt. 15.08.2000 väljastas OÜ R. arve nr 2005 muru niitmise eest Mõisavahe 11, 12, 13 haljasalal 7,45 tundi, hind koos käibemaksuga 1550 krooni. Tunnistajate E. B. ja L.B. ütlustega on kinnitust leidnud, et OÜ R. ei osutanud korteriühistule teenust ning
  15. augustil 2000 teostatud ülekanne nimetatud arve alusel oli alusetu. V.F, olles KÜ Mõisavahe Kolmik juhatuse liige, on olnud ka mitme teise äriühingu juhatuse liikmeks ja raamatupidajaks. V.F on KÜ Mõisavahe Kolmik arvelt teinud oma isiklikke kulutusi või kulutusi, mida nimetatud äriühingud oleks pidanud oma majandustegevuses tegema. Sellisteks kulutusteks 7 on AS K. saateleht-arvete alusel kassast välja võetud summad kokku 1750 krooni. V.F-i selgituse kohaselt ostis ta printeritinti oma isiklikule printerile, et teha korteriühistu heaks raamatupidamistöid ja muid teateid ning dokumente. Samas on aga V.F andnud ka ütlusi, et raamatupidamist tegid OÜ R. ja P. , kes oleks pidanud ka vastavad kulutused kandma. Samamoodi on alusetud kulutused OÜ S. arvete alusel kassast välja makstud summad 2832 krooni. Nimetatud arved on fiktiivsed. Kuivõrd OÜ S. ainus juhatuse liige ei ole teadlik tehtud majandustehingutest, siis järeldub, et arved on koostanud V.F. Tunnistaja A.V. , kes arvetest nähtuvalt teenust osutas, ütlustel seisnes tehing faili, millega on võimalik teha korteriühistu üüriarvestust, paigaldamises V.F-i arvutisse, selle kasutamise õpetamises ja arve disainimises. Tehing toimus eraisikute vahel ja arvet ei väljastatud. Teenuse eest sai A.V. V.F-ilt 1000 krooni. Tehtud tööd ei ole teostatud korteriühistu heaks, vaid V.F-i või temale kuuluvate äriühingute heaks. Maksuameti revisjonist nähtub, et V.F on teinud KÜ Mõisavahe Kolmik arvelduskontodelt ajavahemikul
  16. augustist 2000
  17. aprillini 2001 ülekandeid enda ja oma ema R.L. pangakontodele summas 52 457.52 krooni. Väljavõetud sularaha kohta on V.F vormistanud kassa sissetuleku orderid summas 50 337.52 krooni. Seega 2120 krooni ühistu raha on jäänud V.F-i valdusesse. Kokku on V.F riisunud ja raisanud KÜ Mõisavahe Kolmik rahalisi vahendeid summas 55 717.10 krooni. VÕS § 1043 alusel vastutab V.F KÜ Mõisavahe Kolmik ees kui õigusvastaselt kahju tekitanu. Kelmuse katsed:

§ 25

lg 2 – § 209 lg 2 p 1 järgne süüdistus Kelmuse katse riigilt pettuse teel 28 078 krooni saamiseks. Kuna revisjoniga on tuvastatud, et OÜ P. ei ole kumbagi arvetel näidatud teenust ostnud ning OÜ R. ja S. ei ole arvetel näidatud teenuseid osutanud, on põhjendatud selline käitumine kvalifitseerida varavastase kuriteona, kus pettuse ohvriks on riik ning pettuse läbi väheneb riigi raha. Kelmuse katse riigilt pettuse teel 3188 krooni saamiseks. Tunnistaja R.T. ütlustest nähtub, et V.F müüs temale kuuluva OÜ M. osa ja lasi end juhatuse liikme kohalt tagasi kutsuda selleks, et ennast mitte siduda OÜ M. . Tegelikkuses on OÜ M. nimelt tegutsenud edasi V.F. R.T. ei ole ühtegi OÜ M. raamatupidamisdokumenti koostanud ega esitanud. R.T. ütluste kohaselt suhtles ta V.F-iga viimati

