1-06-7915\17

1-06-7915 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2007, Tartu Kriminaalasja number 1-06-7915 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Kohtuistungi sekretär Piia Saar Kriminaalasi F.G süüdistus KarS § 205 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu
2. aprilli 2007 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatava F.G kaitsja adv. Vello Luik Prokurör Milvi Väin Süüdistatav F.G elukoht: XXX-XX ; isikukood: XXX; töökoht: XXX varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja advokaat Vello Luik RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Tartu Maakohtu
3. aprilli 2007 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-06-7915 muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 08.septembrist
4. Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates 27.septembrist
5. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist 1 teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 28.septembrist
6. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu 11.04.2007 otsusega mõisteti F.G süüdi KarS § 205 järgi ja karistati 6-kuulise vangistusega. KarS § 74 lg 1 kohaselt jäeti vangistus kohaldamata 2-aastase katseajaga. A.G. , OÜ M. , K.S. , M.J. , L.K. , A.P. , L.P. tsiviilhagid jäeti läbivaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras. Maakohus arutas F.G-le KarS § 205 (võõra asja hävitamine ettevaatamatusest üldohtlikul viisil ja suure kahju tekitamisega) järgi esitatud süüdistust selles, et tema 21.01.2006 ajavahemikul kella 11.50-12.30 Valgas Pikk 5 asuva maja keldris sulatas gaasipõleti lahtise leegiga külmunud veetorusid, mille tagajärjel tekkis tulekahju, kus hävis täielikult elumaja. Kuriteoga tekitas varalist kahju A.G. le 350 000 krooni, OÜ-le M. 190 000 krooni, K.S. le 200 000 krooni, M.J. le 119 850 krooni, L.K. le 110 000 krooni, A.P. le 31 710 krooni ja L.P. 40 350 krooni. Esitatud süüdistuses F.G end süüdi ei tunnistanud. Kohtuotsuse motiivide kohaselt leidis tõendamist, et tulekahju tekkis F.G poolt sulatamistööde käigus kasutatud gaasipõleti leegist. F.G puudus nõuetekohane kvalifikatsioon tuletöö tegemiseks, samuti ei järginud ta tuleohutusnõudeid. Süüdistatava ja kannatanu M.J. ütlustes esinevate vastuolude osas leidis kohus, et puudub alus kahelda kannatanu ütluste õigsuses, kuna kohtuistungil ei ole tuvastatud kannatanu ütluste mitteusaldusväärsus. Kohus tugines asja lahendamisel kannatanu M.J. ütlustele, samas asudes seisukohale, et süüdistatava poolt antud ütlused on esitatud eneseõigustamise ning vastutusest vabanemise eesmärgil. Tuletööde tuleohutusnõuete p 5 kohaselt võib tuletööd teha vastavat kvalifikatsiooni ja kutsetunnistust omav ning tööandjalt tuleohutustunnistuse saanud isik. Tuletöö tegemine kehtiva tuleohutustunnistuseta on keelatud. Kriminaaltoimikus ei ole tõendeid F.G kvalifikatsiooni kohta ning vastavaid tõendeid ei ole esitatud ka kohtuistungil. Süüdistatavalt F.G-lt külmunud torustiku sulatamise töö tellinud tunnistaja A.P. on möönnud, et ta ei kontrollinud, kas F.G oli olemas tuletööde teostamiseks vajalik väljaõpe ega ka seda, kas F.G järgis tööde teostamisel ohutusnõudeid. