järgi lühimenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Aivar Lembit Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON A.M, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel- eesti keel, pensionär, elukoht: xxx, kriminaalkorras karistamata. Tõkend elukohast lahkumise keeld alates 27.01.2009 Vandeadvokaat Arvo Suuban Juhindudes KrMS § 130 lg 4-1, 238, 306, 309 lg 1,3, 311,312, 313, 314, 315 kohus O t s u s t a s: A.M
esitatud süüdistuses õigeks mõista kuriteo tuvastamatuse tõttu (episoodis 02.01.2009 ja 04.03.2009). A.M süüdi tunnistada
MS §-le 238 lg 2 vähendada A.M-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 15 päeva võrra. Kandmisele kuulub 1(üks) kuu vangistust. Karistuse kandmise algus 25.02.2011 või kinnipidamise kuupäevast. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- tühistada, valida A.M-i suhtes uueks tõkendiks vahistamine ja võtta ta vahi alla kohtusaalist. Kannatanu E. B. tsiviilhagi summas 50 krooni rahuldada. Välja mõista A.M-ilt tsiviilhagi katteks: - 3,20 eurot (50 krooni) E. B. (elukoht xxx) kasuks. Rahuldada vandeadvokaat Arvo Suubani taotlus ja määrata tema poolt A.M-ile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 153,38 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 127,82 eurot, käibemaks 25,56 eurot). Välja mõista A.M-ilt riigituludesse menetluskulud: 417,02 eurot sundraha, 153,38 eurot kaitsjatasu kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest (25.02.2011 kohtuistung) 0,45 eurot toimiku paljundamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Uuritud tõendid 4 Kohtuistungil ristküsitluses ülekuulatud süüdistatav tunnistas end süüdi osaliselt, avadas, et ta ei löönud kannatanut tahtlikult, vaid teda provotseeriti. Vastates prokuröri küsimustele andis ta ütlusi, et kannatanud B. on tema naabrid. Nende ja tema vahel olid ebameeldivad suhted. Nimelt kannatanud pidevalt tülitasid teda, rikkusid tema rahu. Ühel korral ta käis naabrite ukse taga lõhkumas ja lõi jalaga vastu ust. Ühel korral sülitas kannatanule näkku. Ühel korral tekkis rüselus, mille käigus lõi ta kannatanut käega. Tal endal oli huul lõhki löödud. Kaitsja küsimustele teisesküsitluses selgitas süüdistatav, et esimeses episoodis mai 2008 käis ta B. ukse taga, sest kannatanud trampisid oma korteris ja tülitasid teda. Kui kannatanu tegi ukse lahti lõi ta kannatanut ühe korra lahtise käega. Kuna kannatanu ema sekkus, siis lõi ta tedagi ja riivas tema huult. Teine episood, 02.01.2009, sellist fakti ei olnud olemas. Kolmas episood, 04.03.2009 ta ei löönud kannatanut, vaid sülitas talle näkku, kannatanu lõi teda ja tema vastas kannatanule samaga. Kohtu küsimustele vastates selgitas süüdistatav järgmist. Praegu tema suhted naabritega veidi normaliseeruinud, ta üritab neid vältida ja naabrid teda ka. Ta ei tarvita alkoholi üldse. Eksperdi arvamusega, et tal esineb alkoholisõltuvus, ei ole ta nõus. 17.05.2008 episoodis lõi ta kannatanut lahtise käega vastu põski ja ei ole välistatud, et lõi ka ühe korra jalaga. Lõi ka kannatanu V. B. lahtise käega, kuid rüseluse käigus. 04.03.2009 episoodis lõi ta kannatanut rusikaga vastastikus rüseluses. Jalaga löömist ei mäleta. Ta ei soovi kannatanutelt vabandust paluda, sest nad ise on süüdi ja peaksid tema eest vabandust paluma. Kohtuistungil kohtu poolt küsitletud kannatanu E. B. selgitas, et süüdistatav on tema naaber.Ta tülitab naabreid, tema korteris mängib valjusti televiisor, märkustele ta ei reageeri. Selle pinnal on nende vahel tekkinud ebameeldivad suhted. 