  1. a seoses äriühingute tema nimele vormistamisega. Füüsilise isiku tuludeklaratsioon on koostatud
  2. märtsil 2003, s.o hiljem kui R.T. V.F-i viimati kohtas. Samuti on R.T. tunnistanud, et ta ei ole OÜ M. ja M. töötasu saanud. Nähtub, et V.F on leidnud isiku, nn „tankisti“, kellel sissetulekud puuduvad ning kes ise ei oleks Maksuametile deklaratsiooni esitanud. Käesoleval juhul puudub maksuobjekt ja V.F seadusest tulenev kohustus R.T. tulude deklareerimiseks ja tulumaksu maksmiseks, seega ei saa ta olla ka maksukuriteo subjektiks, vaid tegemist on samuti varavastase kuriteo – kelmusega. Dokumentide võltsimised ja võltsitud dokumendi esitamine Käekirjaekspertiis tõendab, et kõik süüdistuses nimetatud dokumendid on täidetud ja allkirjastatud V.F-i poolt. OÜ M. juhatuse liikme R.T. ütluste kohaselt ei 8 toimunud OÜ M. mingit majandustegevust ning tema pole OÜ M. töötasu saanud. Seega on kõik maksudeklaratsioonidel esitatud andmed ebaõiged. Ebaõigete, võltsitud andmetega deklaratsioonide koostamise ja esitamise eesmärgiks oli riigilt pettuse teel varalise kasu saamine, milliseid tegusid on kirjeldatud kelmuse episoode käsitledes. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu V.F palub tühistada maakohtu otsuse ning mõista ta õigeks ja jätta KÜ Mõisavahe Kolmik tsiviilhagi rahuldamata. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt on kohus ebaõigesti hinnanud tõendeid ning valesti kohaldanud kriminaalseadust ja kriminaalmenetlust reguleerivaid õigusakte. Kohus on riiklikku sunnijõudu kasutanud KÜ Mõisavahe Kolmik liikmete isiklike vastuolude lahendamiseks. KrK § 1411 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegu • Maakohtu istungitel ei ole tõendatud kuriteokoosseisu olemasolu ja täielikult on mööda vaadatud V.F-i süü puudumist kinnitavatest tõenditest. • KÜS § 1 lg 2, MTÜS § 2 lg 1; § 26 lg 1, TsÜS § 31 lg 5 ja KÜ Mõisavahe Kolmik põhikirjast tulenevalt on korteriühistu tegevuse või tegevusetusest tulenevate nõuete aluse tuvastamise asjas kostjaks korteriühistu, mitte juhatuse liige. Arusaamatuks jääb, millisel alusel on kohus asetanud V.F-ile ainuvastutuse ühistus teostatud raamatupidamise ja tehingute eest. • V.F valiti KÜ Mõisavahe Kolmik juhatuse liikmeks
  3. juulil
  4. Seisuga
  5. juuni 2001 olid raamatupidamise dokumendid V.F-i poolt juhitavale korteriühistu juhatusele üle andmata, mistõttu
  6. juunil 2001 esitas apellant Tartu Politseiprefektuurile avalduse kriminaalasja alustamiseks. V.F püüdis teha kõikvõimaliku, et ühistu majandustegevus oleks nõuetekohaselt kajastatud raamatupidamisregistrites. Ei ole väidetud, et ühistu majandustegevus ei oleks täpselt väljaselgitatav ja ühistu tehingud raamatupidamislikult täpselt kajastatud. Samuti on ühistu toiminud ja võlgnevusi teenusepakkujatele ei ole tekkinud. • Kohtumenetluses ilmnes, et ligipääs kõigile raamatupidamisdokumentidele oli tagatud juhatuse liikmele S.S. . Tõendatud on
  7. septembril 2000 raamatupidamisdokumentide üleandmine/vastuvõtmine J.L. S.S. . Juhatuse koosoleku otsuse alusel oli S.S. ülesandeks raamatupidamise kontroll. Juhatuse liikmena oli S.S. juurdepääs pangakontodele ja õigus tulude-kulude liikumist kontrollida. Arusaamatud on tunnistaja S.S. väited raamatupidamise puuduste kohta, kuivõrd just temal oli alates
  8. septembrist 2000 reaalne võimalus raamatupidamisarvestuse korraldamiseks ja kontrollimiseks. • KÜ Mõisavahe Kolmik
  9. juuli 2000 üldkoosoleku protokolli kohaselt tegi S.S. ettepaneku lubada juhatusel tasuda jooksvaid kulusid ilma üldkoosolekut kokku kutsumata, kui ühe arve summa on kuni 5000 krooni. Ettepanek otsustati ühehäälselt vastu võtta. Ükski süüdistuses märgitud kulutus ei ületa märgitud piiri. • Tunnistajate ütlustega on tõendatud nii muru niitmine, arvuti soetamine ja häälestamine kui raamatupidamise teostamine vähemalt üüriarvete väljastamise, kassaraamatu pidamise ning arvete tasumise näol. Kõigi teenuste kohta on olemas raamatupidamise algdokumendid arvete näol. • V.F kasutas ühistu huvides tegutsemisel sõiduautot ja isiklikku arvutitprinterit. Tulenevalt korteriühistuseadusest ja ühistu põhikirjast (KÜS § 2, MTÜS § 28 lg 6, põhikirja p 4.10) on vastavate kulutuste kompenseerimine seaduslik. 9 • Korteriühistu
  10. juuli 2000 üldkoosoleku otsusega otsustati maksta netosummadena juhatuse esimehele palka 1200 krooni ja telefonikompensatsiooni 100 krooni ning raamatupidajale palka 1000 krooni ja telefonikompensatsiooni 100 krooni kuus. MKS § 31 lg 1 tulenevalt oli KÜ Mõisavahe Kolmik maksu kinnipidajaks väljamaksetelt arvestatava tulumaksu ja sotsiaalmaksu suhtes. Seega on palgafondi suuruseks juhatuse esimehele 2531 krooni ja raamatupidajale 2141 krooni kuus. V.F-i poolt OÜ P. tehtud väljamaksed ei ületanud V.F juhatuse esimehe ja raamatupidajana saadaolevaid summasid. Riigikohus on
  11. jaanuari 2005 otsuses nr 3-1-1-130-04 leidnud, et isiku süüditunnistamine KrK § 1411 järgi on välistatud tulenevalt

§ 5

lg 2, mille kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud. Süüdistuses kirjeldatud tegude toimepanemise ajal kehtinud KrK § 1411 sätestatud kuriteo objektiks oli "võõras vara". Ka 1. jaanuaril 2004 jõustunud

§ 201

redaktsiooni kohaselt on omastamise objektiks "võõras vallasasi või muu võõras vara". Pangakontol olev raha ei ole käsitatav asjana (

  1. juunini 2002 kehtinud AÕS § 7, alates
  2. juulist 2002 kehtiv TsÜS § 49). Seega ei olnud V.F-ile esitatud süüdistuses kirjeldatud tegu ajavahemikul
  3. septembrist 2002 kuni
  4. detsembrini 2003 kuriteona karistatav. Vastavalt Riigikohtu praktikale tuleb

§ 5

lg 2 kohaldamisel arvestada ka teo toimepanemise ja kohtumenetluse aja vahepeal kehtinud seaduse kergendavat mõju (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-2-3-03). Kuivõrd V.F ei ole toime pannud kriminaalkuritegu, tuleb tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. Tsiviilhagi on esitatud VÕS §-de 1043 ja 1045 alusel kahju õigusvastasest tekitamisest. V.F-i tegevus ei olnud õigusvastane. Tehingute teostamiseks summas kuni 5000 krooni oli 6. juuli 2000 üldkoosoleku otsuse punktis 5 antud nõusolek. Töötasu ja telefonikompensatsiooni maksmine tulenes samuti üldkoosoleku otsusest. Maksukohustused palgasummade suhtes tulenevad seadusest. Puudub apellandi süü mistahes võimaliku kahju tekkimises ühistule. Kahju on väljatoomata, kuivõrd seisukoht, nagu oleksid kõik väljamaksed ühistule kahjulikud, ei tulene seadusest. Ei esine ka põhjuslikku seost võimalike kahjulike tehingute ja V.F-i tegevuse vahel, kuivõrd ühistu tegevuse eest saab vastutust kanda ühistu, mitte juhatuse üksik liige. Juhatuse liige S.S. on raamatupidamisdokumentatsiooni varjamise ja oma kohustuste täitmatajätmisega vastutav tema tegevusest ja tegevusetusest tekkinud kahjude eest. Arusaamatuks jääb tsiviilhagis väljenduv taotlus senikehtiva üldkoosoleku otsuse alusel makstud töötasude tagasinõudmiseks. Palga tagasinõudmise võimalust kehtiv seadusandlus ette ei näe.