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et süüdistataval F.G puudus nõuetekohane kvalifikatsioon tuletöö tegemiseks. Lisaks on kohus tuvastanud kannatanute, tunnistaja A.P. ja süüdistatava enda ütlustega, et ruumis, kus F.G teostas sulatustöid, oli põrandal mitmesugust prahti ja prügi. Tuletööde tuleohutusnõuete p.17 kohaselt tuleb tuletöö tegemisel ajutises tuletöö kohas töökoha ümbrus kuni 3 m raadiuses puhastada põlevjäätmetest, eemaldada sellelt alalt põlevmaterjal või -ese ning kaitsta tuletöö kohast lähemal kui 2 m asuv põlevmaterjalist tarind mittepõleva kattega või ekraaniga või veega üle valada. Süüdistatava F.G ütlustest nähtub, et vaatamata prügi ja prahi olemasolule keldriruumi põrandal hakkas ta külmunud torustikku gaasileegiga üles 2 sulatama. Tööde teostamisele asumise asjaolu on leidnud kinnitust ka kannatanu M.J. ütlustega, kes minnes keldrisse nägi, et keldri tagumine ruum, kus paiknes torustik, oli prahti ja olmeprügi täis, kuid F.G teostas seal sulatamistoiminguid. Samuti on süüdistatava F.G poolt esitatud väide, et ta täitis tuleohutusenõudeid, ümber lükatud kannatanu M.J. kohtuistungil antud ütlustega, et kui M.J. läks keldrisse vaatama, kuidas külmunud torustiku lahti sulatamine edeneb, nägi ta, et töötav gaasipõleti oli pandud paralleelselt põrandaga olevate torude peale püstisesse asendisse ning suunatud nurka, kust torud suundusid üles läbi vahelae esimesele korrusele. Kannatanu avaldab, et kui F.G tuli temaga keldri eesruumi juttu ajama, jättis ta endiselt gaasipõleti torude peale töötama. Kannatanu kinnitab, et torude peale oli asetatud gaasipõleti, kuna leek väreles ning kui leek jõudis vastu seina, siis ta murdus. Kannatanu kinnitab, et tegemist ei saanud olla taskulambi valgusega. Lisaks avaldas kannatanu, et F.G jättis gaasipõleti keldri tagumisse ruumi tööle ka siis, kui ta tuli temaga korterisse kaasa kontrollima, kas vesi on juba lahti. Kannatanule oli F.G vastanud, et midagi ei juhtu. Süüdistatava F.G ütluste kohaselt nägi kannatanu torude peal taskulampi, mitte gaasipõletit. Taskulamp oli surutud tööde tegemise ajaks torude vahele. Tema sõnade kohaselt ei saa gaasipõletit, mille põhi on kumer, asetada torude peale püstisesse asendisse. Samuti on süüdistatav avaldanud, et gaasipõletit ta selleks ajaks tööle ei jätnud, kui ta koos M.J. läks majja kontrollima, kas vesi on lahti. Kohus asus seisukohale, et süüdistatava poolt antud ütlused selles, et torude vahele oli asetatud taskulamp, on ümber lükatud kannatanu M.J. poolt antud ütlustega, mille kohaselt keldri tagumises ruumis torude peale asetatud valgusallika leek väreles ning kui leek jõudis vastu seina, siis ta murdus. Kohus, tuginedes kannatanu ütlustele, luges tõendatuks asjaolu, et, süüdistatav asetas töötava gaasipõleti torude peale suunaga nurgast ülesminevate torude poole, et külmunud torustikku sulatada ning jättis gaasipõleti tööle ka selleks ajaks, kui ta läks koos kannatanuga kontrollima, kas majas on vesi lahti sulanud. Kohtul puudus alus kahelda kannatanu ütluste õigsuses, kuna kohtuistungil ei ole tuvastatud kannatanu ütluste mitteusaldusväärsus. Seega on süüdistatava poolt antud ütlused esitatud eneseõigustamise ning vastutusest vabanemise eesmärgil. Asjas kogutud tõendeid koosmõjus hinnates ning kõrvutades faktiliste asjaoludega, asus kohus seisukohale, et tõendamist on leidnud asjaolu, et süüdistatav rikkus Tuletööde tuleohutusnõuete p.84 sätestatut, mille kohaselt töötavat gaasipõletit või kuumaõhupuhurit ei tohi jätta järelevalveta. Kohus asus seisukohale, et süüdistatava ütlused selles, et ta sulatas külmunud torustikku 2 cm pikkuse gaasipõleti leegiga, on ümber lükatud kannatanu ütlustega, mille kohaselt oli leegi pikkuseks umbes 10 cm. Kohtul puudus igasugune alus kahelda kannatanu vastavates ütlustes. Küll pidas kohus vajalikuks märkida, et süüdistatav ei ole oma väidete kinnitamiseks esitanud ühtegi tõendit ega andnud ka veenvaid seletusi. Kohus küll möönis, et tõenäoliselt on võimalik 2 cm pikkuse leegiga soojendada külmunud torustikku, kuid sellisel juhul tuleb gaasipõletit hoida käes, et tagada minimaalse pikkusega leegi kokkupuude külmunud torustikuga. Käesoleval juhul on aga tuvastamist leidnud asjaolu, et gaasipõleti oli asetatud torude peal suunaga nurgast ülesminevate torude suunas ning tõenäoline on, et gaasipõleti leek oli viidud maksimaalse pikkuseni, et tagada kiirem ja efektiivsem sulatusprotsess. 