17.05.2008 episood. Keegi koputas kõvasti uksele, avas ema korteri ukse, naaber (süüdistatav) palus poega (kannatanu). Millest algas sõnavahetus, ta enam ei mäleta, kuid kogu aeg tüliõunaks oli televisiooniantenn. Nad vahetasid paar sõna, mille peale läks süüdistatav kohe agressiivseks ja hakkas kannatanut peksma. Süüdistatav lõi teda rusikaga vastu pea ja jalaga kubemesse. Ema sekkus konflikti. Kannatanu nägi kui ema võttis näost kinni. Kuidas süüdistatav lõi V. B., ta ei näinud. 02.01.2009 episood. Kannatanu läks süüdistatava korterist mööda, avanes uks ja süüdistatav sõnagi rääkimata jooksis tema järgi, võttis ta kapuutsist kinni, hakkas tirima tagasi trepikotta. Süüdistatav ei löönud kannatanut ega kasutanud muud vägivalda peale kapuutsist tirimist. Kannatanu pöördus traumapunkti, kus fikseeriti kägistamise jälg kaelal. 04.03.2009 episood. Kannnatanu läks oma naabri juurde, kes elab korteris xx. Süüdistatav elab korteris xx. Kannatanu andis uksekella ja jäi ootama ukse 5 kõrvale. Süüdistatav tuli oma korterist välja ja lõi kannatanu rusikaga vastu nägu ja nina, ninast hakkas verd jooksma. Naaber korterist xx kutsus kiirabi. Käesoleval ajal suhted normaliseerunud, vähemalt poole aasta jooksul pole konflikte olnud. Kohtuistungil kohtu poolt küsitletud kannatanu V. B. selgitas, et 17.05.2008 hakati vastu ust taguma. Ta tegi ukse lahti, süüdistatav küsis poega. Poeg tuli süüdistatavale vastu ja kohe hakkasid kaklema. Süüdistatav lõi poega rusikaga näkku ja jalaga kõhtu. Kakluse käigus lõi süüdistatav ka tema suunas ja tabas huult. Ta hakkas karjuma ja süüdistatav jooksis minema. Kohale kutsuti politsei. Peale märtsi 2009 ei ole süüdistatavaga konflikte olnud, kuigi kannatanu kardab süüdistatavat endiselt. SA Ida-Viru Keskhaigla tõendist lk 52 nähtub, et 17.05.2008 pöördus V. B. traumapunkti, tal diagnoositi huule ja suuõõne pindmine vigastus. SA Ida-Viru Keskhaigla tõendist lk 53 nähtub, et 17.05.2008 pöördus E B. traumapunkti, tal diagnoositi kehapiirkondade muid kombinatsioone piiravad vigastused, samuti pea muude osade pindmine vigastus. SA Ida-Viru keskhaigla tõendist lk 84 nähtub, et 02.01.2009 pöördus E. B. traumapunkti, tal diagnoositi kaela muude piirkondade pindmine vigastus. Sündmuskoha vaatlusprotokollist lk 7-8 nähtub, et 04.03.2009 vaadeldud trepimade 3 korrusel majas asukohaga xxx. 3.korrusel on kolm korterit: xx,xx,xx. Korterite xx ja xx ees trepimademetel on veresarnased plekid. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ei nähtu, et vaatluse käigus oleks kasutatud tehnikat, koostatud skeemi või tehtud fotod. Sellest tulenevalt ei ole kohtule lk 10-12 olevate skeemi ja fotode menetluslik päritolu tuvastatav ja kontrollitav. Riigikohtu praktika kohaselt on tõendid, mille saamine ei ole menetluse käigus tuvastatav ja kontrollitav, lubamatud ja neile tuginemine kohtuotsuse tegemisel on menetlusõiguse oluline rikkumine (3-1-1-74-09 ja 3-1-1-21-09). Sellest tulenevalt tunnistab kohus lk 10-12 olevad fotod ja skeemi lubamatuks tõendiks ega tugine nendele kohtuotsuse tegemisel. Kiirabikaardi koopiast lk 15 nähtub, et 04.03.2009 keel 13.45 sõitis kiirabibrigaad kohale xxx, patsient E. B.. Patsiendil fikseeriti läbivaatusel hematoom parema silma all. Patsiendi sõnul – löödi rusikaga näkku. Süüdistatav A.M-i kohtuarstliku ekspertiisiaktist lk 21 nähtub, et 05.03.2009 kell 09.30 fikseeris kohtuarst süüdistataval kehavigastuse esinemist, mis põhjustab lühiajalise tervisekahjustuse, nimelt limaskestaalune verevalum koos marrastusega vasakul pool alahuule sisepinnal. vigastus on tekitatud vägivalla toimel löögist piiratud pinnaga esemega (näiteks rusikaga) ja mitte rohkem kui 24-36 tundi enne kohtuarstlikku läbivaatust. 6 Tuvastatud asjaolud ja põhjendused 17.05.2008 episood. Süüdistatava, kannatanute E.B. ja V. B. ütluste, SA IdaViru Keskhaigla tõenditega on kohtuliku arutamise käigus kinnitust leidnud järgmine faktiliste asjaolude kogum. 