, § 217 lg.1 ) järgi Süüdistatav: K.H, isikukood 46101202740, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxx Eesti vabariigi kodanik, keskeriharidus, emakeel: rahvuselt ukrainlanna, eesti keelt valdab, töökoht: AS NT Logistika tolliagent, karistatus: kriminaalkorras ja väärtegude toimepanemise eest varem karistamata; Tõkend : elukohast lahkumise keeld tühistatud kohtu määrusega 31.jaanuarist 2007 Kaitsja: vandeadvokaat Li Uiga Prokurör: Lõua Ringkonnaprokuratuuri Tartu II osakonna vanemprokurör Kaire Hänilene Kannatanu : OÜ Jõgeva Vesi, Nurme t . 7 Jõgeva. 28.novembril 2007 RESOLUTSIOON: Süüdi tunnistada K.H KrK § 161 (käesoleval ajal kvalifitseeritav
MS § 202 lg.6,
alusel lugeda karistusaja hulka K.H poolt tehtud 130 tundi üldkasulikku tööd, millele vastab 65 päeva vangistust. Mõista K.H-le lõplikuks karistuseks 6 (kuus) kuud 25 päeva vangistust.
lg1,3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui K.H 18- (kaheksateist) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab 1 talle
lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas- xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks. Määrata K.H käitumiskontrolli nõuete täitmise kontrollimiseks katseajal Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Mõista K.H-lt välja kuriteoga tekitatud kahjust seni hüvitamata osa 100000 krooni OÜ Jõgeva Vesi kasuks. Vara arestimise määrusega 10.augustist 2001 seatud keelud ja kitsendused, s.h. võõrandamiskeeld sõiduautole Mitsubichi Galant reg. nr . 845AIJ ja xxxxxxxxxxxxxxxxx konto SEB Eesti Ühispangas saldoga 94.30 krooni tühistada ja vabastada arestitud vara aresti alt. Hagi tagamise tühistamiseks saata kohtuotsus ARK-ile ja SEB Eesti Ühispangale. Asitõenditeks tunnistatud kaks arvutidisketti (ümbrikud nr . 1 ja 2) ja käekirjaekspertiisist tagasi saadetud võrdlusmaterjal koos ekspertiisimaterjaliga (ümbrik nr . 3) jätta kriminaalasja juurde. Kriminaalmenetluse kulud Mõista välja K.H-lt sundraha 5400 krooni riigi tuludesse. Sundraha tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874. Mõista välja tasu õigusabi eest. Selle kohta on koostatud määrus. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Kohus arutas K.H-le on esitatud süüdistus selles, et tema olles ajavahemikul 19.02.1997.a.–12.06.2001.a. AS Jõgeva Vesi pearaamatupidaja, s.o. isik, kellele on pandud järelevalve- ja materiaalsete väärtuste liikumist korraldavad ülesanded, s.o. olles ametiisik KrK § 160 mõttes, rikkudes AS Jõgeva Vesi Siseeeskirjade p 5 „rahaliste vahendite arvestamise kord“, mille kohaselt on pangaoperatsioone lubatud teostada ainult kahe allkirja olemasolul ning jättes täitmata AS Jõgeva Vesi pearaamatupidaja ametijuhendi p 8 nõuded, 2 mille kohaselt peab pearaamatupidaja võtma kasutusele abinõud puudujääkide, raiskamise ja muude rikkumiste ning kuritarvituste vältimiseks; p 15 nõuded, mille kohaselt peab pearaamatupidaja tagama kassa- ja arvestusdistsipliini range täitmise ning pangast saadud vahendite sihipärase kasutamise ajavahemikul 19.02.1997.a.–12.06.2001.a. Jõgeval Nurme 7 kasutades ära oma ametiseisundit ja ainuisikuliselt temale usaldatud AS-le Jõgeva Vesi kuuluva Eesti Ühispangas asuva arve nr.10022046721007 juurdepääsukoode, tasus 16-l korral fiktiivsete arvete alusel teenuste ja kaupade eest, mida tegelikult AS-le Jõgeva Vesi ei osutatud ega müüdud, ja arvete alusel, millel puudusid juhtkonna kooskõlastused järgmiselt: 19.02.1997.a. arve nr.83/13479 alusel tegi 19.02.1997.a. ülekande Rubber Trading SA arvele 31850.- krooni suuruses summas; 09.04.1997.a. arve nr.97353 alusel tegi 14.04.1997.a. ülekande Thompson Trading LTD arvele 26319.