3 Samuti jõudis kohus järeldusele, et ekslik on süüdistatava väide selles, et tema poolt teostatavas tööprotsessis ei suunanud ta leeki mitte vahetult süttivale pinnale vaid eeldatavalt kinni külmunud torustiku osale. Asja materjalidega on tõendatud, et eeldatav külmumiskoht asus pealugejast kuni nurgani ja nurgast kuni keldri laeni, kust torud suundusid üles esimesele korrusele. Asjas on kannatanu ütlustega tõendamist leidnud, et gaasipõleti oli suunaga nurgast ülesminevate torude poole ning gaasipõleti leek jõudis seinani ning vastu seina põrkumisel muutis suunda ja levis üles. Põleti suunamisel piki kiviseina siirduvat veetorustikku muutub leegisuund vastu takistust põrkumisel (vastu seina jõudes) ning hakkab levima ülespoole, kusjuures kõrgeim temperatuur on seejuures leegi ülaosas. Selle leegi suunamispunkti ja vahelae vahekaugust arvestades on tõenäoline, et leegi kõrgeim temperatuur ulatus vahelae puittarindini. See selgitab ka ekspertiisiaktis märgitud tulekahju kolde asukohta. Seega ei järginud süüdistatav F.G tuletööde tegemisel piisavalt ohutusnõudeid ning oma tegevusega põhjustas ettevaatamatusest üldohtlikul viisil tulekahju, millega tekitas suure kahju. Kohus ei lugenud põhjendatuks süüdistatava ja kaitsja väiteid selle kohta, et tulekahju võis tekkida elektrilühisest. Süüdistatav on andnud ütluseid selle kohta, et keldrisse oli paigaldatud ebaseaduslik elektrijuhe ning et tulekahju tekkepõhjuseks võis olla elektrijuhtmes tekkinud lühis. Kuigi kannatanud ega ka tunnistajad ei kinnitanud ega lükanud ümber fakti, et keldris oli ebaseaduslikult paigaldatud elektrijuhe, asus kohus seisukohale, tuginedes ekspertiisiaktis kirjeldatule ja eksperdi poolt kohtuistungil antud ütlustele, et tuvastatud on elektrijuhtme olemasolu keldris, kuna läbi keldrilae hoonesse suunduvate torude kõrval torušahtis olid säilinud vasest juhisooned, mis katkesid keldrilaest allpool. Samas on süüdistatav esitanud kohtule fakti, et tulekahju tekkepõhjuseks võis olla elektrijuhtmes ülekoormuse tõttu tekkinud lühis. Süüdistatav on kinnitanud, et tema sulatamistööde käigus elektrijuhet ei vigastanud ega kõrvetanud, seega ei saanud tema toimingud elektrilühist põhjustada. Kohtul ei olnud põhjust kahelda süüdistatava ütlustes selles, et tema sulatustööde käigus elektrijuhet ei vigastanud, kuna ekspert on kinnitanud, et tulekahjukolde juures (torušahti otsa piirkonnas) säilinud juhisoontel avariilisele töörežiimile viitavaid tunnuseid ei esinenud. Samas ei ole asjas leidnud tõendamist, et sellel päeval oleks maja elektrisüsteemis esinenud rike. Ka on süüdistatav kinnitanud, et kui tema majast 12.30 lahkus, ei tuvastanud ta elektrisüsteemi riket (majas oli elekter olemas). Seega asus kohus seisukohale, et elektrilühis tulekahju tekkepõhjusena on välistatud. Samuti ei ole tõendamist leidnud majas muude lahtise tule allikate olemasolu (majas oli tsentraalküte). Seetõttu asus kohus seisukohale, et asjas tuvastatud faktilised asjaolud kinnitavad ekspertiisiaktis toodud eksperdijäreldust, et tulekahju tekkepõhjuseks