KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- veebruar 2011 Kriminaalasja number 1-10-12414 Kohtukoosseis Sten Lind, Meelika Aava, Malle Preimer Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 08.12.
- a otsus Kriminaalasi R.R-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Apellatsiooni esitaja süüdistatav R.R Süüdistatav ik xxx; Eesti Vabariigi kodanik, xxxxxxxxxx, ei tööta, asub vahi all Resolutsioon Jätta R.R-i apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Harju Maakohtu 08.12.
- a otsusega mõisteti R.R süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja teda karistati 1 aasta ja 6-kuulise vangistusega. Mõistetud karistust vähendas kohus KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ja karistuseks jäi 1 aasta vangistust. 1
(3)Maakohus mõistis S. Kalšnikovi süüdi kuues varguse katse ja ühe lõpuleviidud varguse episoodis. Mõistetud karistuse kohta märkis kohus otsuses, et R.R-i süü suurust mõjutab kuritegude rohkus ja nende toimepanemise intensiivsus. Süüdistuse kohaselt pani R.R kuritegusid toime niivõrd regulaarselt, et jõudis varastada ühest ja samast kauplusest kaupa ühe päeva jooksul kahel korral. Teda ei ole peatanud isegi asjaolu, et ta peeti turvateenistuse poolt kinni peale igat varguskatset. R.R-i karistust raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kuigi R.R avaldas puhtsüdamlikku kahetsust sunnib kuritegude toimepanemisel üles näidatud järjekindlus kohut sellesse kahetsusse suhtuma kriitiliselt. Süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. R.R on varem korduvalt, 16-l korral kriminaalkorras karistatud isik. R.R-i on viimase kohtuotsusega 19.11.2009.a. karistatud samalaadsete kuritegude toimepanemise eest, karistuse kandmiselt vabanes ta aprilli lõpus 2010 ja juba mai alguses peeti ta uuesti varguskatse toimepanemisel kinni. Tema taolisest käitumisest järeldab kohus, et varasemate karistustega ei ole karistuse eesmärke saavutatud, st eelmised karistused ei avaldanud R.R-ile nõutavat mõju ega ole pannud teda elama õiguskuulekalt. Seetõttu ei sobi süüdistatav ka kriminaalhooldusele ja temale mõistetavat karistust ei saa asendada üldkasuliku tööga, kuivõrd on küllaldane eeldus arvata, et ta käituks kriminaalhooldust takistavalt. Õiguskorra kaitsmise ja vabaduses viibivate isikute vara kaitsmise tagamise viisiks on ainult süüdistatavale reaalse vangistuse mõistmine. Karistuse määra valikul lähtub kohus süü ning tekitatud varalise kahju suurusest, arvestades siinjuures karistuse mõistmise põhimõtteid ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke. Seetõttu peab kohus otstarbekaks mõista süüdistatavale karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. 2. Maakohtu otsuse peale esitas R.R apellatsiooni, milles palub asendada vangistus üldkasuliku tööga. Apellant märgib, et maakohtuniku hinnangul ei ole ta sobiv üldkasulikku tööd tegema, kuid kuidas saab seda väita, kui talle sellist võimalust ei antagi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 3. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatuna tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks. Õiguslikult asjakohase taotluse ja põhjendustega apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt mõistetud karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. 2
(3)- Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad absoluutselt igasugused võimalused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Kaebuse esemeks on üksnes karistuse raskus. Hinnates apellatsiooni põhjendatust ja selle kohtuliku läbivaatamise otstarbekust, märgib kriminaalkolleegium järgmist. Maakohus on seda, miks ta peab vajalikuks reaalse vangistuse kohaldamist, nõuetekohaselt motiveerinud ja ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu seisukohtadega. Maakohus on leidnud, et R.R-i tegude iseloom ja varasemate karistuste hulk välistavad vangistuse asendamise üldkasuliku tööga. Maakohtu otsuses on välja toodud, et R.R-i on varem kriminaalkorras karistatud 16 korral ja uued kuriteod pani toime varsti peale eelmise vangistuse kandmiselt vabanemist. Seejuures pani ta toime kuritegusid niivõrd regulaarselt, et jõudis varastada samast kauplusest ühe päeva jooksul kahel korral. Teda ei peatanud ka see, et turvatöötajad pidasid ta peale iga vargusekatset kinni. Nende asjaolude põhjal leidis maakohus, et õiguskorra ja teiste isikute vara kaitsmise huvides tuleb kohaldada reaalset vangistust. Seega pidas maakohus tõenäoliseks, et vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga paneks tänu sellele vabaduses viibiv R.R toime uusi kuritegusid. Kohus ei pidanud puhtsüdamlikuks ka R.R-i avaldatud kahetsust. Ringkonnakohus leiab, et kirjeldatud asjaolude pinnalt on taoline seisukoht täielikult põhjendatud. Vangistuse asendamine üldkasuliku tööga peabki kohus arvestama ka kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdistatava isikut.
- Eelnevast tulenevalt leiab kriminaalkolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased käesolevas süüteos. Kriminaalkolleegium asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 ls-st 2 kohtukolleegium jätab apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Sten Lind Meelika Aava Malle Preimer 3
(3)