- krooni suuruses summas; 21.10.1997.a. arve nr.102/4786 alusel tegi 21.10.1997.a. ülekande Maritime Trade & Finance Group SA arvele 21240.- krooni suuruses summas; 26.02.1998.a. ülekande Maritime Trade & Finance Group SA arvele 21 700.- krooni suuruses summas; 06.07.1998.a. arve nr.187542 alusel tegi 10.07.1998.a. ülekande Maritime Trade & Finance Group SA arvele 25 960.- krooni suuruses summas; 26.10.1998.a. arve nr.8573/10 alusel tegi 30.10.1998.a. ülekande Maritime Trade & Finance Group SA arvele 26 432.- krooni suuruses summas; 05.01.1999.a. arve nr.17301 alusel tegi 06.01.1999.a. ülekande Maritime Trade & Finance Group SA arvele 32 568.- krooni suuruses summas; 09.04.1999.a. arve nr.48504 alusel tegi 13.04.1999.a. ülekande Maritime Trade & Finance Group SA arvele 29 972.- krooni suuruses summas; 10.06.1999.a. arve nr.71106 alusel tegi 17.06.1999.a. ülekande Maritime Trade & Finance Group SA arvele 29 146.- krooni suuruses summas; 06.09.1999.a. arve nr. 93409 alusel tegi 10.09.1999.a. ülekande Maritime Trade & Finance Group SA arvele 27 966.- krooni suuruses summas; 20.06.2000.a. arve nr.200018 alusel tegi 21.06.2000.a. ülekande OÜ №rdlife arvele 21 000.krooni suuruses summas; 21.08.2000.a. arve nr.200039 alusel tegi 23.08.2000.a. ülekande OÜ №rdlife arvele 24 000.krooni suuruses summas; 15.02.2001.a. arve nr.11 alusel tegi 19.02.2001.a. ülekande OÜ Kivivara arvele 26 196.krooni suuruses summas ning 12.06.2001.a. tegi ülekande OÜ Nilitrex arvele 23 364.- krooni suuruses summas, rikkudes selle ülekande puhul lisaks ülaltoodud eeskirjadele AS Jõgeva Vesi juhatuse esimehe 11.04.2001.a. käskkirja nr . 2-6, kuna K.H tegi ülekande arve alusel, millel kajastatud isolatsioonimaterjalide ostusoov ei olnud kooskõlastatud AS Jõgeva Vesi juhatuse poolt, tekitades AS-le Jõgeva Vesi varalise kahju kokku 367 713.- krooni, s.o. suure varalise kahju. Seega pani K.H toime KrK § 161 (
ametiisiku poolt oma ametiseisundi tahtliku ärakasutamise, millega põhjustas kahju ettevõtte, asutuse seadustega kaitstud õigustele ja huvidele. olulise Kohtuistungil 30.01.2007 leidis aset süüdistuse muutmine prokuröri poolt. Kohtuistungil 31.01.2007 prokurör esitas kohtule taotluse K.H suhtes KrMS § 202 alusel. lõpetada kriminaalmenetlus 3 Kohus määrusega 31.01.2007 lõpetas asjas kriminaalmenetluse, pannes K.H-le kohustuse hüvitada kuriteoga tekitatud kahju summas 367713 krooni hiljemalt 31.juuliks 2007 ja kohustades K.H tegema 130 tundi üldkasulikku tööd. Kohus tühistas K.H-le kehtestatud tõkendi ja mõistis välja kriminaalmenetluse kulud. 13.septembril saabus Jõgeva kohtumajja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri II osakonna vanemprokuröri Kaire Hänilene taotlus menetluse uuendamiseks K.H suhtes tema süüdistuses KrK § 161 järgi. Taotluse kohaselt on käesolevaks ajaks K.H täitnud temale KrMS § 202 lg 2 p 3 alusel pandud kohustuse: tehtud on 130 tundi üldkasulikku tööd. Osaliselt on täitmata KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel pandud kohustus: hüvitada kuriteoga tekitatud kahju. K.H poolt on tasutud kriminaalmenetluse kulud ja tsiviilhagist 267 713 krooni. Kannatanu esindaja adv.Marko Paabumets on kinnitanud, et OÜ-le Jõgeva Vesi hüvitamata tekitatud kahju on 100 000 krooni. Prokurör taotleb KrMS § 202 lg.6 alusel kriminaalmenetluse uuendamist K.H süüdistuses KrK § 161 järgi. Kohus määrusega 28.09.2007 uuendas menetluse. Kohtuistungil 28.11.2007 avaldasid menetlusosalised soovi pidada läbirääkimisi võimaliku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Prokurör esitas seejärel kohtule sõlmitud kokkuleppe. Kokkuleppes on osutatud, et K.H 2 pani toime KrK § 161 (