oli lahtise tule termiline toime. Kohus leidis, et kannatanute A.G. , M.J. ning A.P. poolt antud ütlused ja tunnistaja M.G. ütlused on oma sisult kokkulangevad ning kooskõlas ka muude esitatud tõenditega, mistõttu kohus leiab, et kannatanute ja tunnistaja poolt ristküsitlusel antud ütlused on usaldusväärsed. Antud ütlusi analüüsides ja kõrvutades muude esitatud ja kogutud tõenditega jõudis kohus järeldusele, et ajaliselt langeb tulekahju tekkeaeg kokku sulatamistööde tegemise ajaga ning tulekahju levik 40-50 minuti jooksul sellises mahus (tuli on jõudnud läbi majasisemusepõlevad vaheseinad, vahelaed ja keldrilae ja põranda vahel on tuli) on vastavuses tulekahju aktis fikseeritud olukorraga. 4 KarS § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistamisel arvestab kohus kohtualuse vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava F.G vastutust kergendavad asjaolud tema käitumises puudusid, samuti puudusid tema käitumises vastutust raskendavad asjaolud. F.G on varem kriminaalkorras karistamata, väärteo korras on karistatud mitmel korral. Kohus leidis, et süüdistatavale tuleb mõista selline karistus, milline avaldaks mõju süüdistatavale ka edaspidi, mis samas saavutaks ka karistamise eesmärgi õiguskorra kaitsmise huvides ja hoiaks edaspidi süüdistatavat uute süütegude toimepanemisest. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, tuleb süüdistatavat F.G KarS § 205 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistada vangistusega. Tema karistamine reaalse vangistusega ei ole otstarbekas - reaalse vangistuse mõistmine ei saavutaks antud olukorras karistamise eesmärki ega hoiaks kohtualust edaspidi uute süütegude toimepanemisest, vaid vangistus tuleb mõista tingimisi. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu F.G kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu 11.04.2007 otsuse ja teha uue, õigeksmõistva otsuse. Apellatsiooni kohaselt ei ole tõendatud, et gaasipõleti lahtisest leegist tekkis tulekahju, seega puudub põhjuslik seos F.G tegevuse ja tulekahju tekkimise vahel ja F.G tuleb talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Tunnistaja M.J. ütlused ei ole usaldusväärsed ja ei oma suuremat tõenduslikku kaalu kui F.G ütlused. Ruum, kus F.G töötas, oli valgustamata, seega pidi ta kasutama valgusallikat, milleks oli patareilamp. F.G teostas töid umbes 40-50 cm kaugusel laest, leegi pikkus oli mõni sentimeeter, seega ei saanud leek ulatuda vahelae puitosadeni ja seega olla tulekahju tekkepõhjuseks. 40 minutit ajaline vahe sulatustööde lõpetamisest kuni päästeametisse helistamiseni on liiga pikk, et lugeda sulatustöid tulekahju tekkepõhjuseks. Riigikohtu 12.10.2006 otsuses 3-1-1-88-06 on öeldud, et kui tõendite uurimisel tekivad põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu kõrvaldada teiste kriminaalasjas sisalduvate tõenditega, tuleb in dubiopro reo (kahtluse korral süüdistatava kasuks) põhimõttel langetada otsus süüdistatava kasuks, mitte aga teha süüdistatavale kahjulikku otsust puudulike tõendite alusel. KrMS § 7 lg 2 ja 3 kohaselt kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust; kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. F.G käitumises puudus süüteokoosseisu subjektiivne tunnus - ettevaatamatus, samuti ei ole tõendatud põhjuslik seos F.G tegevuse ja saabunud tagajärje vahel. Riigikohtu 12.10.2006 otsuses 3-1-1-88-06 on öeldud: „Tunnistamaks isikut süüdi ettevaatamatusest toimepandud süüteos, peab isiku käitumises olema esmalt tuvastatud objektiivne hoolsuskohustuse rikkumine“. Kohus