← Eesti

1-08-2425\2

Obsah (7)§ 76§ 78§ 75§ 199§ 64§ 65§ 25

Kriminaalasi nr 1-08-2425 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. märts 2008. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-2425 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekre

§ 76

lg 4 alusel määrata M.M-ile katseaeg kuni 19.04.2009.a.

§ 78p 2 järgi katseaja algust hakata lugema kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada M.M täitma katseaja jooksul

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, 1

(3)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 alusel määrata M.M-ile katseajaks järgmised kohustused: - pöörduda psühhiaatri vastuvõtule mitte hiljem kui 2 (kaks) kuu jooksul vabanemisest ja alluda määratud ravile. - mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta; - osaleda sotsiaalabiprogrammides vastavalt kriminaalhooldaja äranägemisele. - Määrus M.M-i suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu M.M karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK M.M on Tartu Maakohtu 30.08.2006.a otsusega kriminaalasjas nr 1-06-4143 süüdi tunnistatud

§ 199

lg 2 p 4, 7, § 200 lg 1 ja § 215 lg 2 p 1, 3 järgi ja karistuseks on

§ 64

lg 1 alusel mõistetud 2 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel on suurendatud mõistetud karistust Tartu Maakohtu 14.07.2004.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 2 kuud vangistust võrra, liitkaristuseks mõistetud 3 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 22.10.2005.a ja lõpeb 19.04.2009.a.

§ 76lg 2 p 2 järgi kandis kinnipeetav 2/3 karistusajast 20.

veebruariks 2008.a. 19.02.2008.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 27.03.2008.a seisuga on M.M-i kandmata karistusaeg 1 aasta 23 päeva. M.M on varem kriminaalkorras karistatud 5 korral: 1) 10.03.1998.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1, 2, 3 ja § 139 lg 2 p 2, 3 järgi 2 aastat 6 kuud vabadusekaotust; 2) 15.03.1999.a Viljandi Maakohtu poolt KrK § 143 lg 2 p 1, 2 - § 15 lg 2 järgi 1 aasta 2 kuud vabadusekaotust tingimisi 2-aastase katseajaga; 3) 06.06.2002.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1, 2, 3 ja § 139 lg 2 p 2 järgi 1 aasta 3 kuud vabadusekaotust; 4) 16.02.2004.a Tartu Maakohtu poolt

§ 25

lg 1, 2, 4 - § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi 10 kuud 9 päeva vangistust; 5) 14.07.2004.a Tartu Maakohtu poolt

§ 199lg 2 p 4 järgi 1 aasta 2 kuud vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga.

Kriminaalhooldaja ei toeta oma ettekandes M.M-i tingimisi enne tähtaega vabastamist. Ettekande kohaselt on kinnipeetaval vabanedes olemas küll kindel elu- ja töökoht, kuid ta on varasema käitumisega näidanud, et kriminaalhooldus ei ole tema puhul piisav mõjutusvahend uute kuritegude ärahoidmiseks. Prokurör ei toetanud M.M-i ennetähtaegset vabastamist. M.M on varem korduvalt karistatud, ta ei ole asunud paranemisele ja ei jää muljet, et ta ei ole teinud enda osas vajalikke järeldusi. Vabanedes ei ole tal sobivat töökohta. Ta on küll kokku leppinud 2

(3)tööandjaga, kelle juurde ta saaks vabanedes väidetavalt tööle asuda. Prokuröri arvates ei ole M.M-i poolt nimetatud isik sobiv tööandjaks, kuna ta on ise kriminaalkorras karistatud ja on pragugi kriminaalhooldusel. M.M ise selgitas istungil, et ta on viimase vangistuse ajal elu üle sügavalt järele mõelnud ja soovib muutuda. Enne viimast kinnipidamist ta invaliidistus ja see on pannud teda mõtlema. Ka käesoleval ajal on tal oluline liikumispuue ja vanglas olles on ravivõimalused piiratud. Vabanedes oleks tal võimalus saada taastusravi. Tal on olemas kindel elukoht ja vabanedes asuks ta kohe otsima ka enda tervisliku seisundi ja kriminaalhooldusega sobivat töökohta. Alalise sissetuleku tagaks ka töövõimetuspension. Kaitsja taotles M.M-i ennetähtaegset vabastamist, kuna ta ei ole enam ohtlik ühiskonnale. Ennetähtaegne vabanemine koos käitumiskontrolli kohaldamisega võimaldaks süüdimõistetul kohaneda eluga vabaduses ja tagaks ka vajaliku ametnike toe. M.M on invaliidistunud ja toimetulekuks vabaduses vajab ta kõrvalist abi. Kaitsja on võtnud ühendust sotsiaaltöötajatega ja viimased on avaldanud valmisolekut abistada süüdimõistetut erinevate programmidega ja vajadusel kindlustavad ka elukoha sotsiaalmajas.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. M.M on temale mõistetud karistusajast ära kandnud kaks kolmandikku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. M.M on viimast karistust kandes viibinud vangistuses üle kahe aasta. Süüdistatava enda ütlustest kohtuistungil ja vanglas koostatud iseloomustusest nähtub, et ta on analüüsinud enda käitumist ja on valmis täitma tingimisi ennetähtaegse vabanemise tingimusi ning kriminaalhoolduse nõudeid. Ta on motiveeritud õiguskuuleka elu alustamiseks, kuid võib vajada kõrvalist abi. Kohtunik leiab, et kuigi M.M on karistatud korduvalt, võiks käesoleval ajal tema ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine anda tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui järelejäänud karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Arvestades M.M-i küllaltki pikka vangistuses viibimise aega ja asjaolu, et tal praktiliselt puudub vabaduses invaliidina elamise ja töötamise kogemus, peaks käitumiskontrollile allutamine võimaldama talle ühiskonda sulandumisel vajaliku abi kriminaalhoolduse näol. Et vähendada õigusrikkumiste toimepanemise riski, peab kohus vajalikuks määrata süüdimõistetule lisaks

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Samal eesmärgil tuleb talle panna ka kohustus pöörduda psühhiaatri vastuvõtule ning alluda arsti poolt määratud ravile.

§ 75

lg 2 p 7 kohaselt peab kohus vajalikuks, et kinnipeetav ei suhtleks katseajal kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata.

75 lg 2 p 8 järgi määrab kohus M.M-ile kohustuse osaleda sotsiaalabiprogrammis, kui kriminaalhooldaja talle pakub. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426, 432. Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.