) § 121 järgi ja mõisteti talle karistusena vangistus 3 kuud;
alusel asendati Z.F-ile mõistetud vangistus 3 kuud üldkasuliku tööga 180 tundi ja määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 09. veebruar 2011; üldkasuliku töö tegemisel allutati Z.F
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxxx xxxxxx xxxxx xxxxxxxx osaliste küsitlemisega lahendi täitmisel lahendatav küsimus Hele Ilisson Taotluse esitaja Prokurör Kriminaalhooldaja Kätlin Kelner Valdo Gerassimov Süüdimõistetu Z.F (isikukood xxx; elukoht: xxxxxxxxx xxxxxx xxxxx xxxxxxxx) Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Valga talituse erakorraline ettekanne süüdimõistetu Z.F-i kohta 29.märts 2011 Taotlus Ettekande läbivaatamise aeg RESOLUTSIOON Võttes arvesse eeltoodut ning juhindudes
MS §145, 428 lg 2, 431 ja 432 lg.3 kohus m ä ä r a s: Pöörata Tartu Maakohtu 10. augusti 2010 otsusega kriminaalasjas nr 1-1010302 Z.F-ile mõistetud kandmata vangistus viisteist
alusel asendati Z.F-ile mõistetud vangistus 3 kuud üldkasuliku tööga 180 tundi ja määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 09. veebruar 2011; üldkasuliku töö tegemisel allutati Z.F
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxxx xxxxxx xxxxx xxxxxxxx. Kriminaalhooldusametnik on kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 31 lg 2 kohaselt 18.02.2011.a. esitanud Tartu Maakohtu Valga kohtumajale erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud Z.F-i kohta. Ettekandest nähtuvalt hoiab Z.F kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Erakorralise ettekande kohaselt oli Z.F alates 01.09.2010.a. võimalus sooritada töötundide Taheva Vallavalitsuses vallavanema Monika Rogenbaumi juhendamisel. 28.09.2010.a. teatas ÜKT juhendaja kriminaalhooldusametnikule, et Z.F ei ole neljal korral kokkulepitud aegadel tööle jõudnud. Z.F väitis kriminaalhooldajale, et oli haige. 18.10.2010.a. selgus, et Z.F ei ole ÜKT tundidega veel alustanud. Samuti ei olnud Z.F ühendust võtnud ÜKT juhendajaga, ega selgitanud ÜKT mitte tegemisega seotud asjaolusid. Juhendaja arvates ei ole Z.F huvitatud ÜKT tundide tegemisest. Hiljem Z.F siiski ÜKT tundide sooritamist alustas ning seisuga 17.02.2011.a. oli Z.F sooritanud 111 töötundi. Registreerimiskohustuse täitmisel põhjendas Z.F kriminaalhooldajale ÜKT mittetegemist seoses haigestumisega, kuid vaatamata korduvatele ettepanekutele esitada haigestumise kohta arstitõend, Z.F seda ei teinud. Pärast erakorralise ettekande kohtusse saatmist on Z.F teostanud veel 38 üldkasuliku töötundi, s.o. kokki 149 tundi 180-st. Eeltoodust tulenevalt palub kriminaalhooldusametnik Z.F-i suhtes karistus täitmisele pöörata. Z.F avaldab, et üldkasuliku töö tegemisest ta kõrvale hoidunud ei ole ning selgitab, et tema tervislik seisund ei võimaldanud tal töötunde teha. Küsimusele, miks ta oma haigestumiste kohta arstitõendit ei esitanud, ei oska Z.F vastata. Kriminaalhooldusametniku taotlus Kriminaalhooldusametnik jääb kohtuistungil oma taotluse juurde ja palub Z.F-i suhtes pöörata karistus täitmisele, kuna Z.F hoiab kõrvale üldkasuliku töö teostamisest, ega täida talle kohtuotsusega pandud kontrollnõudeid Prokuröri seisukoht Prokurör toetab kriminaalhooldusametniku taotlust Z.F-i suhtes karistuse täitmisele pööramiseks. Z.F ei ole alates üldkasuliku töötunde teinud, omamata selleks mõjuvat põhjust. Seega tuleb 10.08.2010.a. kohtuotsus Z.F-i suhtes täitmisele pöörata. Kohtu määruse resolutsioon ja põhjendused Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §432 lg.3 sätestab, et KrMS §425-426 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Z.F on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 10. november 2010 otsusega § 121 järgi ja talle mõisteti karistusena vangistus 3 kuud;
alusel asendati Z.F-ile mõistetud vangistus 3 kuud üldkasuliku tööga 180 tundi ja määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 09. veebruar 2011; üldkasuliku töö tegemisel allutati Z.F
HS § 31 lg 1 ja 2 kohaselt esitab kriminaalhooldusametnik kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus sätestatud juhtudel. Erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. Tartu Maakohtu Valga Kohtumajale on 18.02.2011.a. laekunud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne, millest nähtub, et Z.F hoiab kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Kriminaalhooldusametnik on taotlenud Z.F-i suhtes karistuse täitmisele pööramist. Kohus asub seisukohale, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Karistusseadustiku (
) (RT 61/01-364) § 69 lg.6 sätestab, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Kohtuistungil on leidnud tuvastamist, et Z.F on kõrvale hoidunud üldkasuliku töö tegemisest. Talle määratud 180-st üldkasuliku töö tunnist on Z.F teostanud 149 tundi. KrMS § 428 lg 2 kohaselt üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise
lõike 6 või 7 järgi otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega kriminaalhooldusametniku ettekande kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul. Vastavalt
lg-le 6, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Seega asub kohus seisukohale, et Z.F on suhtunud talle mõistetud karistusse ükskõikselt, jättes tõendamata (ei ole esitanud arstitõendeid oma haiguse kohta) ka kohtus oma kohustuste täitmata jätmise. Süüdimõistetu seletus üldkasuliku töö tegemata jätmise osas ei ole veenev ega põhjendatud. Seega on põhjendatud Z.F-i suhtes pöörata Tartu Maakohtu 10. augusti 2010 otsusega Z.F-ile mõistetud kandmata vangistus 15 päeva täitmisele. Hele Ilisson Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.