leidis, et kriminaaltoimikus ei ole tõendeid F.G kvalifikatsiooni kohta ja tuleohutustunnistuse olemasolu kohta ning vastavaid tõendeid ei esitatud ka kohtuistungil. Sellest tulenevalt asus kohus seisukohale, et F.G puudus nõuetekohane kvalifikatsioon tuletöö tegemiseks. Vastava dokumendi (tuleohutustunnistuse) olemasolu ei ole hoolsuskohustuse rikkumise tuvastamisel määrava tähtsusega, sest süüdistatav saab käituda 5 vastutustundlikult ja ohtu tajudes ja tagajärgedega arvestades ka ilma vastava väljaõppeta ja dokumendita. Kohus leidis ka, et F.G ei täitnud tuleohutusnõudeid, kuna teostas töid keldris, mis oli täis prahti ja olmeprügi, samuti jättis keldriruumist lahkudes gaasipõleti järelevalveta tööle. Olmeprügi ja prahi olemasolu ei oma apellandi arvates tähtsust hoolsuskohustuse rikkumise tuvastamisel, kuna puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et tulekahju sai alguse keldri põrandal oleva olmeprügi ja prahi süttimisest. Samuti on kohus asunud seisukohale, et tõenäoline on, et leegi kõrgeim temperatuur ulatus vahelae puittarindini. Gaasipõleti järelevalveta jätmine tugineb ainult kannatanu M.J. ütlustele. Kohus, asudes seisukohale, et süüdistatava poolt antud ütlused on esitatud eneseõigustamise ning vastutusest vabanemise eesmärgil ja seega ei ole usaldusväärsed, rikub süütuse presumptsiooni põhimõtet. KrMS § 61 lg 1 sätestab, et ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 05.04.2007 otsuses 3-1-1-4-07 on Riigikohus leidnud, et KrMS § 61 lg 1 järgi ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. Vaadeldav säte ei välista tõendite hindamise tulemusena erinevate tõendite omavahelist astmestamist, vaid keelab ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, ilma neid kogumis hindamata. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. Ei ole mingisugust alust eeldada, et kannatanu M.J. on menetluse tulemustest vähem huvitatud kui süüdistatav. Kannatanule on tekitatud suur varaline kahju, ta on esitanud tsiviilhagi 119 850 krooni summas ja seega väga huvitatud, et oleks tuvastatud isik, kes on kahju põhjustanud, et saaks tekitatud kahju välja mõista. Seega on maakohus menetlusnorme rikkudes eelistanud kannatanu M.J. ütlusi süüdistatava ütlustele. Sisuliselt on M.J. ütlused ainsad tõendid, millega kohus on tuvastanud süüdistatava poolt tuleohutusnõuete rikkumise, samuti põhjusliku seose F.G tegevuse ja tekkinud tulekahju vahel. Kohus on asunud seisukohale, et ekspert on kinnitanud süüdistatava poolt esitatud väidet, et madalal temperatuuril on gaasipõleti leek väiksem. Kohus on aga jõudnud järeldusele, et gaasipõleti leegi pikkus oli vähemalt 10 cm. Seejuures tugines kohus kannatanu M.J. ütlustele. F.G on selgitanud, et torud, mida ta soojendas, olid seinast 10-15 cm kaugusel Sündmuskoha vaatlusprotokollis puuduvad andmed veetorustiku paiknemise kohta. Muid tõendeid torude kauguse kohta seinast ei ole. Kohus on aga asunud seisukohale, et gaasipõleti leek jõudis seinani. F.G on selgitanud, et tegi tööd laest 40-50 cm kaugusel. M.J. on neid süüdistatava ütlusi kinnitanud, öeldes, et torud olid laest kusagil poole meetri kõrgusel. Kohus on aga jõudnud järeldusele, et leek ulatus vahelae puittarindini. F.G on väitnud, et nii keldri seinad kui lagi olid telliskivist. F.G on selgitanud, et keldri tagaruum oli väga pime ja seetõttu kasutas ta valgustamiseks taskulampi, mida hoidis vahepeal käes, vahepeal pani 2 toru vahele, suunates valguse nurka, kus sulatas torusid. Kannatanu M.J. selgitab, et sellist lampi ta ei näinud, võib-olla ei pannud tähele. Arvestades asjaolu, et süüdistatav oli varem selles keldris käinud, teadis, et puudub valgustus, siis on usutav, et tal oli kaasas lamp. Lambi olemasolu korral on ka usutav, et ta lampi kasutas. Seega on õige M.J. väide, et ta ei pannud seda tähele. Tähelepanuväärne on, et M.J. ise ei sisenenud keldriruumi, kus F.G töötas, vaid suhtles eesruumis, seega on tema poolt esitatud mitmete asjaolude detailsed kirjeldused väheusaldusväärsed. 