← Eesti

20

Ärakiri Väärteoasi nr 4-10-2140 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.aprillil 2011 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-10-2140 Kohtunik Loretta Pikma K

74`35 lg 1;

§ 74

`7;

§ 74

`3 ; LKS§ 66`lg 1 ja

§ 74`1 lg 1 järgi. Juhindudes Kar

S § 63 lg 1 - Kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse ja vastavalt Liiklusseaduse § 74`1 lg 1 s.o vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest mõista Z.J-ile karistuseks rahatrahv 30 päevamäära s.o 120 eurot. Rahatrahv tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Pangas või arvele 221023778606 Swedbankis märkides kohustusliku viitenumbri 10220105145672 ning selgituse „Z.J 4-10-2140 rahatrahv“. Maksekorraldus rahatrahvi tasumise kohta esitada koheselt Viru Maakohtu kantseleisse Kooli 2a Jõhvi. Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata RIIGIKOHTULE 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Menetlusosaline on kohustatud seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult oma soovist esitada kassatsioonkaebus. Kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav 11.aprillil 2011. KOHTU POOLT UURITUD TÕENDID ja JÄRELDUSED: 29.05.2010 koostati väärteoprotokoll nr. AB 1181330 Z.J-i kohta selles, et 20.05.2010 kell 15: 56 juhtis ta mootorsõidukit xxx suunas xxx. kilomeetril. Juhil puudus vastava kategooria mootorsõiduki s.o mootorratta xxx- juhtimisõigus; mootorsõiduk oli kehtestatud korras registreerimata, mootorsõidukil oli läbimata tehnoülevaatus; juhtis mootorratast, kui juhil ei olnud peas kinnirihmatud motokiivrit, mootorsõiduk oli ilma kehtiva liikluskindlustuse poliisita. Väärteoprotokolli alusel rikkus

§ 22

lg 1; LE § 220; § 219; §68 p 4 sätteid ja rikkumised kvalifitseeriti

§ 74`1 lg 1; § 74`3; § 74`7; § 74`35 lg 1; LKS § 66`1 lg 1 järgi.

16.06.2010 Ida Prefektuuri otsusega nr.2402,10,000978 karistas kohtuväline menetleja Z.J-i KarS § 56 lg 1 ja § 63 lg 1 alusel Liiklusseaduse § 74`1 lg 1 alusel rahatrahviga 32 trahviühiku ulatuses s.o 1920 krooni. s.o 122,71 eurot. Z.J-i ütlustega on tõendatud, et mootorratta juhtimisõiguse saamiseks on eksam tegemata. Autojuhiluba on 2007.aastast. Edasi - tagasi sõites ta tegi mõne ringi teega külgneval alal, s.t xxx vahetult piirneval alal. See on eramaa ja seal saavad liigelda ka teised sõidukid ja sinna viib juurdepääsu tee kuni angaarini. Mootorratas on kahest rattast kokku pandud. Tehase raam ja teised asjad peale pandud. Tunnistaja Axxx Hxxx` ütlustega on tõendatud, et liikluspatrullis sõitis ta xxx Tallinn-Narva maanteel. xxx maanteega külgneval xxx.kilomeetril isik juhtis mootorratast. Mootorrattal puudus numbrimärk, juhil puudus peas kiiver, mootorratas oli registreerimata, juhil puudus juhtimisõigus. Juht tunnistas, et juhtis mootorratast teega külgneval alal ja seal olid näha 2 jäljed. Tunnistaja tunneb ära mootorratta tlk. 23. Tegemist oli tavalise 175 cm-3 mootorrattaga, mitte sportmootorrattaga. Tunnistaja Rxxx Vxxx ütlustega on tõendatud, et 20.05.2010 liiklusjärelevalve käigus xxx kilomeetril xx suunas liikus teega külgneval alal mootorratas, mis oli registreerimata, juhil polnud kaitsekiivrit peas, mootorratas tehniliselt mittekorras. Liiklusvool xxx maanteel oli tihe. Tee kõrval oli plats, kus sõidukid jäävad seisma ja killustikuga kaetud tee viib hoonete või garaaži juurde. Fototabelitega (väljatrükk videofailist) nr.1 ja 2 ning fotod nr. 3 ja 4 on tõendatud, et Z.J liikles mootorrattaga vahetult teega külgneval alal, kus hoonete juurde viival juurdepääsuteel liikles ka teisi sõidukeid(fotol nr.3 sõiduk Z.J-i vahetus läheduses.) KOHUS LEIDIS: Z.J-i ütlustega, tunnistaja A.Hxxxütlustega ja toimiku materjalides esitatud fototabelite ning kohtuistungil esitatud videofailiga ning sellest väljatrükkidega on tõendatud Z.J-ile väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses inkrimineeritud käitumine

§ 22lg 1 sätete rikkumises s.o juhtis mootorratast omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust Liiklusseaduse § 22. Juhtimisõigus

(1)Mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Kohus kvalifitseerib kohtuvälise menetleja poolt väärteootsuses ekslikult kajastatud sätte LE § 22 lg 1 osas ja asendab selle kvalifitseerituna

§ 22lg 1 järgi.