17.05.2008 päevasel ajal ebameeldivate suhete pinnal lõi A.M kannatanu E. B. ühe korra käega näkku ja ühe korra jalaga kõhtu ning kannatanu V. B. ühe korra käega huulte piirkonda, tekitades kannatanutele füüsilist valu. Kohtu arvates ei leidnud kinnitust, et kannatanutele oleks põhjustatud tervisekahjustus. Isikule tervisekahjustuse määramine on õigusaktidega reguleeritav tegevus. Tervisekahjustuse määramisel on menetleja kohustatud järgima tervisekahjustuse määramist puudutavaid norme. VV 13.08.2002 määrusest nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ (edaspidi Kord) nähtub järgmist: Tervisekahjustus on organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse … häire, … mis tekib mehhaanilise… või muu teguri toimel. ( § 1 lg 2) Tervisekahjustuse määramiseks on aga kohtuarstliku ekspertiisi läbiviimine vajalik ja kohustuslik menetlustoiming. Sama Korra § 2 lg 2 sätestab, et tervisekahjustus tuvastatakse objektiivse uuringute ja kliinilise leiu alusel. Korra § 3 sätestab, et tervisekahjustuse tuvastamiseks teeb kohtuarstliku ekspertiisi kohtuarst või eksperdiks määratud muu isik uurija, prokuröri või kohtu määruse alusel. Korra § 4 sätestab, et tervisekahjustuse kohtuarstliku ekspertiisi kohta koostab ekspert ekspertiisi akti kooskõlas KrMS-ga. Seega tervisekahjustuse tuvastamise õigus on üksnes kohtuarsti-eksperdil. Kohtuarstlik ekspertiis ei olnud selles episoodis määratud ega läbi viidud, sega tervisekahjustus ei ole tuvastatud seaduses ettenähtud korras. Ei leidnud kinnitust, et süüdistatav oleks löönud kannatanu E. B. rusikaga kõhtu piirkonda. Kannatanu E. B. avaldas kohtuistungil, et süüdistatav lõi ühe korra rusikaga näkku ja ühe korra jalaga kõhtu. Kohus leiab üldtuntuks ega vajavat täeiendavat tõendamist, et käega näjju ja jalaga kõhtu löömine põhjustab teisele inimesele füüsilist valu. Kohus leiab, et A.M-i tegu tuleb kvalifitseerida
121 järgikehaline väärkohtlemine. Kohus leiab, et süüdistatav pani talle süüksarvatud kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Lüües teist inimest käega näkku, huulte piirkonda ja jalaga kõhtu, pidi ta võimalikuks, et tekitab teisele inimesele füüsilist valu. Lüües mitu korda, soostus süüdistatav sellega, et põhjustab teisele inimesele füüsilist valu ehk möönis seda. Kohtuliku arutamise käigus ei ole tuvastatud ühtegi
-u
262 alusel. Igaühel on õigus kaitsta ennast
28 sätestatud korras - vahetu või eesseisva ründe eest. Kohtu arvates ei ole oma korteris trampimine vahetu või eesseisev rünne. Sellest tulenevalt ei viibinud süüdistatav hädakaitseseisundis ja tal puudus õigus alustada hädakaitsetegevust vägivalla kasutamise näol. 02.01.2009 episood. Süüdistatav eitab talle esitatud süüdistust selgitades, et sellist episoodi pole üldse olnud. Süütõendina on kohtule esitatud kannatanu ütlused ning SA Ida-Viru Keskhaigla tõend, et 02.01.2009 pöördus kannatanu E. B. traumapunkti. Kohus on kannatanut kohtuliku arutamise käigus küsitlenud. Kannatanu ei kinnitanud süüdistuses esitatud asjaolu, et süüdistatav lõi teda ühe korra rusikaga pea piirkonda. Kohtuistungil kinnitas kannatanu üksnes seda, et süüdistatav haaras kapuutsist kinni ja tiris kannatanut, mille tagajärjel tekkis tal vigastus kaelal. Mõlemad pooled, kannatanud ja süüdistatav kinnitasid kohtus, et
kohaselt tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata hädakaitse piiri. 9 Süüdistatav ei eita, et ta esimesena sülitas kannatanule näkku. Kohus märgib, et igal juhul näkku sülitamine on õigusvastane tegu, sest see riivab teise inimese inimväärikust. Näkku sülitamine ei ole karistatav
järgi kui kehaline väärkohtlemine.