6 Ekspert on öelnud, et põhikuumus on leegi enda piirkonnas. Seega 2 cm pikkuse leegi korral (samuti ka 10 cm pikkuse leegi korral) ei ole võimalik, et leek jõuab 40-50 cm kaugusele ja süütab seal oleva puitkonstruktsiooni. Kriminaalasjas teostatud tulekahjuekspertiisiaktist nähtub: tulekahju tehniliseks tekkepõhjuseks oli lahtise tule allika termiline toime (kuna vasest juhisoontel ei olnud rikkele viitavaid tunnuseid); tulekahjukolle asus elamu keldriruumis 7 torusahti otsa piirkonnas; tulekahju võis tekkida keldris lahtise tulega veetorude lahtisulatamisel. Ekspert on tuginenud lähteandmetele, mis kohtus kinnitust ei leidnud. Ekspertiisiaktis on märgitud: lisaks nägid ka kohalesaabunud Valgamaa päästeteenistuse töötajad põlemist ja põlevate tükkide kukkumist keldrisse torušahtist. Eeltoodu põhjal on ekspert arvamusel, et tulekahju levik toimus keldrist üles mööda torusahti. Kohtus tunnistajana üle kuulatud M.T. ütlustest nähtub, et keldris torude all olid näha tukid, mille ta kustutas, hõõgusid ainult ülevalt alla kukkunud tükid. Peale šahtist kukkunud tükkide ei põlenud mujal keldris midagi. Seega ei ole ekspertiisiaktis toodud lähteandmed kohtus kinnitamist leidnud. Kohtu järeldus, et ajaliselt sobib tulekahju tekkeaeg kokku sulatamistööde tegemise ajaga ning tulekahju levik 40-50 minuti jooksul sellises mahus on vastavuses tulekahju aktis fikseeritud olukorraga, on täiesti meelevaldne ning vastuolus asjas kogutud tõenditega. Taolise hinnangu saaks anda ekspert, kuid seda ei ole küsitud. Ekspert on leidnud, et tuli levis praktiliselt üheaegselt mõlemale korrusele ja pööningule. F.G on väitnud, et oli selles ruumis (pärast töö lõppu) 10 minutit ja midagi sellist ei olnud, et oleks leegivalgust või suitsulõhna. On väheusutav, et tuli levis niivõrd aeglaselt, et 40 minuti jooksul peale tulekahju tekkimist ei olnud majaelanikud suutelised aru saama, et maja põleb. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid süüdistatav ja kaitsja apellatsiooni selles toodud motiividel. Prokurör palus apellatsiooni jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, olles eelnevalt tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p
7. Apellatsioonis taotletakse maakohtus uuritud tõendite osas järelduste ümberhindamist ja süüdistatava õigeksmõistmist. Vastupidiselt apellatsioonile leiab ringkonnakohus, et maakohtu õiguslik hinnang süüdistusele, kogutud tõenditele ja esitatud järeldustele, on otsuse põhisosas põhjalik ja igakülgselt motiveeritud ning vastab KrMS §-s 312 esitatud nõuetele (2 kd tl 84-94). Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et tulekahjuga seonduvate kriminaalasjade kohtueelne uurimine ja tõendite kogumine on töömahukas menetlus, milles mitmeid detaile polegi võimalik tagantjärgi materiaalses maailmas tuvastada tule toime tõttu. Nimetatud kriminaalasjades omavad nende olemasolul kaalu isikulised tõendid, milledest nähtub tulekahjule vahetult eelnenud olustik ja süüdistatava tegevuse tehiolud. Samuti omab tähtsust tulekahju tekkepõhjuse tehniline ekspertiis. Süüdistatav jäi ringkonnakohtus varemantud