lg 4 alusel määrata M.M-ile katseaeg kuni 19.04.2009.a.
Kohustada M.M täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, 1
lg 2 alusel määrata M.M-ile katseajaks järgmised kohustused: - pöörduda psühhiaatri vastuvõtule mitte hiljem kui 2 (kaks) kuu jooksul vabanemisest ja alluda määratud ravile. - mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta; - osaleda sotsiaalabiprogrammides vastavalt kriminaalhooldaja äranägemisele. - Määrus M.M-i suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu M.M karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK M.M on Tartu Maakohtu 30.08.2006.a otsusega kriminaalasjas nr 1-06-4143 süüdi tunnistatud
lg 2 p 4, 7, § 200 lg 1 ja § 215 lg 2 p 1, 3 järgi ja karistuseks on
lg 1 alusel mõistetud 2 aastat vangistust.
lg 2 alusel on suurendatud mõistetud karistust Tartu Maakohtu 14.07.2004.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 2 kuud vangistust võrra, liitkaristuseks mõistetud 3 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 22.10.2005.a ja lõpeb 19.04.2009.a.
veebruariks 2008.a. 19.02.2008.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 27.03.2008.a seisuga on M.M-i kandmata karistusaeg 1 aasta 23 päeva. M.M on varem kriminaalkorras karistatud 5 korral: 1) 10.03.1998.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1, 2, 3 ja § 139 lg 2 p 2, 3 järgi 2 aastat 6 kuud vabadusekaotust; 2) 15.03.1999.a Viljandi Maakohtu poolt KrK § 143 lg 2 p 1, 2 - § 15 lg 2 järgi 1 aasta 2 kuud vabadusekaotust tingimisi 2-aastase katseajaga; 3) 06.06.2002.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1, 2, 3 ja § 139 lg 2 p 2 järgi 1 aasta 3 kuud vabadusekaotust; 4) 16.02.2004.a Tartu Maakohtu poolt
lg 1, 2, 4 - § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi 10 kuud 9 päeva vangistust; 5) 14.07.2004.a Tartu Maakohtu poolt
Kriminaalhooldaja ei toeta oma ettekandes M.M-i tingimisi enne tähtaega vabastamist. Ettekande kohaselt on kinnipeetaval vabanedes olemas küll kindel elu- ja töökoht, kuid ta on varasema käitumisega näidanud, et kriminaalhooldus ei ole tema puhul piisav mõjutusvahend uute kuritegude ärahoidmiseks. Prokurör ei toetanud M.M-i ennetähtaegset vabastamist. M.M on varem korduvalt karistatud, ta ei ole asunud paranemisele ja ei jää muljet, et ta ei ole teinud enda osas vajalikke järeldusi. Vabanedes ei ole tal sobivat töökohta. Ta on küll kokku leppinud 2
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. M.M on temale mõistetud karistusajast ära kandnud kaks kolmandikku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. M.M on viimast karistust kandes viibinud vangistuses üle kahe aasta. Süüdistatava enda ütlustest kohtuistungil ja vanglas koostatud iseloomustusest nähtub, et ta on analüüsinud enda käitumist ja on valmis täitma tingimisi ennetähtaegse vabanemise tingimusi ning kriminaalhoolduse nõudeid. Ta on motiveeritud õiguskuuleka elu alustamiseks, kuid võib vajada kõrvalist abi. Kohtunik leiab, et kuigi M.M on karistatud korduvalt, võiks käesoleval ajal tema ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine anda tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui järelejäänud karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Arvestades M.M-i küllaltki pikka vangistuses viibimise aega ja asjaolu, et tal praktiliselt puudub vabaduses invaliidina elamise ja töötamise kogemus, peaks käitumiskontrollile allutamine võimaldama talle ühiskonda sulandumisel vajaliku abi kriminaalhoolduse näol. Et vähendada õigusrikkumiste toimepanemise riski, peab kohus vajalikuks määrata süüdimõistetule lisaks
lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks
lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Samal eesmärgil tuleb talle panna ka kohustus pöörduda psühhiaatri vastuvõtule ning alluda arsti poolt määratud ravile.
lg 2 p 7 kohaselt peab kohus vajalikuks, et kinnipeetav ei suhtleks katseajal kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata.
75 lg 2 p 8 järgi määrab kohus M.M-ile kohustuse osaleda sotsiaalabiprogrammis, kui kriminaalhooldaja talle pakub. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426, 432. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.