Ühiskonnas ei ole selline käitumine (näkku sülitamine) õiguslikus ega sotsiaalses mõttes aktsepteeritud. Samal ajal leiab kohus, et teise inimese näkku sülitamine ei loo teisele inimesele elule või tervisele vahetu või vahetult eesseisva ründe ohtu ega riivab inimese kehalist puutumatust. See tekitab küll teisele inimesele ebameeldivusi ja negatiivseid emotsioone ning alandab tema ininväärikust. Selle taunitava teo tulemusena ei tekki teisel inimesel hädakaitseseisundit, sest tunnetavat ohtu tervisele või elule ei ole olemas. Kuna hädakaitseseisundit ei ole tekkinud puudub teisel inimesel õigus alustada hädakaitsetegevust. Kohus on juba osutanud olukorrale, et antud episoodis on süüdistatava ja kannatanu väited omavahel otseses vastuolus. Igaüks väidab, et teine lõi teda esimesena, tema aga vastas löögiga enesekaitseks. Muid tõendeid ei ole kohtule esitatud. Kohus ei omista kannatanu ütlustele suurema tõenduslikku jõudu üksnes tema menetluslikku seisundi tõttu, see tähendaks ühe tõendi ebaseadusliku eelistamist teistele, mille lubamatusele on kohus juba osutanud 02.01.2009 episoodi analüüsimisel. Kui süüdistatava ja kannatanu vahel tekkis füüsiline konflikt - rüselus, siis ei ole kohtu arvates välistatud, et hiljem polegi võimalik tuvastada, kes kasutas füüsilist vägivalda esimesena ehk kes ründas. Sellest tulenevalt puudub kohtul võimalus hakata analüüsima, kes lõi tegelikult ohu, kas oht oli sellise intensiivsusega, et isikul tekkiks hädakaitseseisund. Juhul kui lugeda tuvastatuks, et A.M kasutas esimesena kannatanu suhtes vägivalda, lüües teda rusikaga, ja kannatanu asus ennast kaitsma, lüües vastuseks rusikaga, on A.M-i tegevuses
Kui lugeda tuvastatuks, et näkku sülitamise peale lõi kannatanu süüdistatavat rusikaga näkku, tuleks tõdeda, et kannatanu tegevuses võiksid olla
MS § 7 lg 3 sätet, et kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Sellest tulenevalt leiab kohus, et A.M kuulub talle esitatud süüdistuses 04.03.2009 episoodis õigeksmõistmisele. TSIVIIHAGI Kannatanu E. B. tsiviilhagi varalise kahju hüvitamiseks (lk 86) summale 50 krooni ( 3,20 eurot) tuleb rahuldada. 10 KOHTU MEE™ED A.M tuleb süüdi tunnistada
järgi 17.05.2008 episoodis ja karistada vastavalt ettenähtud sanktsioonile.
