4-11-374/2

4-11-374 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-11-374 (2316,11,000069) Kohtunik Märt Toming Tõlk Natalia Senkevitš Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik F.R, ik: XXX, elukoht: XXX Kohtuvälise menetleja esindaja Liisi Närep, Põhja Prefektuuri Kesklinna Politseijaoskond RESOLUTSIOON 1
3. F.R süüdi tunnistada NPALS § 15 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 6 (kuus) päeva.
4. Määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas. Määratud aresti ärakandmist arvestada alates F.R-i suhtes kriminaalmenetluses valitud tõkendi vahistamine muutmisest või tühistamisest või temale Harju Maakohtu 02.03.2011 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmisest.
5. F.R-ilt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeekspertiisi tegemisel tekkinud kulu 35 (kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „F.R, 4-11-374, joobeekspertiis“.
6. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 04.03.
7. Kohtuotsus jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 1 03.01.2011 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1217292 selles, et 03.01.2011 kella 18.15 ajal peeti Rävala pst 5 maja juures F.R, kellelt võetud proovimaterjalis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel fentanüüli, kodeiini, morfiini, 6-monoatsetüülmorfiini ja 7-amiinoklonasepaami sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et tarvitas rivotrili. Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et tarvitas oma arust fentanüüli. Ei mäelat mida tarvitas. Tarvitas rivotrili retsepti alusel. Fentanüüli retsepti alusel ei tarvitanud. On orb, ei ole ei elamist, raha, riideid, sööki. Narkootikumidega kostitatakse. Alkoholi ei tarvita, tarvitab vaid narkootilisi aineid. Kohtuvälise menetleja ettepaneku kohta ei ole midagi öelda. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et tuleks määrata arest 6 päeva, kuivõrd teda on varem arestidega karistatud, viimane kord oli eelmise aasta detsembris. Karistus tuleks ära kanda pärast vangistuse ärakandmist. Välja mõista menetluskulu 35 eurot. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi, joobeseisundi tuvastamise uuringuakti, menetlusaluse isiku selgitusi, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud, kuivõrd menetlusalune isik oli tarvitanud arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet, mistõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 ettenähtud väärteona. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut aastate jooksul karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, millised on tasumata, samuti arestidega, samuti on teda karistatud korduvalt varavastaste väärtegude ja kuritegude eest, millest saab järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid rahatrahvide tasumiseks. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid on aastate jooksul jäetud tasumata ning varavastaste kuritegude toimepanemine, samuti eriliigiliste väärtegude toimepanemine viitab otseselt rahaliste vahendite puudumisele ja trahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd rahatrahvid ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse vaid ühe väärteo toimepanemises, siis leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib määrata aresti suhteliselt lühiajalisena. Märt Toming kohtunik 2