lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 04 veebruari 2010 otsus kiirmenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav J.O Prokurör Ringkonnaprokuröri abi Urmo Paal Süüdistatav J.O, ik: XXX, varem kohtu poolt karistatud, kinni peetud alates 02 veebruarist 2010. Kaitsja Vandeadvokaat Helen Tomberg RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 04 veebruari 2010 aasta kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-10-1419 J.O süüdistuses
Apellatsioon jätta rahuldamata. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. SÜÜDISTUS: J.O ´it süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud röövimise ja rohkem kui kahel korral varguse, uuesti viibides 02.02.2010.a.kella 16.15 paiku Tallinnas XXXXX XXX XXXX asuva A. AS kaupluse J. müügisaalis, võttis kokku kaupa 414 krooni väärtuses, asetas need ostukärusse oma seljakoti alla ja möödus kassadest võetud kauba eest tasumata, kuid peeti turvatöötajate poolt kinni. Kaup tagastati rikkumata. Seega J.O, isikuna kes on varem rohkem kui kahel korral toime pannud varguse ja röövimise, alustades vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja tegi kõik temast oleneva süüteo lõpuleviimiseks, pani toime süstemaatilise varguse katse, mis on kvalifitseeritav
HARJU MAAKOHTU OTSUS: Maakohus tunnistas J.O süüdi
MS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 kuu. Vastavalt
lg 2 suurendas käesoleva kohtuotsusega mõistetud vangistust Viru Maakohtu 06.05.2009.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa- üldkasuliku töö 1326 tundi = 1 aasta 9 kuud ja 28 päeva – võrra ja liitkaristuseks mõistis J.O-le 1 aasta ja 10 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvas J.O kinnipidamise aja karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks luges 02.02.2010.a. APELLATSIOON: Esitatud apellatsioonis pole süüdistatav nõus mõistetud karistusega. Üldkasuliku töö tegemine pidi algama hiljem, kui ta oli uue kuriteo toimepanemise eest 02.02.2010 uuesti kinni peetud. Tunnistab oma süüd kuid ei saa aru miks on temale määratud üldkasuliku töö tunnid ümber arvestatud vangistuseks ja karistusega liidetud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS: Apellant- süüdistatav toetas esitatud apellatsiooni. Kaitsja toetas apellatsiooni ja palus võimalusel kaitsealuse taotlus rahuldada. Prokuröri arvamuse kohaselt on maakohtu otsus seaduslik ja apellatsiooni alusel tühistamisele ei kuulu. Vangistuse asendamine on välistatud. 2 RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS: Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsiooni sisuga, ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et esitatud apellatsioon ei too endaga kaasa maakohtu seadusliku otsuse tühistamist. Apellatsioonikohus peab vajalikuks osutada, et kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt on süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus lubatav juhul, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt temale mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isiksusele või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. Antud juhul sellised asjaolud ei ole tuvastatavad. Kriminaalasja materjalidega on üheselt tuvastatud, et 06 mail 2009 aasta Viru Maakohus otsusega tunnistati J.O süüdi
lg 1- 25 lg 2 järgi ja karistati
Kuna süüdistatav oli viibinud 2 päeva eelvangistuses jäi kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 9 kuud ja 28 päeva vangistust. Sama otsusega asendati J.O-le mõistetud vangistus
36-37/. Vaidlustatud kriminaalasjas pani J.O uue kuriteo toime 02.02.2010 aastal, mil ta ka kinni peeti. Vastavalt Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse teatele ei ole J.O temale määratud 1326-st töötunnist 03.02.2010 aasta seisuga sooritanud ühtegi tundi üldkasulikku tööd/ t.lk. 33/. Ka süüdistatav ise kinnitab apellatsioonis et ta ei ole üldkasuliku töö tegemist alustanud.
lg 7 kehtestab põhimõtte, et kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, on üldkasuliku töö aluseks olnud vangistuse täitmisele pööramine kohustuslik. Liitkaristus mõistetakse
Antud juhul pani J.O uue kuriteo toime ajal, mil tema suhtes oli jõustunud otsusega talle mõistetud vangistus asendatud üldkasuliku töö tundidega ning kohtuotsuse tegemise ajal ei olnud ta sooritanud ühtegi tundi.
lg 2 kehtestab, et kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Ülaltoodut arvestades oli kohus kohustatud J.O-le käesolevas kriminaalasjas mõistetud tähtajalist vangistust suurendama eelmise otsusega mõistetud kandmata karistuse võrra, milleks oli 1 aasta 9 kuud ja 28 päeva vangistust. Maakohus ongi uue kuriteo toimepanemise eest kandmisele kuuluvale 1 kuulisele vangistusele liitnud 1 aasta 9 kuud ja 28 päeva vangistust, ehk eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse. Seega on liitkaristus mõistetud kooskõlas seadusega ja selle tühistamiseks alused puuduvad. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 04 veebruari 2010 aasta otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. IVI KESKÜLA PAAVO RANDMA URMAS REINOLA 3 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.