§ 25

lg 2 - § 209 lg 2 p 1; § 344 lg 1; § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteod Apellant oli OÜ M. juhatuse liige kuni

  1. a lõpuni ja samal ajal oli ta töölepingu alusel OÜ M. raamatupidaja. Tööleping nägi ette ka esindamist maksuametis. R.T. lepiti kokku, et apellant jätkab raamatupidajana kuni teise raamatupidaja leidmiseni.
  2. a lõpus sai apellant R.T. dokumendid, mille alusel koostas novembri- ja detsembrikuu käibedeklaratsiooni (vorm KMD) ja tuludeklaratsiooni (vorm TSD). Seal, kus oli vaja maksukohustuslase juhi allkirja, on juhatuse liikme R.T. allkiri (vorm TSM), seal, kus alla võis kirjutada juht või 10 esindaja, kirjutas alla V.F isikliku allkirjaga. Vastavalt kokkuleppele R.T. täitis apellant tema poolt allkirjastatud vormi TSM alusel tema tuludeklaratsiooni ja esitas selle maksuametile tähtaegselt, kuid allkirjastamata. Deklaratsioonile märkis apellant firma pangakonto numbri, sest R.T. pangakonto numbrit ei olnud ajapuudusel võimalik välja selgitada. Allkirjaõiguslike isikute muutmine pangas on juhataja õigus, mitte kohustus. See, et OÜ M. allkirjaõiguslik isik on V.F, ei ole seadusevastane. Sellest, et tulumaks kantakse firma pangakontole, ei saa allkirjaõiguslik isik varalist kasu. Apellandi tegevuses puuduvad kelmuse tunnused. V.F on maksudeklaratsioonide esitamisel lähtunud R.T. saadud informatsioonist. Mitte mingisugust vara üleminekut V.F-i valdusesse ei esine. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtu istungil jäid süüdistatav ja kaitsja apellatsiooni juurde selles toodud motiividel. Tsiviilhageja esindaja ja tema lepinguline esindaja vaidlesid apellatsioonile vastu ja palusid Tartu Maakohtu otsuse jätta muutmata. Prokurör leidis, et apellatsioon tuleb osaliselt rahuldada. Prokurör loobus ringkonnakohtu istungil süüdistuse toetamisest kuriteoepisoodis, mis käsitleb
  3. augustil 2000 OÜ R. poolt väljastatud arve nr 2005 alusel 1550 krooni riisumist. Samuti ei toetanud prokurör täies mahus V.F-ile esitatud süüdistust KÜ Mõisavahe Kolmik juhatuse esimehena tegutsemise eest saadud palga riisumise osas. Prokurör palus V.F-i õigeks mõista ka kuriteoepisoodis, milles teda süüdistati Tartu Linna Maksuametile OÜ P. 2001 augustikuu osas teadvalt valeandmetega käibedeklaratsiooni esitamises ja võltsimisepisoodides, kus teda süüdistati R.T. allkirja võltsimises. Muus osas palus prokurör apellatsiooni jätta rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus, kuulanud ära süüdistatava, tema kaitsja, tunnistaja S.S. , tsiviilhageja esindaja, tsiviilhageja lepingulise esindaja, prokuröri ning uurinud kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis, leiab, et maakohtu otsus kuulub osalisele tühistamisele kohtuliku uurimise puudulikkuse tõttu. Tartu Maakohus on V.F-i süüdi tunnistanud selles, et tema, kandes
  4. augustil 2000 KÜ Mõisavahe Kolmik arveldusarvelt OÜ R. arveldusarvele, arve nr 20/05 alusel 1550 krooni ning arve nr 20/06 alusel 4190 krooni, riisus oma ametiseisundit kuritarvitades KÜ Mõisavahe Kolmik vara 5740 krooni suuruses summas. Samuti selles, et tema 30 märtsil 2001 kandis KÜ Mõisavahe Kolmik Hansapanga arveldusarvelt enda isiklikule arveldusarvele 2120 krooni riisudes sellega KÜ Mõisvahe Kolmik vara nimetatud summas ning selles, et tema
  5. mail 2001 kandis KÜ Mõisavahe Kolmik Ühispanga arveldusarvelt OÜ P. arveldusarvele arvete nr 21/05 ja 21/06 alusel kokku 13 090 krooni. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu taolise otsustusega. Süüdistuses kirjeldatud tegude toimepanemise ajal (2000-2001) kehtinud KrK §-s 1411 sätestatud kuriteo objektiks oli "võõras vara". Ka
  6. jaanuaril
  7. a jõustunud

§ 201

redaktsiooni kohaselt on omastamise objektiks "võõras vallasasi või muu võõras vara". Samas käsitas 1. septembrist 2002 kuni 11 31. detsembrini 2003 kehtinud

§ 201lg 1 redaktsioon omastamise objektina üksnes "võõrast vallasasja".

Järelikult ei olnud ajavahemikul

  1. septembrist 2002 kuni
  2. detsembrini 2003 kuriteona karistatav isikule usaldatud võõra vara, mis ei ole vallasasi, enda kasuks pööramine (välja arvatud juhul, kui isiku käitumine vastas mõne teise kuriteo - näiteks kelmuse - tunnustele). Süüdistuse kohaselt omastas V.F raha KÜ Mõisavahe Kolmik pangakontolt. Pangakontol olev raha ei ole käsitatav asjana (
  3. juunini 2002 kehtinud Asjaõigusseaduse § 7, alates
  4. juulist 2002 kehtiv Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 49). Seega ei olnud V.F-ile esitatud süüdistuses kirjeldatud tegu ajavahemikul
  5. septembrist 2002
  6. detsembrini 2003 kuriteona karistatav. Vastavalt Riigikohtu praktikale tuleb

§ 5

lg 2 kohaldamisel arvestada ka teo toimepanemise ja kohtumenetluse aja vahepeal kehtinud seaduse kergendavat mõju. Kuna 1. septembrist 2002 31. detsembrini 2003 kehtinud