ütluste juurde ja eitas seotust süüdistuses märgitud kuriteoga. Ta väitis endiselt, et järgis 21.01.2006 Valgas Pikk 5 asuvas majas sulatustööde teostamisel ohutusnõudeid. Väljaõppe sanitaartehniliste ja sulatustööde teostamiseks oli saanud praktilise töö käigus. Süüdistatav arvas, et sulatustöid tegi ta kelderlaest u. 40 cm kaugusel, sest nii kaugel asusid laest torud. Tegemist oli telliskivi laega, puitkonstruktsioone ta ei märganud. Gaasipõleti leek oli toru peale suunates väike, pikkusega 7 u.5 cm. Gaasipõletit ta kordagi järelevalveta ei jätnud, samuti ei tundnud ta tööde teostamise käigus mingit suitsulõhna. Millest konkreetselt tulekahju võis alguse saada, süüdistatav ei tea nimetada. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on süüdistatava ja kaitsja poolt esitatud kaitseversioone põhjalikult kontrollinud ning need veenvalt ümber lükanud. Mingeid uusi, maakohtule mitteteadaolevaid asjaolusid pole ringkonnakohtu toimumise ajaks esitatud. Sisuliselt apellatsioonis korratakse vastuväiteid süüdistusele, millised olid esitatud ka maakohtus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et põhjendatult on mitteusaldusväärseks loetud süüdistatava ennastõigustavate ütluste sisu. Nagu maakohtuski on põhivaidluseks tulekahju tekkepõhjus. Nõustuda ei saa kaitsja väitega, et kriminaalasjas pole tuvastamist leidnud põhjuslik seos süüdistatava tegevuse ja tulekahju tekkimise vahel. Maakohus on detailselt otsuse põhiosas käsitlenud süüdistatava enda, ekspert Allan Juhe, kannatanute A.G. , M.J. , L.P. , tunnistajate R.Õ. , A.P. ja M.T. ütlusi. Maakohus on detailselt käsitlenud süüdistatava poolt Tuletööde tuleohutusnõuete rikkumist (2 kd tl 91, 92), lükanud ümber süüdistatava sellekohased vastuväited ja motiveerinud järeldust, mille kohaselt süüdistatav ei järginud piisavalt tuletööde tegemisel ohutusnõudeid ning oma tegevusega põhjustas ettevaatamatusest üldohtlikul viisil tulekahju, millega põhjustas suure kahju. Maakohus on õieti järeldanud, et süüdistataval puudus nõuetekohane kvalifikatsioon tuletöö tegemiseks. KarS § 205 süüteokoosseisu sisuks on võõra asja hävitamine ettevaatamatusest üldohtlikul viisil. Maakohus tuvastas, et süüdistatav pani teo toime ettevaatamatusest ning sellega tekitati suur kahju. Süüteokoosseis oli täidetud sellega, et süüdistatav ei täitnud tööde teostamiseks vajalikku hoolsusnõuet ja jättis kontrollimata, millised materjalid on ruumis ja laes ning lähiümbruses, kus ta teeb lahtise leegiga sulatustöid. Süüdistatav pidi olema torude sulatamisel lahtise tulega ringkäimisel piisavalt hoolikas ja tajuma ohtu võimaliku tulekahju tekkeks ja maja hävimiseks. Hoolsuskohustuse kohaselt oli süüdistatava jaoks kohustuslik nõue käituda vastutustundlikult, kuid maakohtus uuritud tõendite kohaselt ta seda ei järginud. Jättes lahtise tulega töötava gaasipõleti kontrollimatult sellisesse asendisse, et leek ulatus ka vahelae puittarindini, so süttiva materjalini (tunnistaja M.J. ütlused) pidi hoolsusetu teo tulemusel saabuv tagajärg (maja süttimine ja tulekahju teke) olema objektiivselt ettenähtav ehk üldiselt äratuntav. Sellise tegevusega süüdistatav ületas ilmselgelt lubatud riski määra. Apellatsioonis viidatakse veel Riigikohtu 12.10.2006 otsusele 3-1-1-88-06 milles on öeldud, et kui tõendite uurimisel tekivad põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu kõrvaldada teiste kriminaalasjas sisalduvate tõenditega, tuleb in dubiopro reo (kahtluse korral süüdistatava kasuks) põhimõttel langetada otsus süüdistatava kasuks, mitte aga teha süüdistatavale kahjulikku otsust puudulike tõendite alusel. Ringkonnakohus leiab, et viide nimetatud lahendile ei ole käesoleval juhul kohane, kuna kriminaalasjas kogutud tõendid ei tõstata kahtlusi mahus, mis seaks kahtluse alla süüdistatava süülise tegevuse. Veenev ei ole ka apellatsiooni seisukoht, mille kohaselt peaks ringkonnakohus kahtluse alla seadma kannatanu M.J. ütlused põhjusel, et ta on materiaalselt huvitatud F.G süüdimõistmisest, kuna talle tekitati varaline kahju. 