järgi 02.01.2009 ja 04.03.2009 episoodis kuulub A.M õigeksmõistmisele kuriteo tuvastamatuse tõttu. Karistus
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetaval karistuse liigis ja määras nii üld- kui ka eripreventiivsed eesmärgid. Riigikohtu lahend 3-1-1-14-07, p 6: „Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.“ Karistus on tegupõhine ehk kõigepealt arvesse võetakse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Riigikohus rõhutas: tsitaat lahendist 3-1-1-43-06: „13.1 Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“ Samas aga ei saa eripreventiivseid eesmärke arvestades jätta kõrvale ka täiskasvanust süüdistatava isikut. Riigikohtu lahend 3-1-1-99-06. p 15.1: „Nii tuleb karistuse mõistmisel kooskõlas
lg 1 teises lauses sisalduva kolmanda alternatiiviga vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab 11 toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust nr 3-1-1-40-04 - RT III 2004, 14, 174).“
A.M-i karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Mais 2008 pani A.M toime üheepisoodilise teise astme kuriteo.
järgi ettenähtud süüteokoosseis on oma olemuselt teo-tagajärjedelikt, mille käigus toimus kehaline väärkohtlemine (tegu) ja tagajärjena on füülisene valu. Süüdistatav pani kuriteo toime kahe kannatanu suhtes, üks neist oli tol ajal 63-aastane naisterahvas – kannatanu V. B.. Kohus ravestab, et süüdistatav lõi üht kannatanut kahe korra käe ja jalaga pea ja kubeme piirkonda, tekitades valu, teist kannatanut käega ühe korra huulte piirkonda. Süüdistatav ei kasutanud kuriteo toimepanemisel esemeid, mis võiksid suurendada toimepandud teo ohtlikkust (näiteks nuga või muu kehavigastuste tekitamiseks kohandatud ese). A.M on varem kriminaalkorras karistamata isik. Ta on pensionär. Töökohta ei oma. Kohus leiab, et A.M-i karistamine rahalise karistusega ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et rahaline karistus poleks süüdistatavale piisav, et ta hoiduks edaspidi süütegude toimepanemisest. Rahaline karistus on kõige leebem karistuseliik, mis on tõesti kohane kergemate kuritegude puhul, milleks on ka
Rahalise karistuse mõju väljendub majanduslikes kitsendustes, et rahalise karistuse täitmisel väheneb isiku majanduslik potentsiaal, tema rahalisi võimalusi piiratakse, sellest tulenevalt tekitatakse talle põhjendatud ja toimepandule proportsionaalsed ebamugavused, ja see on piisav isiku mõjutamiseks. Kohus leiab, et kuigi üldpreventiivselt on isiku rahalise karistuse karistamine oleks põhjendatud, ei ole see eripreventiivsetel kaalutlustel siiski võimalik. A.M ei väljenda mingisugust kahetsust toimepandut ega leia, et teda tuleks karistada. A.M-i manaduslikud võimalused on niigi tagasihoidlikud, tema sissetulekuks on ainult pension. Sellest tulenevalt oleks rahalise karistusega karistamine mõttetu. 12 Kohus leiab, et A.M-i tuleb karistada vangistusega sanktsiooni miinimummäärale lähedases määras – 1 kuu 15 päeva. Kuna tegemist on lühimenetlusega tuleb karistust vähendada ühe kolmandikku võtta ja mõistal lõplikuks karistuseks 1 kuu vangistust. Kaitsja ja prokurör esitasid kohtule taotluse mõista süüdistatavale vangistus ja vabastada karistuse kandmisest tingimuslikult. Karistusest tingimisi vabastamist ei pea kohus A.M-i suhtes põhjendatuks. Kohus ei peagi karistuse kandmisest vabastamise ebaotstarbekuse eraldi põhjendama. Riigikohtu lahend 3-1-1-138-04, otsuse p 12: „Riigikohus selgitab, et nimetatud säte kohustab otsuses põhjendama vangistuse, kui äärmise abinõu kohaldamist alternatiivse sanktsiooni korral. … Riigikohus on oma lahendites korduvalt selgitanud, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-14-02 - RT III 2002, 8 79) ja kohus ei pea karistusest vabastamise ebaotstarbekust põhjendama.