§ 201

redaktsiooni näol oli tegemist V.F-i teo karistatavust välistava seadusega

§ 5

lg 2 tähenduses, tuleb V.F-ile esitatud süüdistusest eelpool nimetatud kuriteoepisoodid välja jätta. Ringkonnakohtu arvates ei ole kriminaalasjas vaidlust selle üle, et olles KÜ Mõisavahe Kolmik juhatuse esimees, teostas ta korteriühistu juhtimishaldamis- ja varaliste väärtuste liikumist korraldavaid ülesandeid, seega oli ta ametiisikuks KrK § 160 mõttes. Raamatupidamise seaduse §-st 4 lg 1, mis sätestab raamatupidamise põhinõuded, tulenevalt on raamatupidmiskohuslane kohustatud arvestust pidama – korraldama raamatupidamisarvestust nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine lähtudes heast raamatupidamistavast; dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; koostama ja esitama aastaaruandeid ja säilitama raamatupidamise dokumente. Seega saab raamatupidamisest rääkida vaid juhul, kui see vastab teatud seaduses sätestatud kindlatele tunnustele. V.F-ile esitatud süüdistuse kohaselt omastas ta raamatupidamisteenuse osutamise ettekäändel KÜ Mõisavahe Kolmik vara järgnevalt:

  1. septembril 2000 OÜ P. pool esitatud arve nr 20/03 alusel võttis tema KÜ Mõisavahe Kolmik kassast välja sularaha 4282 krooni, 31 oktoobril 2000 OÜ P. arve nr 20/04 alusel 4282 krooni, 31 detsembril 2000 OÜ P. arve nr 20/06 alusel 4282 krooni,
  2. veebruaril 2001 OÜ P. arve nr 21/02 alusel 4282 krooni ja 30 aprillil OÜ P. arve nr 21/04 alusel 4282 krooni. V.F-i selgituste kohaselt oli tema OÜ P. juhatuse esimees ning täitis osaühingus ka raamatupidaja kohustusi. Kuna KÜ-l Mõisavahe Kolmik raamatupidajat ei olnud, siis otsustas ta korteriühistu esimehena osta raamatupidamise teenust OÜ-lt P. . OÜ P. nimel tegi KÜ Mõisavahe Kolmik raamatupidamist reaalselt tema ise. Esitatud arvete tasumiseks võttis ta korteriühistu esimehena ühistu kassast sularaha ja maksis OÜ P. poolt esitatud arvete alusel viimasele raamatupidamise teenuse osutamise eest. Arved on OÜ P. i poolt esitatud kahel kuul osutatud teenuse eest. OÜ P. ülekantud summa koosneb korteriühistu juhatuse poolt raamatupidajale määratud töötasust, millele on lisatud tulumaks ja sotsiaalmaks. OÜ P. i poolt esitatud arvete eest tasumine toimus nii, et ta võttis KÜ Mõisavahe Kolmik kassast (mis reaalselt asus tema korteris) raha ja kandis selle OÜ P. kassasse ( mis asus ka tema korteris, kuid teises toas). 12 Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt teostati KÜ Mõisavahe Kolmik raamatupidamise revideerimine, mille alusel kinnitati
  3. detsembril 2001 kontrollakt nr
  4. Nimetatud kontrollaktist nähtuvalt ei esitatud KÜ Mõisavahe Kolmik poolt ajavahemiku
  5. august 2000 kuni 15 august 2001, see on perioodil, mil korteriühistule osutas raamatupidamisteenust OÜ P. (sisuliselt V.F), kohta raamatupidamisarvestust. Nimetatud perioodi kohta puudus pearaamat ning raamatupidamisregistrid ostjate ja hankijate kohta, samuti puudus kulude arvestus ühistu liikmete lõikes, mistõttu ei olnud võimalik kindlaks teha, kas ühistu liikmetele oli kommunaalmaksed arvestatud õigesti. Revideeritava perioodi kohta esitati KÜ Mõisavahe Kolmik poolt vaid süstematiseerimata algdokumendid ja kassa kohta koostatud koonddokumendid. Revideerimise tulemusena tegi maksuamet kindlaks, et ülalesitatud perioodi jooksul ei ole korteriühistu raamatupidamist peetud. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda erialaspetsialisti sellesisulises arvamuses. Esitatud arvamuse tõepärasust kinnitavad ka tunnistaja S.S. ütlused. S.S. ütluste kohaselt valiti tema 2000 aasta juulis KÜ Mõisavahe Kolmik juhatuse liikmeks ning tema pidi asuma täitma korteriühistu raamatupidaja kohustusi. Tegelikult ta raamatupidaja ülesandeid täita ei saanud, sest V.F võttis enda valdusse ühistu raamatupidamise. Samas teatas V.F, et ei usalda teda kui raamatupidajat ja seetõttu ta raamatupidamisega ka ei tegelenud. Raamatupidamisega hakkas ta korteriühistus tegelema alles alates 2001 maist, mil KÜ juhatus oli avaldanud V.F-ile umbusaldust. Momendil kui tema alustas toimunud raamatupidamisega tutvumist, sai ta aru, et V.F-i tegutsemise ajal KÜ Mõisavahe Kolmik juhatuse esimehena, korteriühistu raamatupidamist sisuliselt peetud ei olnud. Raamatupidamise taastamiseks pöördus ta panka, saamaks pangast toimunud arveldustest väljavõtted. Samuti palus ta maksuametist arvestatud palkade kohta esitatud aruannete koopiad. Tuli pöörduda ka haigekassasse. Puudus pearaamat ja käibeandmik. V.F-i poolt esitatud dokumentidest ei olnud praktiliselt midagi võimalik välja lugeda. Ühtlasi kinnitas S. Sepp, et kõik raamatupidamisalased dokumendid, millised V.F talle üle andis, andis tema hiljem üle maksuameti revidendile ning nende dokumentide alusel teostas revident revideerimise ja andis omapoolse hinnangu KÜ Mõisavahe Kolmik raamatupidamisele. Ringkonnakohus leiab, et tulenevalt Raamatupidamise seadusest, peab raamatupidamine vastama kindlatele seaduses sätestatud reeglitele. Nimetatud reeglitele vastavat raamatupidamist V.F korteriühistule ei osutanud. Ringkonnakohtu arvates puudub alus ka väiteks, et V.F ei teostanud raamatupidamist vajaliku hoolsusega. Taoline väide on ümberlükatud teostatud revisjoni ja tunnistaja S.S. ütlustega, millistest tulenevalt ei olnud KÜ Mõisavahe Kolmik raamatupidamist ajavahemikul
  6. august 2000 kuni 15 august 2001 üldse peetud ning ringkonnakohtul puudub alus kahelda taolise väite usaldusväärsuses. Ringkonnakohtu arvates ei saa ainuüksi algdokumentide kokkukogumist ning kommunaalmaksete arvete väljastamist korteriühistu liikmetele lugeda raamatupidamise teostamiseks. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et OÜ P. V.F-i isikus) ei osutanud KÜ Mõisavahe Kolmik raamatupidamisteenust raamatupidamisseaduse mõttes ning V.F on raamatupidamisteenuse eest OÜ P. (sisuliselt iseendale) tasutud summad 13 oma ametiseisundit kuritarvitades, riisunud. Kuivõrd V.F on KÜ-le Mõisavahe Kolmik kuriteoga tekitanud raamatupidamisteenuse osutamise eest makstud summade riisumisega kahju 21 410 krooni, tuleb see V.F-ilt korteriühistu kasuks välja mõista. V.F-ile on esitatud süüdistus selles, et tema on
  7. augustil 2000 riisunud kütuse eest tasutud tšekkide alusel KÜ Mõisavahe Kolmik kassast 400 krooni,
  8. septembril 2000 sularaha 250 krooni,
  9. oktoobril 2000 sularaha 258 krooni,
  10. detsembril 2000 sularaha 250 krooni ning
  11. jaanuaril 2001 sularaha 250 krooni. Kohtuistungil V.F ei vaidlustanud nimetatud summade võtmist KÜ Mõisvahe Kolmik kassast. Süüdistatava selgituste kohaselt kasutas ta oma sõiduautot korteriühistu asjaajamistel ning ta kulutas nende sõitude tegemiseks kütust. Kütusekulu kompenseerimist pidas ta õigustatuks, sest KÜ Mõisavahe Kolmik põhikirjast tulenevalt võis ühistu kasutada oma tegevuses ühistu liikmete isiklikke vahendeid, hüvitades omanikule vastavad kulud. Kütusekulude kompenseerimise küsimust arutati korteriühistu juhatuse koosolekul ning otsustati, et see antakse lahendamiseks üldkoosolekule. Otsust korteriühistu juhatus ega ka üldkoosolek kütusekulude kompenseerimise osas vastu võtnud ei ole. Mingeid teisi, kütusekulu tõendavaid dokumente, peale ostutšekkide, tema käsutuses ei ole. Korteriühistu Mõisavahe Kolmik põhikirja p 4.10 kohaselt võib ühistu vajaduse korral kasutada oma tegevuses ühistu liikmete isiklikke vahendeid (seadmeid, tööriistu, materjale jne.), hüvitades omanikele vastavad kulud. Ühistu liikmete materjalide kasutamisel remondiks ja korrashoiuks hüvitab ühistu nende maksumuse. Ringkonnakohtu arvates tuleneb nimetatud põhikirjapunktist, et korteriühistul on vajaduse korral võimalus pöörduda ühistu liikmete poole kasutamaks korteriühistu liikmete isiklikke vahendeid. Ühistu liikmete isiklike vahendite kasutamine korteriühistu eesmärkide saavutamiseks saab seejuures toimuda vaid vastastikusel kokkuleppel ning kui taoline kokkulepe on saavutatud korteriühistu kompenseerib ühistu liikme poolt tehtud kulutused. Seega peab korteriühistu igal juhul aktsepteerima tehtud kulutusi. Ringkonnakohus leiab, et kui V.F ka kasutas oma isiklikku sõidukit korteriühistu asjaajamiseks, (mille kohta puuduvad igasugused muud viited peale V.F-i paljasõnaliste ütluste), siis kütusekulude eest tasutud summade kompenseerimiseks korteriühistu sellesisuline aktsept puudus. Ringkonnakohtu arvates ei andnud V.F-ile seaduslikku alust kütusekulude kompenseerimiseks ka Vabariigi Valitsuse
