KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. veebruar 2011 Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-10-12266 Kohtukoosseis Kohtunikud Urmas Reinola, Meelika Aava

§ 25lg 2 ja § 424 järgi Harju Maakohtu 29.

novembri 2010 otsus lühimenetluses Süüdistatav O.V, ik. XXX; XXXXX XXXXXX; elukoht: XXXXXX XXX XX-X XXXXXXX; XXXXXXXXXXX; ei tööta (töövõime kaotus 60 %); varem kriminaalkorras karistatud 3 korral, viimati Tallinna Linnakohtu 17.12.2004 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3, KarS § 199 lg 2 p 4 järgi vangistusega 1a 7 k; väärteokorras karistatud korduvalt; tõkendvahistamine alates 15.07.

1. Kriminaalasi Vaidlustatud kohtulahend Apellatsiooni esitaja RESOLUTSIOON Jätta apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Harju Maakohtu
3. november 2010 otsusega lühimenetluses tunnistati O.V KarS §

§ 25lg 2 järgi süüdi ja karistati vangistusega 8 kuud; süüdi Kar

S § 424 järgi ja karistati vangistusega 4 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 9 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ning mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud vangistust. Karistusaja hulka arvati 7 päeva eelvangistust ning kandmisele kuuluva vangistuse 5 kuud 23 päeva alguseks loeti

1. juuli
2. O.V-lt mõisteti riigieelarve tuludesse sundraha 6525 krooni, määratud kaitsjale makstav tasu 3000 krooni, kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 48.50 krooni ja joobeseisundi tuvastamisega tekkinud kulud 1080 krooni. P. AS-i kasuks mõisteti O.V-lt välja õigusvastaselt tekitatud kahju katteks 35 krooni.
3. O.V tunnistati KarS §

§ 25

lg 2 järgi süüdi selles, et tema, olles isik, kes on viimase aasta jooksul pannud toime vähemalt kaks vargust, s.o. 26.11.2009, mille eest karistati Põhja Prefektuuri 13.04.2010 otsusega KarS § 218 lg 1 järgi; 28.11.2009, mille eest karistati Põhja Prefektuuri 05.02.2010 otsusega KarS § 218 lg 1 järgi, uuesti 13.06.2010 kella 14.00 paiku Tallinnas Forelli tn 12 asuvas Kristiine Spordihallis Kaljuronimisklubi võistlustel, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis kohtuniku laualt L. OÜ-le kuuluva ja J. K. kasutuses oleva sülearvuti HP Elite Book 8530P, maksumusega 27 000 krooni ja jooksis sülearvutiga spordihoonest välja, kuid peeti pealtnägijate poolt kinni; samuti selles, et tema, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil uuesti 17.06.2010 kella 09.30 ajal Tallinnas XXXXXX XXX XX asuvas kaupluses M., võttis müügisaali riiulilt šokolaaditahvli Kalevipoeg maksumusega 42,50 krooni ja väljus müügisaalist kauba eest tasumata; 12.07.2010 kella 14.30 paiku Tallinnas XXXXXXXX XXX XXX asuvas R. kaupluses võttis müügisaalist ühe pudeli konjakit Hennessy X.O. karbis maksumusega 1269,90 krooni, rikkus karbi külge kinnitatud turvaelemendi ja väljus müügisaalist kauba eest tasumata; 13.07.2010 kella 15.00 paiku Tallinnas XXXXXX XXX XX asuvas kaupluses M. võttis müügisaalist ühe pudeli konjakit Hennessy V.S maksumusega 399 krooni ja väljus müügisaalist kauba eest tasumata. Vargused jäid lõpule viimata, sest turvatöötajad pidasid ta kinni. KarS § 424 järgi tunnistati O.V süüdi selles, et tema 17.06.2010 kella 20.20 paiku Tallinnas Õismäe tee 117 maja juurest kuni Rannamõisa tee 34 ja 46 majade juurde, juhtis mootorsõidukit Peugeot 406 reg.nr 102 MDV, olles joobeseisundis: tuvastatud on fentanüüli, metadooni, alprasolaani ja amfetamiini sisaldus uriinis ja joobeseisundile vastavate kehaliste ja/või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

1. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav O.V, vaidlustades üksnes talle mõistetud karistuse. Apellant leiab, et talle mõistetud karistus on talle liiga range ning et raskem karistus peaks katma kergema karistuse. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
2. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohus on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks.
3. Apellatsioonimenetluse eesmärk on maakohtu otsuse seaduslikkuse kontrollimine. Riigikohtu kriminaalkolleegium on
4. oktoobri 2007 kohtumääruses nr 3-1-55-07 märkinud, et kui apellatsioonis ei vaidlustata sisuliselt faktilisi asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada, ei ole ringkonnakohtus asja arutamine suulises menetluses ilmtingimata vajalik, isegi kui süüdistatav seda taotleb (RT III 2007, 36, 288).
5. Kohtukolleegium märgib, et kriminaalasja arutamine maakohtus toimus lühimenetluse korras ning O.V ja tema kaitsja viibisid selle arutamise juures. Kohtuistungi protokollist nähtub, et süüdistatavale olid nii süüdistus kui ka tema õigused ja kohustused arusaadavad. O.V tunnistab ennast täielikult süüdi, enda ülekuulamist ei soovi ja on nõus lühimenetlusega. Viimases sõnas kahetseb toimepandut. Seega oli esimese astme kohtus süüdistatavale tagatud õigus viibida oma asja arutamise juures ja olla ära kuulatud. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada.
6. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on O.V-le karistust mõistes järginud KarS §-s 56 sätestatut, arvestanud süü suurust ja karistust kergendava asjaoluna süü puhtsüdamlikku kahetsust. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendatud järeldusega. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtukolleegium rõhutab, et kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest karistuse mõistmisel iseseisva alusena, sisaldub KarS §-s 56 ka süüdlase isikuline näitaja eripreventiivse prognoosi näol – kohus arvestab karistuse kohaldamisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Eelnevat silmas pidades on kohus oma otsuses õigustatult märkinud, et O.V, kes ei tööta, kellel on tasumata kõik viimastel aastatel mõistetud rahatrahvid, ei ole kohtu arvates võimalik karistada rahalise karistusega. Selline karistusliik ei ole suutnud teda mõjutada mitte enam toime panema uusi süütegusid, samuti ei oleks selline karistus tema puhul täidetav, sest süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad ka menetluskulud. Riigikohus on (otsus nr 3-1-1-24-07) sedastanud, et kui eriosa koosseisu sanktsioon näeb lisaks vangistusele ette ka kergemaliigilise karistuse, võib vangistust karistusena mõista üksnes olukorras, kus kergemaliigiliste karistuste võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate katsete käigus end ammendanud. On ilmselge, et varasemad karistused ei ole mõjutanud O.V loobuma süütegude toimepanemisest, mistõttu karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada üksnes reaalse vangistusega. Ülaltoodust lähtuvalt kohtukolleegium leiab, et ärakandmisele kuuluv vangistus on kooskõlas KarS § 56 sätestatuga ja selle muutmiseks seaduslikud alused puuduvad. Apellatsioonis väidetu selleks alust ei anna. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga selles, et O.V-le KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmisel kergema karistuse raskeima karistusega kaetuks lugemisel jääks süüdistatav liiklusalase süüteo eest sisuliselt karistamata. Põhjendatud on, et süüdlase mõjutamiseks mitte enam toime panna uusi eriliigilisi süütegusid, on vajalik mõistetud karistuste vähemalt osaline liitmine nagu maakohus käesolevas asjas tegi. Arvestades O.V isikuandmeid, millest nähtub, et uute kuritegude toimepanemistest loobuma ei ole teda mõjutanud ka reaalsed vangistused, pole otstarbekas ega kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt ka seaduslik talle mõistetud karistuse kergendamine.
7. Eeltoodud argumentidel leiab kohtukolleegium, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb seetõttu jätta läbi vaatamata. Täiendavalt selgitab kohtukolleegium, et apellatsiooni läbivaatamine istungimenetluses tooks apellatsiooni rahuldamata jätmise korral kaasa täiendavad kulud kaitsjatasu näol, suuruses ca 63,91 eurot (1000 krooni), mis tuleks välja mõista süüdistatavalt. Kohtukolleegium ei usu, et see vastaks apellandi huvidele, arvestades seejuures ka tasumisele kuuluvate menetluskulude ulatust.
8. Seetõttu leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud kõiki asjaolusid, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased käesolevas süüteos. Kohtukolleegium asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 lausest 2, jätab kohtukolleegium O.V apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Urmas Reinola Meelika Aava Malle Preimer