“ Samas langeb kohtule kohustus lahendada kohtule esitatud taotlused. Kohus leiab, et kaisja ja prokuröri esitatud taotlus rahuldamisele ei kuulu. Kohus soostub väljakujunenud kohtupraktikaga, mille kohaselt karistuse kandmisest vabastamine on põhjendatud kergema laadi kuritegude ja lühiajalise vangistuse määra puhul. Kuritegu, mille eest A.M süüdi mõistetakse, on teise astme kurutegu, mille sanktsiooni ülemmäär on 3 aastat. Kohus karistab A.M-i ühekuulise ehk seadusega ettenähtud minimaalsevangistusega. Sellest lähtuvalt justkui oleks kaitsja taotlus põhjendatud. Kohus märgib, et karistusest tungimisi vabastamine tähendab kohtu poolt sellise prognoosi tegemist ja eeldab kohtu veendumust, et isik ei pane enam toime kuritegusid ja seetõttu karistuse ärakandmine on ebaotstarbekas. Sellele on osutatud Riigikohtu praktikas, 3-1-1-10-09: “Kui karistuse mõistmise aluseks on peamiselt isiku süü, siis karistusest tingimisi vabastamise korral on aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, millised iseseisvalt või koostoimes muudavad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks. Seetõttu tuleb isiku karistusest tingimisi vabastamise korral hinnata ka süüdistatavat iseloomustavaid andmeid“. A.M-i puhul ei ole kohus kohtuliku arutamise käigus tuvastanud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt oleks kohtul tekkinud veendumus, et karistuse ärakandmine oleks selle süüdimõistetu puhul ebaotstarbekas meede. Kohus leiab, et võib tõesti prognoosida, et esimest korda teise astme kuriteo toimepannud isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, seda aga juhul, kui süüdistatav on oma kuriteost aru saanud, oma käitumist siiralt hukka mõistnud, väljendanud kahetsust. See annaks kohtule aluse arvata, et toimepandud kuritegu jääbki süüdistatava ellu esimeseks ja viimaseks juhtumiks. A.M-i puhul kohtul sellist arvamust ei ole. Vastupidi, süüdistatav õigustas ennast, süüdistas kannatanuid ja lõpuks leidis 13 kohtuistungil, et kannatanud peaksid tema ees vabandust paluma. Selline käitumine näitabki, et uute süütegude, muuhulgas vägivaldse kuritegude toimepanemine A.M-i poolt ei ole sugugi välistatud. Selleks, et mõjutada süüdistatavat tõhusalt ja edastada talle tõsist sõnumit, et tema toimepandud tegu on kuritegu ja karistatakse seaduse alusel, peab süüdistatav kandma vähemalt minimaalse reaalse vangistuse. Tõkend Kohus leiab, et KrMS § 130 lg 4-1 alusel süüdimõisteva kohtuotsuse täitmise tagamiseks tuleb A.M vahistada kohtuotsuse väljakuulutamisel. A.M on karistatud minimaalse ühekuulise vangistusega. Tema suhtes läbiviidud kohtupsühhiatria-psühholoogia ekspertiisi käigus on tuvastatud, et uuritaval esineb alkoholisõltuvus ja alkhoolne isiksushäire. Sellest tulenevalt on uute süütegude toimepanemine A.M-i poolt tõenäoline. Kuna süüdistatav ei ole oma tegu hukka mõistnud ega kahetsenud, ei ole välistatud, et ta võib hakata karistuse kandmisest kõrvale hoiduma. Menetluskulud Kriminaalasja menetlemisel tekkinud menetluskulud: 417,02 eurot sundraha, 153,38 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 0,45 eurot toimiku paljundamise eest, – tuleb välja mõista A.M-ilt KrMS § 180 lg 1 alusel Menetluskulud: 243,72 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 171.38 eurot kaitsjatasu kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest (19.05.2008 kohtuistung), 117.60 eurot ekspertiisi tasu (isiku lihtekspertiis), 1227.10 eurot ekspertiisi tasu (kompleksekspertiis) - tuleb jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 aluse, arvestades A.M-i resotsialiseerumise väljavaateid. Tal puudub alaline töökoht, tema sissetulekuks on pension, menetluskulude täielik summas oleks töötust isikule ilmselt üle jõu. Kohtunik Inna Kirsipuu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.