  12. märtsi 2000 määrus nr 78 „Isikliku sõiduauto teenistus- töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise tingimused ja hüvitise piirmäär“. Nimetatud määruse §-st 1 nähtub, et isikliku sõiduki kasutamisel teenistus- töö- ja ametisõitudeks peab kulude hüvitamiseks olema vormistatud tööandja, asutuse juhi või tema poolt volitatud isiku kirjalik otsus, kusjuures selles peab olema ära näidatud sõidu otstarve, hüvitise suurus ning sõidu kuupäev või mitme sõidu korral ajavahemik. Taoline KÜ Mõisavahe Kolmik juhatuse või siis üldkoosoleku otsus aga antud juhul puudus. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd puudus korteriühistu juhatuse või üldkoosoleku otsus kütusekulude kompenseerimiseks, siis ei olnud V.F mingisugust seaduslikku alust ülaltoodud summade enda kasuks pööramiseks. Omastades 14 ametiseisundit ära kasutades nimetatud summad, tekitas V.F KÜ-le Mõisavahe Kolmik varalist kahju summas 1508 krooni ning nimetatud summa tuleb süüdistataval KÜ-le Mõisavahe Kolmik hüvitada. V.F on maakohtu otsusega süüdi tunnistatud selles, et tema printeritindi ostmise ettekäändel omastas
  13. oktoobril 2000 AS K. poolt väljastatud saatelehtarve nr T1-4761 alusel 540 krooni,
  14. oktoober 2000 väljastatud saateleht-arve nr T1-4973 alusel 540 krooni ning 30 aprillil 2001 saateleht-arve nr T1-1855 alusel 670 krooni KÜ Mõisavahe Kolmik kassast raha. V.F-i ütluste kohaselt KÜ-l Mõisavahe Kolmik printerit ei olnud. Samas oli temal kui korteriühistu juhatuse esimehel vajalik edastada ühistu liikmetele mitmesuguseid teateid ja kviitungeid. Ta kasutaski teadete ja kviitungite väljatrükkimiseks isiklikku printerit, s.o kasutas oma isiklikke vahendeid korteriühistu huvides. V.F-i selgituste kohaselt ei tahtnud ta seda tööd oma raha eest ka teha ja selle kompenseerimiseks ostiski ta talle kuuluvale printerile tinti. V.F-i arvates andis talle selleks õiguse KÜ Mõisavahe Kolmik põhikiri. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et KÜ-l Mõisavahe Kolmik puudus printer ning tegemist oli V.F-ile kuuluva printeriga. Nimetatud asjaolu ei ole vaidlustanud ka V.F. Ringkonnakohtu arvates ei andnud V.F-ile õigust nimetatud kulutuste tegemiseks ka korteriühistu põhikirja p 4.10 ja seda juba ülalviidatud põhjendustel. Kuivõrd V.F puudus taoliste kulutuste tegemiseks korteriühistu poolne aktsept, siis on V.F oma ametiseisundit ära kasutades omastanud korteriühistu raha 1750 krooni, mis tuleb V.F KÜ-le Mõisavahe Kolmik hüvitada. Maakohus on V.F-i õigustatult süüdi tunnistanud selles, et tema
  15. oktoobril 2000 riisus korteriühistu kassast OÜ S. poolt väljastatud arve nr 001005 alusel 1880 krooni,
  16. detsembril 2000 OÜ S. poolt väljastatud arve 001108 alusel 472 krooni ning
  17. jaanuaril 2001 OÜ S. poolt väljastatud arve nr 001201 alusel 472 krooni. V.F-i selgituste kohaselt ostis ta endale kasutamiseks raamatupidamise programmi, mille ta lasi paigaldada oma isiklikku arvutisse. Korteriühistul oli küll olemas arvuti, kuid see oli vana ja sinna ei olnud võimalik nimetatud programmi paigaldada. Arvutisse paigaldatud raamatupidamisprogrammi oli vajalik ümber häälestada, sest muutusid tarbimishinnad. Näiteks ei olnud KÜ Mõisavahe Kolmik liikmed nõus veearvestustega. Kuna oli vaja programmi ümber häälestada, pöördus ta OÜ S. poole, kelle omanikuks oli P.P. . P.P. i kaudu leidis ta isiku, kes oli võimeline ja nõus ümberhäälestamist korraldama. Kuna need ümberhäälestamised olid mõeldud KÜ Mõisavahe Kolmik teenindamiseks, siis võttiski ta korteriühistu kassast raha OÜ S. poolt esitatud arvete tasumiseks. Kriminaalasjas ülekuulatud P.P. i ütluste kohaselt oli tema ainukeseks OÜ S. liikmeks ning teisi töötajaid peale tema osaühingul ei olnud. KÜ-ga Mõisavahe Kolmik puutus ta V.F-i kaudu kokku siis, kui OÜ S. müüs korteriühistule arvuti. Milline see arvuti oli ja kust OÜ S. selle sai, ta ei mäleta. P.P. i ütluste kohaselt ei tea tema raamatupidamisprogrammidest ega nende ümberhäälestamistest midagi. Ringkonnakohtu arvates lükkavad P.P. i taolised ütlused üheselt ümber V.F-i väited, et OÜ S. osutas KÜ-le Mõisavahe Kolmik raamatupidamisprogrammi häälestamise teenust. 15 P.P. i sellesisuliste ütluste usaldusväärsust kinnitavad ka S.S. ütlused, millisete kohaselt ei olnud KÜ Mõisavahe Kolmik arvutis mingit raamatupidamisprogrammi ning seega ei olnud midagi võimalik ümber häälestada. Arvestades asjaolu, et V.F oli mitmete osaühingute omanik ja raamatupidaja leiab ringkonnakohus, et V.F võis tõepoolest muretseda oma isiklikku arvutisse raamatupidamisprogrammi ja tal võis tekkida vajadus seda ümber häälestada, kuid seda tulnuks teha oma isiklike vahendite arvel. Seda enam, et mingit korteriühistupoolset aktsepti taoliste kulutuste tegemiseks V.F-ile antud ei olnud. Seega leiab ringkonnakohus, et V.F on oma ametiseisundit ära kasutades omastanud korteriühistu raha 2824 krooni, mis tuleb V.F KÜ-le Mõisavahe Kolmik ka hüvitada. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu otsustusega tunnistada V.F süüdi KÜ Mõisavahe Kolmik juhatuse esimehe palga riisumises kogu süüdistuses näidatud mahus. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et
  18. juulil 2000 valiti KÜ-le Mõisavahe Kolmik uus juhatus, mille esimeheks sai V.F. Nimetatud kuupäeval toimunud üldkoosoleku otsusega määrati kindlaks ka korteriühistu esimehe palk 1200 krooni, millele lisandus 100 krooni kompensatsiooni isikliku telefoni kasutamise eest. Ringkonnakohus leiab, et V.F täitis KÜ Mõisavahe Kolmik juhatuse esimehe kohustusi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on ta suhelnud pankadega, tarnijatega, tasunud tarnijatele osutatud teenuste eest. Samas on V.F korraldanud ühistu tööd, kutsudes kokku juhatuse koosolekuid, mis nähtub vastavasisuliste protokollide olemasolust kriminaalasjas. Ülaltoodust nähtuvalt täitis V.F korteriühistu juhatuse esimehe kohustusi ja seega oli ta ka õigustatud saama tasu oma töö eest. V.F-i töötasuks määras korteriühistu üldkoosolek 1200 krooni. Samas ei nähtu korteriühistu koosoleku protokollist kas tegemist oli neto- või brutopalgaga. V.F-i selgituste kohaselt luges ta 1200 krooni enda netopalgaks ning arvestas sellele juurde ka telefonikompensatsiooni. Tulenevalt saadud summast, see on 1300 kroonist, lisas ta töötasuks arvestatud summale maksudena 26 % tulumaksu ja 33% sotsiaalmaksu (mida korteriühistu oleks pidanud tema palgalt maksma, kuid mida korteriühistu ei maksnud) ja saadud summa kandis ta üle OÜ P. arvele kui enda töötasu. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd KÜ Mõisavahe Kolmik üldkoosoleku protokollist ei selgu tõsikindlalt, kas V.F-ile määratud töötasu oli mõeldud bruto- või netopalgana ja kas selle hulka arvestati ka telefonikompensatsioon, tuleb esinevad kahtlused tõlgendada kohtualuse kasuks ning seetõttu loeb ringkonnakohus V.F-ile üldkoosoleku otsusega määratud palgaks 1300 krooni ning käsitleb seda kui netopalka. V.F-ile esitatud süüdistusest nähtuvalt kandis ta
  19. jaanuaril 2001 arve nr 21/00 alusel OÜ P. üle enda, kui korteriühistu juhatuse esimehe palga 5062 krooni. Lugedes V.F-i töötasuks 1300 krooni ning liites sellele 26 % tulumaksu (s.o 457 krooni) ja sotsiaalmaksu 33% (s.o 580 krooni) saame juhatuse esimehe palgaks ühes kuus 2337 krooni. Kuivõrd V.F kandis
  20. jaanuaril 2001 üle kahe kuu töötasu, siis oli ta ringkonnakohtu arvates õigustatud üle kandma palgana 4674 krooni. Seega on V.F alusetult omastanud 388 krooni. 16
  21. märtsil 2001 aastal arve nr 21/01 alusel kandis V.F OÜ P. taas üle korteriühistu juhatuse esimehe töötasu 5062 krooni. Arvestades eeltoodut, leiab ringkonnakohus, et ka nimetatud korral on V.F alusetult omastanud 388 krooni. Kuivõrd nimetatud summad on V.F alusetult omastanud, siis tuleb V.F KÜ-le Mõisavahe Kolmik tagastada juhatuse esimehena saadud palgaraha kokku 776 krooni. Ringkonnakohtu istungil loobus prokurör toetamast V.F-ile esitatud süüdistust selles, et ta esitas
  22. detsembril 2001 Tartu Linna Maksuametile taotluse enammakstud käibemaksu tagastamiseks, kuigi oli teadlik, et OÜ-l P. tegelikult käive puudus. Prokuröri arvamuse kohaselt esineb V.F-i käitumises