ametiisiku poolt oma ametiseisundi tahtliku ärakasutamise, millega põhjustas olulise kahju ettevõtte, asutuse seadustega kaitstud õigustele ja huvidele. Prokurör on seisukohal, et K.H poolt toimepandud tegu on kriminaliseeritud ka käesoleval ajal, pärast 15.märtsi 2007
Prokurör palub sõlmitud kokkuleppe alusel teha kohtuotsuse, selgitab kokkuleppe sõlmimise asjaolusid. Süüdistatava kaitsja on arvamusel, et käesoleval ajal on tegu õigesti kvalifitseeritav
K.H kinnitab, et ta on süüdistusest aru saanud ja ka kokkuleppest aru saanud, talle on selgitatud taotletud karistust ja selle täitmise korda. Tsiviilhagi hüvitamata osa oleks ta võimeline hüvitama 500 krooni kaupa kuus, rohkemaks puuduvad võimalused. Kohtuotsus tuleks teha kokkuleppe alusel. Süüdistatava K.H kaitsja vandeadvokaat Li Uiga kinnitab, et kokkulepe on sõlmitud vabatahtlikult ja see on kooskõlas süüdistatava tahtega. Arestitud vara tuleks aresti alt vabastada, seda oleks isikul endal võimalik realiseerida kahju hüvitamiseks. Kaitsja palub kokkuleppe võtta kohtuotsuse aluseks. Kohtule esitatud kokkulepe seisneb järgmises: KrK § 161 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust. KrMS § 202 lg.6,
alusel lugeda karistusaja hulka K.H poolt tehtud 130 tundi üldkasulikku tööd, millele vastab 65 päeva vangistust. 4 Mõista K.H-le lõplikuks karistuseks 6 (kuus) kuud 25 päeva vangistust.
lg1,3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui K.H 18- (kaheksateist) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle
lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1)elada kohtu määratud alalises elukohas; 2)ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 3)alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5)saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks. Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on veendumusel, et K.H tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses KrK § 161 järgi, mis on käesoleval ajal kvalifitseeritav
2 lg.1 järgi kui tehingust tuleneva teise isiku varaliste huvide järgimise kohustuste rikkumine, kui sellega on tekitatud suur varaline kahju . Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, tal ei ole taotlusi esitada ja nõustub süüdistatava vara vabastamisega aresti alt. Kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi OÜ Jõgeva Vesi poolt summas 367713 krooni on hüvitatud osaliselt- summas 267713 krooni ja summas 100000 krooni on hüvitamata. See summa tuleb süüdistatavalt välja mõista. Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on seisukohal, et kokkuleppe saab võtta aluseks kohtuotsuse koostamisele. Kokku lepitud karistus vastab toimepandud teo raskusastmele ja süüdistatava mõjutamise võimalustele. Katseajaks määratavate kontrollnõuete täitmise kontrollimiseks tuleb K.H määrata kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tsiviilhagi rahuldamata osas tuleb K.H-lt välja mõista. Menetluskuludena tuleb süüdimõistetult välja mõista sundraha ja tasu õigusabi eest. Tekitatud kahju hüvitamiseks on arestitud kohtueelse uurimise käigus K.H vara määrusega 10.08.2001 (Ikd tl.224, 225), muu hulgas Sergei Vorontsovi nimele registreeritud sõiduauto Mitsubichi Galant reg. nr . 845AIJ ja SEB Eesti Ühispangas xxxxxxxxxxxxxxxxx nimel arve. Vara arestimine tuleb tühistada. Prokurör taotleb asitõendite- arvutidisketid ja ekspertiisimaterjali – jätmist kriminaalasja juurde. Seetõttu kohus muudab 31.01.2007 määruses märgitut ja kohaldab KrMS § 126 lg.3 p.1. Kriminaalmenetluse kulu- tasu kaitsja õigusabi eest, mille kohus määrab ja mõistab välja määrusega. Kohtunik Ü.Raag 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.