Kohtuväline menetleja on vastavalt toimepandud rikkumisele õigesti kvalifitseerinud Z.J-i 1 käitumise

§ 74`1 lg 1 järgi s.o § 74 . Mootorsõiduki või trammi juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt

(1)Mootorsõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimise õiguseta isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga. - LE § 220 rikkumises s.o §
  1. Mootorsõiduk ja haagis peavad olema registreeritud, neil peavad olema ettenähtud kohas puhtad, kaitsekatteta ja nõutavalt kauguselt selgesti loetavad registreerimismärgid. Kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. - LE § 219 rikkumises s.o §
  2. Liikluses kasutatava mootorsõiduki, trammi ja nende haagiste tehnoseisund ja varustus peavad vastama seadustega ettenähtud korras kehtestatud nõuetele. 3 - Tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut 4) mootorratta juhtimisel …. kandma peas kinnirihmatud motokiivrit … . Kohtuväline menetleja on vastavalt toimepandud rikkumisele õigesti kvalifitseerinud Z.J-i käitumise vastavalt

§ 74`35 lg 1 järgi s.o

(1)Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 741 –7427, 7430–7432 või 7464 sätestatud väärteokoosseis – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. [RT I 2008, 54, 304 - jõust. 27.12.2008] Kohus leidis, et Z.J ei olnud mootorsõiduki juhtimise ajal 29.05.2010 sõlmitud kehtivat liikluskindlustuse lepingut ja temale ei ole väljastatud väärteomenetluses tuvastatud mootorratta kohustusliku liikluskindlustuse poliisi, seega on Z.J-i käitumine õigesti kvalifitseeritud Liikluskindlustuse seaduse § 66 lg 1 järgi s.o 661 . Liikluskindlustuse lepingu ja poliisita sõiduki juhtimine
(1)Liikluskindlustuse lepinguta või kehtiva poliisita sõiduki juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(1)Käesolevas seaduses käsitletakse tee mõistet, nõudeid teele, teehoidu, tee kasutamist, teeomaniku kohustusi ja vastutust vastavalt teeseaduses sätestatule.
(2)Teega külgnev ala on teeäärne piirkond, kus asuv rajatis on juhile teelt näha ja kuhu võib viia juurdesõidutee. Ja vastavalt Teeseaduses sätestatule: § 2. Tee
(1)Tee on maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis.
(2)Tee koosseisu kuuluvad teemaal asuvad: [RT I 2007, 63, 398 - jõust. 01.01.2008] 1) liiklemiseks kasutatavad järgmised rajatised: 4 – sõidutee ning sellega külgnevale alale sissesõidu ja sealt väljasõidu tee ning kõnnitee; – parkla ja puhkekoht; – tunnel, sild, truup ja viadukt; – liikurmasinarada; – liikleja kontrollimiseks ja maksustamiseks mõeldud ala; – ühissõiduki peatuseks ettenähtud ala ja ootekoda; – piirikontrolli- ja tollikontrollirajatis; – teepeenar; 2) muud rajatised: – kraav, haljasala ning eraldus- või haljasriba; – tee äärde liikluskahjustuste kaitseks rajatud kaitseehitis ja müratõke ning keskkonnakaitserajatis; – liikluskorraldusvahend; – teemärgistus- ja teevalgustusrajatis; – tee ääres asetsev muu teehoiurajatis. [RT I 2005, 11, 44 - jõust. 27.02.2005]
(1)Tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks rajatakse tee äärde kaitsevöönd.
(2)Riigimaantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 50 meetrit.
(3)Kohaliku maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 20 kuni 50 meetrit. Kohtule esitatud tõenditega kogumis, sealhulgas fototabelitega videofailist on tõendatud, et Z.J juhtis mootorsõidukit xxx –l sissesõiduteel, vahetus läheduses asuvate hoonete ees, kus oli ka teisi liiklejaid s.t juht osales liikluses muu jalakäijate või sõidukite liiklemiseks kasutataval rajatisel. Kohus leidis, et kohtuväline menetleja on kohaldanud õigesti LE ja