§ 386

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnused, kuid kuna selle tulemusena on täitmata maksukuriteo olemasoluks vajalik 500 000 krooni määr, siis puudub V.F-i käitumises kuriteokoosseis. Ringkonnakohus nõustub prokuröri seisukohaga ning kuivõrd prokurör loobus kohtus süüdistuse toetamisest ega ole vaidlustanud otsust kassatsiooni korras, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks nimetatud kuriteoepisoodi pikemalt käsitleda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu süüdimõistva otsusega, mille alusel tunnistati V.F süüdi kelmuse katses, kus V.F püüdis riigilt pettuse teel saada 3188 krooni. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et

  1. detsembril 2001 müüs V.F talle kuuluva osa OÜ M. R.T. , kellest sai ka juhatuse liige. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt esitas V.F Kagu Maksuameti Põlva talitusele OÜ M. 2002 novembrikuu tulu-ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsiooni ja selle lisa nr 1 ning OÜ M. 2002 novembrikuu käibedeklaratsiooni deklareerides selles enammakstud käibemaksu 10 900 krooni. Samas soovis V.F tagastamisele kuuluvat enam makstud käibemaksu kanda teiste riiklike maksude katteks kustutamaks sellega OÜ M. maksukohustus.
  2. märtsil 2003 esitas V.F Tartu Maakonna Maksuametile R.T. nimel residendist füüsilise isiku 2002 tuludeklaratsiooni, milles sisaldusid andmed, et R.T. sai 2002 OÜ M. ja OÜ M. tulu vastavalt 30 000 krooni ja 12 000 krooni. Seejuures palus enammakstud tulumaks 3188 krooni tagastada. V.F ei vaidlusta asjaolu, et ülalnimetatud deklaratsioonid ja ka 2002 detsembrikuu ning 2003 jaanuarikuu käibedeklaratsioonid esitas maksuametile tema. V.F-i selgituste kohaselt oli neil R.T. kokkulepe, et tema esitab maksuametile vastavad deklaratsioonid. Süüdistatava ütluste kohaselt tõi R.T. talle 2002 novembris andmed OÜ M. poolt teostatud tööde kohta ja nende algandmete alusel koostas ta vastavad deklaratsioonid ja esitas need maksuametile. Kuudel, kui R.T. talle algandmeid teostatud tööde kohta ei esitanud, ta ka deklaratsioone ei esitanud. Süüdistatav kinnitab, et oli teadlik asjaolust, et juhul kui käivet ei toimunud, siis tuleb esitada null deklaratsioonid. Miks neid maksuametis ei ole, ta öelda ei oska. Millest OÜ M. käive tekkis seda tema ei tea, sest tema ise OÜ M. tegevusest osa ei võtnud. 17 Ringkonnakohus leiab, et V.F-i taolised ütlused on paljasõnalised, antud soovist vabaneda vastutusest ning on ümber lükatud R.T. usaldusväärsete ütlustega. R.T. ütlustest nähtuvalt tegi I.V. , keda tema tundis kui Ilonat, talle ettepaneku vormistada enda nimele firma. Tema nõustus sellega, sest selle eest lubati maksta ka raha. Ta käiski koos I. notari juures firmat enda nimele vormistamas. Mis firma see oli, seda ta ei mäleta. Pärast vormistamist sai ta Ilonalt 600 krooni. Vähemalt viie kuu möödudes helistas Ilona talle uuesti ja tegi ettepaneku, kas ta ei tahaks veel teistki firmat enda nimele vormistada. Temal ei olnud selle vastu midagi. Sellel korral kohtus ta ka Kerstiga, s.o süüdistatavaga. Tartus, Kesk tänaval asuvas büroos H.T. kirjutas ta mingitele paberitele alla ja talle selgitati seekord, et tegemist on OÜ M. . Pärast paberitele allakirjutamist sõideti Kersti autoga notari juurde ja seal kirjutas ta mingitele paberitele alla. Selle tehingu eest maksti talle 300 krooni. Alates 2003 jaanuarist ei ole tema Kerstit ega Ilonat näinud. Tunnistaja ütluste kohaselt ei tea tema firmadest, kus ta on märgitud juhatuse liikmeks, tegelikult mitte midagi. Tema ise ei ole nendes firmades mingit tööd teinud ega tea mingitest deklaratsioonidest. Tema ei ole kunagi maksudeklaratsioone täitnud ja ei saa nendest isegi aru. Arvestades R.T. haridustaset puudub ringkonnakohtul alus kahelda tunnistaja ütluste tõepärasuses. Ringkonnakohtu arvates suurendab R.T. ütluste tõepärasust ka asjaolu, et kuigi R.T. oli OÜ M. juhatuse liige alates detsembrist 2001, esitati OÜ M. nimel esimesed deklaratsioonid alles 2002 novembris, kuigi V.F-i ütluste kohaselt oli neile R.T. kokkulepe, et ta jätkab OÜ M. raamatupidamise teostamist. Arusaamatuks jääb ka asjaolu, mille alusel otsustas V.F esitada R.T. nimel füüsilise isiku tuludeklaratsiooni
  3. märtsil 2003, kui viimast korda kohtuti 2002 aastal. Ringkonnakohtu arvates lükkavad R.T. ütlused ning esitatud deklaratsioonide esitamise ebaloogilisus ümber V.F-i ütlused, nagu andnuks R.T. talle korralduse maksuametile deklaratsioonide esitamiseks. Maksuameti poolt teostatud kontrollimise käigus tehti kindlaks, et OÜ M. puudus igasugune käive 2002 novembris ja detsembris ja 2003 jaanuaris ning käibemaksu ei tagastatud. Samuti tehti kindlaks, et R.T. ei ole OÜ M. ja OÜ M. mingit töötasu saanud ning seetõttu ei tagastatud ka
  4. märtsi 2003 esitatud füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel nõutud enammakstud tulumaksu. Teostatud kirjaekspertiisis toodud ekspertarvamuse kohaselt on ülaltoodud deklaratsioonidel olev käsitsikirjatekst ja allkirjad kirjutatud V.F-i poolt. Asjaolu, et tema koostas nimetatud dokumendid ja esitas need maksuametile ei ole vaidlustanud ka V.F. Ülaltoodud tõenditele tuginedes leiab ringkonnakohus, et V.F oli isikuks, kes kandis OÜ M. 2002 novembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsiooni ja selle lisasse nr 1 ja R.T. nimel residendist füüsilise isiku 2002 tuludeklaratsiooni ning OÜ M. 2002 novembri ja detsembrikuu ja 2003 jaanuarikuu käibedeklaratsioonidesse valeandmed, võltsides sellega dokumenti, mille alusel on võimalik omandada õigusi. Kuivõrd V.F kandis nimetatud dokumentidesse andmeid, mis oma sisult ei olnud õiged, siis on ringkonnakohtu arvates tegemist dokumendi intellektuaalse 18 võltsimisega. Samas tegi V.F seda tahtlikult, sest teadis, et tegelikult OÜ M. mingit käivet 2002 novembris detsembris ega ka 2003 jaanuaris tegelikult ei olnud. Samuti oli V.F teadlik, et R.T. OÜ M.ja M. mingit töötasu ei saanud. Ringkonnakohtu arvates tuleb V.F-ile esitatud võltsimise süüdistusest välja jätta R.T. allkirja võltsimine OÜ M. 2002 novembrikuu ja detsembrikuu ning 2003 jaanuarikuu käibedeklaratsioonidel, sest nimetatud deklaratsioonidele on allkirjad andnud V.F. Seega ei ole tõendamist leidnud, et nimetatud deklaratsioonidel oleks V.F võltsinud R.T. allkirja. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud asjaolu, et OÜ M. 2002 novembrikuu tuluja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsiooni ja selle lisa nr 1 ning OÜ M. 2002 novembri ja detsembri ja 2003 jaanuari käibedeklaratsiooni ning R.T. nimel residendist füüsilise isiku 2002 tuludeklaratsiooni esitas maksuametile V.F. Seega oli V.F isikuks kes kasutas võltsitud dokumenti ehtsa pähe vastavalt ehtsa dokumendi otstarbele. Eeltoodust tulenevalt on maakohus V.F-i õigustatult süüditunnistanud

