1-10-8829/13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2010 Tallinn Kriminaalasja number 1-10-8829 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Julia Katškovskaja ja Sten Lind Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Tõlk Svetlana Talli Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
2. oktoober 2010, Tallinn Kriminaalasi S.J süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
3. juuli 2010 aasta otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav S.J Prokurör Ringkonnaprokuröri abi Ille Mardo Süüdistatav S.J, ik: XXX, varem kohtu poolt karistatud, eelvangistuses viibis 1 päeva, kinni peetud 30 juuni 2010,. Kaitsja Vandeadvokaat Jugans Grossmann RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
4. juuli 2010 aasta kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-10-8829 S.J süüdistusasjas muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. SÜÜDISTUS:
5. S.J süüdistatakse selles, et tema, et tema, olles varem aastase perioodi jooksul kahel korral toime pannud vargusi, uuesti 28.06.2010.a. kella 15:30 ajal Tallinnas XXXXXXX XXX XX asuvas R. AS-le kuuluvas kaupluses „P.“ võttis S.J võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 10 plokki närimiskummi Orbit maksumusega 195 krooni üks plokk ning kogumaksumusega 1950 krooni, millega möödus kassadest kauba eest tasumata, tekitades AS-le R. kahju summas 1950 krooni. Samuti tema, 17.06.2010.a. kella 10:15 ajal Tallinnas XXXX XX asuvas R. AS-le kuuluvas kaupluses „S.“ võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 90 pakki närimiskummi „Orbit“ maksumusega üks pakk 6,50 krooni, kokku maksumusega 585 krooni, ning möödus kassadest kauba eest tasumata. S.J tegu jäi tema tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni. 90 pakki närimiskummi „Orbit“ on kauplusele rikkumata tagastatud. Oma sellise tegevusega pani S.J toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. HARJU MAAKOHTU OTSUS:
6. Maakohus tunnistas S.J süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistas vangistusega 8 kuud. Vähendas KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 5 kuud ja 10 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvas S.J eelvangistuses viibitud aja 17.06.2010.a..s.o 1 päeva karistusaja hulka, kandmata karistuseks luges 5 kuud ja 9 päeva vangistust ja karistuse kandmise alguseks luges
7. juuni 2010.a. AS R. kasuks mõistis S.J-ilt välja 1950 krooni. APELLATSIOON:
8. Süüdistatav märgib, et kohus on ekslikult kirjutanud, et pani kuriteod toime katseajal, tegelikult tal mingit katseaega ei olnud. Tema juurest ei leitud fooliumist kotti kuigi kohus nii kirjutab. Ei sa aru mille alusel on jõutud järeldusele varastatud närimiskummi koguse osas. Videosalvestust kohtus ei vaadeldud. Tunnistajate ütlused varastatud närimiskummi koguse osas on erinevad. Palub arvestada tema puhtsüdamlikku kahetsust ja vabastada ta osaliselt reaalse vangistuse kandmisest. Tahab ennast ravida narkosõltuvusest. Ta on haige inimene ja teda peab ravima, 2 kohus on mõistnud talle liialt range karistuse. Ta on tüdinenud vanglas istumisest. Lubab ennast parandada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:
9. Apellant- süüdistatav toetas esitatud apellatsiooni, palus leevendada mõistetud karistust. Väljamõistetud tsiviilhagi osas märkis, et tal ei ole töökohta, palju on võlgnevusi, seega pole tal rahalisi vahendeid et seda tasuda. Kui palju närimiskummi varastas, ei mäleta. Kaitsja toetas kergema karistuse mõistmise taotlust. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus seaduslik ja põhjendatud ning apellatsiooni alusel tühistamisele ei kuulu. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
10. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsiooni sisuga, ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja apellatsiooni alusel tühistamisele ei kuulu. Apellatsiooni väidetest tulenevalt märgib kolleegium alljärgnevat. Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt on süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus lubatav juhul, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt temale mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. Karistusseadustiku § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise esmaseks aluseks tema süü, kusjuures karistuse mõistmisel arvestatava süü suurus oleneb kuriteo toimepanemisel ilmnenud kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest ning muudest asjaoludest, mis näitavad süü suurust. Lisaks sellele võetakse karistuse mõistmisel arvesse võimalust mõjutada süüdi tunnistatud isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemistest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Ka Riigikohus on oma lahendites/ nt otsus nr 3-1-1-14-07/, et KarS § 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süüd suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud teole. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eemärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsel isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Kõiki ülalnimetatud asjaolusid silmas pidades on maakohus mõistnud süüdistatava teosüüle vastava karistuse. Lähtuvalt eeltoodust tuleneb karistuse mõistmisel ennekõike pidada silmas just toimepandud kuritegu ja selle iseloomu. S.J on ühe kuu jooksul toime pannud kaks varavastast kuritegu. Seline käitumine näitab tema kuritegelikku aktiivsust. Maakohus ei ole tuvastanud S.J karistust raskendavaid asjaolusid, kergendava asjaoluna on maakohus arvestanud tema puhtsüdamlikku kahetsust. Asjaolusid, mis kergendaksid karistust ja millised kohus jättis tähelepanuta, apellatsioon ei sisalda. 3 Õigustatult arvestas maakohus, et süüdistatavat on varem 11 korral kriminaalkorras karistatud ja seda varavastaste kuritegude eest. Talle on mõistetud karistusteks lühemaajalised vangistused ja teda on karistusest tingimisi ka vabastatud. Kuid mõistetud karistused ei ole mõjutanud teda kuritegude toimepanemistest loobuma, vaid vabanedes viimase karistuse ärakandmisest, pani ta juba alla kahe kuu möödumist, toime uue kuriteo. Võib tulla järeldusele, et kuritegude toimepanemine on muutunud süüdistatavale eluviisiks. Seadus näeb S.J poolt toimepandu eest maksimum karistusmäärana ette 5 aastase vangistuse. Maakohus on talle mõistnud 8 kuulise vangistuse ja kohtukolleegium ei tuvastanud maakohtu poolset eksimist karistuse mõistmise põhimõtete vastu. Järjepidevalt vargusi toimepannud isikule miinimumkaristusmäärale ligilähedase karistuse mõistmine on kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt ennemini leebe kui range karistus. Seega kohtukolleegium leiab, et S.J-ile mõistetud karistus, mida seoses lühimenetluses asja arutamisega vähendati 1/3 võrra, on seaduslik ja põhjendatud. Apellatsioonis puuduvad argumendid, mis võimaldaks kolleegiumil mõistetud karistust muuta selle leevendamise suunas. Süüdistatava taotlus tema karistusest tingimisi osalise vabastamise kohta, rahuldamisele ei kuulu. Maakohus on põhistatult välistanud S.J suhtes kriminaalhoolduse kohaldamise. Kohtukolleegium sellise järeldusega täielikult nõustub. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-99-06 on põhjalikult selgitatud, milliste põhimõtete alusel toimub isikule karistuse mõistmine ja on võimalik tema tingimisi karistusest vabastamine. Nii on seal osundatud, et süüdistatava karistusest tingimuslikku vabastamist saab lugeda seaduslikuks siis, kui kohtuotsuses on tuvastatavad kuriteo toimepanemise asjaolusid või süüdlase isikut iseloomustavate tunnuste märkimisväärne eripära. Antud juhul on tegemist vargustest elatuva narkosõltlasega, kes karistuse kandmisest vabanedes koheselt jätkas kuritegude toimepanemist. Samuti on teda 2004 aastal karisusest tingimisi ka vabastatud, kuid katseaega ta edukalt ei läbinud, vaid pani katseaja kestel toime uued kuriteod. Alates 2008 aastast on teda neljal korral karistatud reaalse vangistusega ja ka selline karistus ei mõjutanud teda asuma õiguskuulekale teele. Uute kuritegude toimepanemisel tema tingimisi karistusest vabastamine ei ole kooskõlas ei KarS § 56 sätestatuga ega karistuse eesmärkidega. Kohtukolleegium ei tuvastanud kuritegude asjaolude ega süüdlase isiku osas mingit eripära, mis annaks aluse tema tingimislikuks vabastamiseks. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-99-06 sedastanud, et osalisel karistusest tingimuslikul vabastamisel tuleb kohesele ärakandmisele määratavat karistust käsitada igal juhul vaid kuudes vältava lühivangistusena. Selline lühivangistuse määramine võib kõne alla tulla siis, kui kohus pärast seda, kui on kirja pannud veenvad põhjendused isiku tingimuslikult karistusest vabastamiseks, leiab siiski, et katseaja toime võiks sellele konkreetsele isikule mõjuda oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on vangistus seotud. Antud juhul on kohus välistanud süüdistatava suhtes karistusest tingimisi vabastamise kohaldamise, millega ringkonnakohus nõustub ja seega puudub vajadus hakata eraldi põhistama tema karistusest osaliselt tingimisi vabastamata jätmist. Seda enam, et S.J puhul pole võimalik nn šokivangistuse efekti saavutamine, kuna ta on korduvalt vangistuses juba viibinud ja mõistetud karistus on niigi vaid mõnekuuline. 4
11. Apellandi väited otsuses märgitud fooliumkoti ja katseajal toimepandud kuritegude osas tulenevad ebaõigest otsuse tõlkest. Originaalotsuses midagi sellist märgitud ei ole. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu originaalotsuse seaduslikkust.
12. Kohus on tõendina arvestanud asitõendi, CD plaadil oleva salvestise vaatlusprotokolli koos sinna juurde liidetud fototabelitega. Maakohtus istungil ei ole süüdistatav ega kaitsja taotlenud täiendavalt salvestise vahetut uurimist ja kohus ei ole teabesalvestist eraldi tõendina käsitanud. Apellatsioonikohtu istungil süüdistatav sellist taotlust ei esitanud ega toetanud.
13. S.J väide sellest, et varastatud närimiskummi kogus on liialt suur, on jäänud apellatsioonis paljasõnaliseks. Apellatsioonikohtu istungil süüdistatav kinnitas, et tegelikult ta ei mäletagi palju ta varastas, tsiviilhagi täita tal sissetuleku puudumise tõttu võimalik ei ole. Seega pole süüdistatav esitanud argumente, mis seaksid kahtluse alla maakohtu otsuse vastavasisulise põhistuse. Apellatsioonikohtu istungil ei osanud süüdistatav selgitada kas ta vaidlustab varastatu kogust ja millise taotluse ta sellega seoses esitab. Maakohtu istungil süüdistatav tunnistas ennast süüdi süüdistuse kogumahus, varastatu koguse ega esitatud tsiviilhagi vastu ei vaielnud/ t.lk.86-87/. Kolleegium märgib, et kohus on tuvastanud varastatu koguse tunnistaja J.J. ja kannatanu esindaja M.K. kokkulangevate ütlustega sellest, et 28.
14. 2010 aastal käis üks ja sama noormees järjestikku kahel korral kaupluses ja varastas närimiskummi, mõlemal korral 5 plokki. Kohtukolleegium leiab, et apellandi väited tunnistaja ja kannatanu poolt närimiskummi koguse kohta erinevate ütluste andmise kohta on meelevaldsed ja vastuolus tõendite sisudega. Vastuolu nende ütlustes puudub. Tsiviilhagi väljamõistmisel, mille suurus riimub varastatud kogusega, on kohus seaduslikult toetunud kannatanu poolt esitatud kirjalikule haginõudele. Asjaolu, et süüdistataval sissetulek ja vara puudub ning rahalise nõude täitmine on võimatu, ei anna seaduslikku alust järeldada, et varastatu kogus oli tegelikult süüdistuses esitatust väiksem.
15. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu
16. juuli 2010 aasta otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. IVI KESKÜLA JULIA KATŠKOVSKAJA STEN LIND 5