8 Kaitsja püüab M.J. tajutut ümber lükata väitega, et kuna süüdistatav oli varasemalt nimetatud maja keldris käinud ja teadis, et seal puudub valgustus, siis oli tal kaasas taskulamp ja selle valgusvihku tajuski kannatanu lahtise tulena. Ringkonnakohus ei pea nagu maakohuski tõeseks eelnimetatud kaitseversiooni. On usutav noorepoolse (sünd 1974) tunnistaja poolt tajutu. Väheveenev on eksida elusa tule poolt tekitatud leegivärina valguse murdumise ja stabiilse taskulambi valgusvihu tajumise osas. Tunnistaja M.J. on kinnitanud, et ta tajus torude juures lahtist tuleleeki ja leegi murdumist vastu seina. Oluline süüdistatava tegevust rõhutav asjaolu on siinkohal, et tunnistaja M.J. ütluste kohaselt kui F.G tuli temaga keldri eesruumi juttu ajama, jättis ta endiselt gaasipõleti torude peale töötama. Veel on tõstatud kaitsja poolt hüpoteetiliselt versioon, et keegi majaelanikest kasutas mingit omavalmistatud küttekeha. Samas ei sisalda kriminaalasja tõendid midagi sellekohase väite kinnituseks. Samuti on alusetu apellatsioonis korratud kaitseversioon elektrist kui tulekahju põhjusest ja väide, et tulekahju põhjustanud elektrijuhe kõrvaldati hiljem majaelanike poolt. Kaitsja seadis kahtluse alla veel ekspertiisiakti sisu ja märkis, et eksperdi arvamus ei saa olla lõplik tõde. Kuigi kannatanud ega ka tunnistajad ei kinnitanud ega lükanud ümber fakti, et keldris oli ebaseaduslikult paigaldatud elektrijuhe, asus maakohus seisukohale, tuginedes ekspertiisiaktis kirjeldatule ja eksperdi poolt kohtuistungil antud ütlustele, et tuvastatud on elektrijuhtme olemasolu keldris, kuna läbi keldrilae hoonesse suunduvate torude kõrval torušahtis olid säilinud vasest juhisooned, mis katkesid keldrilaest allpool. Samas on süüdistatav esitanud kohtule versiooni, et tulekahju tekkepõhjuseks võis olla elektrijuhtmes ülekoormuse tõttu tekkinud lühis. Süüdistatav on kinnitanud, et tema sulatamistööde käigus elektrijuhet ei vigastanud ega kõrvetanud, seega ei saanud tema toimingud elektrilühist põhjustada. Maakohtul ei olnud põhjust kahelda süüdistatava ütlustes selles, et tema sulatustööde käigus elektrijuhet ei vigastanud, kuna ekspert on kinnitanud, et tulekahjukolde juures (torušahti otsa piirkonnas) säilinud juhisoontel avariilisele töörežiimile viitavaid tunnuseid ei esinenud. Samas ei ole asjas leidnud tõendamist, et sellel päeval oleks maja elektrisüsteemis esinenud rike. Seega asus maakohus põhjendatult seisukohale, et elektrilühis tulekahju tekkepõhjusena on välistatud ja asjas tuvastatud faktilisi asjaolusid arvestades on tulekahju tekkepõhjuseks lahtise tule termiline toime. Apellatsioonis on veel väidetud, et tuli ei saanud ca 40 minutit pärast F.G lahkumist majast nn „peidus olla.“ Maakohus on seda väidet juba kontrollinud ja leidis õigustatult kannatanute ütlusi ja muid tõendeid analüüsides, et ajaliselt langeb tulekahju tekkeaeg kokku sulatamistööde ajaga ning tulekahju levik 40-50 minuti jooksul sellises mahus on vastavuses tulekahju aktis fikseeritud olukorraga ( 2 kd tl 94). Tiit Lõhmus Mati Kartau 9 Aarne Sarjas