§-de 344 lg 1 ja 345 järgi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsustusega, mille kohaselt esitades Tartu Maakonna Maksuametile R.T. nimel residendist füüsilise isiku 2002 tuludeklaratsiooni, soovides riigilt tagasi saada 3188 krooni enammakstud tulumaksu, pani V.F toime kelmuse katse. Kelmuse objektiks on vara. Objektiivne teokoosseis eeldab pettust, varakäsutuse tegemist kannatanu poolt, varalist kasu süüdlasel ja varalise kahju olemasolu kannatanul. Ringkonnakohus leiab, et V.F-i tegevuse (soovis riigilt saada 3188 krooni) eesmärgiks oli omandada vara, saada varalist kasu. Oma eesmärgi saavutamiseks võltsis V.F R.T. nimel residendist füüsilise isiku 2002 tuludeklaratsiooni ning esitas selle maksuametile. Seega kasutas V.F varalise kasu saamiseks pettust, see on esitas maksuametile tõele mittevastavaid asjaolusid. Seejuures lootis V.F , et maksuamet satub tema poolt teostatud pettuse tagajärjel eksimusse ning tagastab talle võltsitud tuludeklaratsiooni alusel vara. Ringkonnakohtu arvates on V.F-i soov nimetatud vara omastada tõendamist leidnud asjaoluga, et tagastamisele kuuluva summa palus ta kanda OÜ M. . pangakontole, mille allkirjaõiguslikuks isikus oli tema ise. Maksuameti tegevuse tõttu, kes kontrollis esitatud tuludeklaratsiooni tõelevastavust ja leidis, et see on võltsitud, jäi tegemata kannatanupoolne varakäsutus. Kuivõrd jäi tegemata varakäsutus, siis tuleb V.F-i tegevus kvalifitseerida kelmuse katsena. Ringkonnakohus leiab, et kuigi V.F-i tegevuses esineb maksupettusele omaseid jooni, tuleb V.F-i nimetatud tegevus kvalifitseerida siiski

§ 209

järgi.

§ 386

järgi kvalifitseeritava kuriteo subjektiks saab olla vaid erisubjekt, see on isik, kes on kohustatud maksuhaldurile esitama maksudeklaratsiooni või muu dokumendi. Tulumaksuseaduse § 2 lg 1 kohaselt on tulumaksu maksjaks füüsiline isik, kes saab maksustatavat tulu. Seega saanuks R.T. nimel esitada tuludeklaratsiooni ainult R.T. ise. V.F puudus seaduslik alus R.T. nimel maksudeklaratsiooni esitamiseks ning ta tegi seda vaid eesmärgil omastada pettuse 19 teel võõrast vara. Ülaltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et V.F-i ülalkirjeldatud tegevus tuleb kvalifitseerida varavastase kuriteona – kelmusena. Jättes V.F-ile esitatud süüdistuses osa kuriteoepisoode välja, leiab ringkonnakohus, et see ei too veel iseenesest kaasa vajadust V.F-ile mõistetud karistuse kergendamist. Seejuures arvestab ringkonnakohus asjaolu, et V.F on süüdi tunnistatud mitme kuriteo toimepanemises. Aarne Sarjas Mati Kartau 20 Tiit Lõhmus

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.