← Eesti

1-11-3115/3

Obsah (6)§173§180§239§244§ 189§ 175

Kriminaalasi nr.1-11-3115 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetlus Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. märtsil 2011. a Valga Kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-3115 Kohtuk

§173, §§248-249 ja §318 lg.3 p.4, alusel Kohus otsustas: Süüdi tunnistada T.H KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistada teda kolme

(3)kuulise vangistusega. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldada T.H suhtes tõkend – vahistamine, vahistada isik istungisaalis ning KarS §68 lg 1 alusel arvata karistuse kandmise aja algust tema kahtlustatavana kinnipidamisest 06.märts 2011.a. (06.03.2011.a.) Menetluskulud: Kinnitada Advokaadibüroo Ann Saar vandeadvokaadi abi Ahto Sirendi kaitsjatasuks kriminaalasjas nr 1-11-3115 süüdistatava T.H esindamise eest 19 (üheksateist) EUR ja 18 senti (s.h. käibemaks 3,20 eurot), milline summa maksta välja vastavate riigieelarveliste vahendite arvelt. Vabastada T.H sundraha ja kaitsjatasude tasumisest ning

§180

lg 3 alusel jätta menetluskulud: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 417.03 eurot ja kaitsja Ahto Sirendi kaitsjatasu ning aja- ja sõidukulud osaluse eest asja kohtueelsest menetlusest summas 248 (kakssada nelikümmend kaheksa) EUR ja 89 senti ja kaitsjatasu ning aja- ja sõidukulud kaitsja osaluse eest asja kohtulikust ettevalmistamisest ja menetlemisest summas 19 (üheksateist) EUR ja 18 senti riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest (08.03.2011.a.). Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Valga kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega tutvuda (08.03.2011.a.). Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Valga Maakohtule. ASJAOLUD Kohus tuvastas: Kriminaalasjas süüdistatakse T.H selles, et tema, olles varem toime pannud vargusi, süstemaatiliselt, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, 01.07.2010.a kella 13:15 paiku, xxxxx xxxx xx, varastas salaja xxxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxx 2 l õlut, nimetusega Säästu Kange, maksumusega 30.90 kr, kuid peeti peale kauplusest lahkumist koos varastada püütud kaubaga kaupluse müüjate poolt kinni ning kaup tagastati kauplusele. … selles, et tema, isikuna, kes on vargusi toime pannud süstemaatiliselt, 05.03.2011 kella 16.20 paiku xxxxx xxxxxx xxxxxxxx xx xxxxxxxxxxxxxxx varastas võõra vara omastamise eesmärgil 340 grammi keeduvorsti ja 550 grammi juustuvorsti kokku väärtusega 3,28 eurot, möödus kassaliinist kauba eest maksmata, kuid kuritegu jäi süüdlase tahtest lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu, kes pidas T.H enne kauplusest lahkumist kinni. Võõra vallasasja äravõtmisega, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt pani T.H toime varguse s.o KarS § 199 lg 2 p. 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2

(4)Kokkuleppe sisu : Karistuse liik ja määr : KarS § 199 lg 2 p9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest, nõuab prokurör kohtus T.H-le karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Kars § 68 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg- 06.03 – 08.03.2011 - karistusaja hulka, lugedes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud 27 päeva vangistust. Välja mõista T.H-lt summas 417.03 eurot süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha Menetluse käik : T.H on end inkrimineeritavates kuritegudes täies mahus süüdi tunnistanud ning andnud üksikasjalisi ütlusi kuritegude toimepanemise asjaolude kohta. Isiku poolt toimepandud kuriteod on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist ka asjas kogutud muude tõenditega. Seega esinevad kõik

§239toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused.

Süüdistatav T.H ja tema kaitsja nõustusid kokkuleppemenetluse kohaldamisega.

§244ja §245 nõuetest lähtuvalt sõlmis ringkonnaprokurör 08.märtsil 2011.a.

lihtmenetluse kokkuleppe. Süüdistatav T.H kinnitab, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Süüdistatav avaldab kohtule, et on kokkulepet sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet. Prokurör ja kaitsja jäävad kokkuleppe juurde. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määrusega on määratud korras kaitsja A.Sirendi esinemise eest arvestatud määratud kaitsja tasuna 248.89 eurot. T.H kaitsja Ahto Sirendi on esitanud kohtule riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse, mille kohaselt on osutatud õigusabi eest taotletav õigusabi tasu suurus 19,18 eurot. Esitatud taotluses märgitud andmed on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud riigi õigusabi tasumääradega ja riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise määradega. Riigi õigusabi tasu 19,18 eurot tuleb arvestada advokaat Ahto Sirendile. Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei 3

(4)ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku.

§ 180lg.

3 tuginedes leiab kohus, et põhjendatud on sundraha ja kaitsjatasude ning kaitsja aja- ja sõidukulude riigi kanda jätmine. Vastavalt

§ 189

lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (

§-de 383 – 392). Hele Ilisson Kohtunik 08.03.2011.a. 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.