sätteid Z.J-i käitumise kvalifitseerimisel ja tugineb Riigikohtu kohtuotsuses nr. 3-1-1-11-06 13.04.2006väljendatud seisukohale Tee mõiste on antud TeeS § 2 lg-s 1, mille kohaselt loetakse teeks maanteed, tänavat, metsateed, jalgteed ja jalgrattateed või muud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatavat rajatist, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. Liikluseeskirja § 2 p 48 kohaselt hõlmab see termin ka teega külgnevale alale sissesõidu või sealt väljasõidu teed ning parklat ja puhkekohta. Teega külgneva ala mõiste on reguleeritud liiklusseadusega, mille § 4 lg 2 kohaselt mõistetakse selle all teeäärset piirkonda, kus asuv rajatis on juhile teelt näha ja kuhu võib viia juurdesõidutee…. Teeseaduses antud tee määratlusest nähtub üheselt, et see hõlmab igasuguse omandivormiga teid ning sellest ei tulene kusagilt, et tee mõistesse ei kuulu üldiseks liiklemiseks suletud teed. Vastavat kitsendust ei näe ette ka liiklusseadus ega liikluseeskiri (vt ka Riigikohtu varasemat samasisulist seisukohta

  1. mail
  2. a väärteoasjas nr 3-1-1-58-02 tehtud määruses, RT III, 2002, 18, 205, p-d 9-10). 5 Z.J-i seisukoht, et ta juhtis mootorsõidukit erisiku territooriumil angaari ees, kus ei kehti LE sätted ei juhindu kehtivast seadusandlusest ega ka eelviidatud riigikohtu kohtuotsustes väljendatud seisukohtadest. Tulenevalt Liiklusseaduse § 49 on liiklus õuealal reguleeritud terviklikult. Tulenevalt Liikluseeskirja § 229 ei kehti õuealal liiklemises üksnes jalgratturi vanusepiirang. Kohtu hinnangul oli Z.J-i osalemine mootorratta juhtimisel teega külgneval rajatisel s.o sõidukite liiklemist võimaldav ja selleks kohandatud rajatis. Asjaolu, et nimetatud territoorium ja rajatis võis kuuluda eraisikule ei välista selle hõlmatust tee mõistest. Seega eelviidatud Teeseaduse § 2 ja § 13 tuginedes ja kohtule esitatud videofailis talletatust järeldub, et Z.J juhtis mootorratast teega külgneval alal, s.t osales liikluses ja pani toime LE ja

sätete rikkumise, millised kajastati väärteoprotokollis. Hinnanud kogutud tõendeid nende kogumis leidis kohus, et Z.J-i kaebus tuleb rahuldada osaliselt ja Ida Prefektuuri 16.06.2010 Ida Prefektuuri otsus nr.2402,10,000978 Z.J-i karistamise kohta KarS § 56 lg 1 ja § 63 lg 1 alusel Liiklusseaduse § 74`1 lg 1 alusel rahatrahviga 32 trahviühiku ulatuses s.o 1920 krooni. s.o 122,71 eurot tuleb osaliselt tühistada ja teha uus otsus raskendamata menetlusaluse isiku olukorda. Z.J õigeks mõista, kuna temale inkrimineeritud käitumine LE § 70 p 2 alusel kaotas kehtivuse 25.04.2010 s.o (§ 70. Mootorsõidukijuhil ja trammijuhil peavad olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku või muu selleks seadustega volitatud isiku nõudel seadustest tulenevalt: 1) juhtimisõigust tõendava dokumendi; 2) [Kehtetu – RT I 2010, 16, 85 – jõust. 25.04.2010] 3) sõiduki registreerimistunnistuse; 4) muud dokumendid, kui seda nõuavad seadused. ) enne karistuse määramist, mistõttu on alusetu eelnimetatud sätte rikkumise eest väärteo toimepanemise eest karistuse mõistmine. Asjaolu, et mootorsõiduki juht ei pea kaasas kandma liikluskindlustuse poliisi, ei samastu liikluskindlustuse lepingu sõlmimata jätmisega mootorsõiduki juhi poolt. Kohtuliku uurimise käigus kogutud tõenditest nähtub, et Z.J kehtivat liikluskindlustuse lepingut mootorratta juhtimise ajal s.o 29.05.2010 ei omanud. Kohus leidis, et Z.J tuleb väärtegude toimepanemises

74`35 lg 1;

§ 74

`7;

§ 74

`3 ja

§ 74`1 lg 1 järgi süüdi tunnistada. Vastavalt Kar

S § 63 lg 1 ja

§ 74`1 lg 1 s.o vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest mõista karistuseks 30 päevamäära s.o 120 eurot 6

(1)Karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. [RT I 2003, 83, 557 - jõust. 01.01.2004] Käesolevaga leidis kohus, et Z.J on süüdi temale inkrimineeritava väärteo toimepanemises. Tema süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohus leidis, et kohtuvälise menetleja 16.06.2010 otsuses nr.2402,10,000978 Z.J-ile inkrimineeritud rikkumine Liikluseeskirja § 22 lg 1 alusel tuleb rahuldada osaliselt ja parandada ilmne eksitus 29.05.2010 koostatud väärteoprotokollis nr. AB 1181330 tuvastatud rikkumisega Liiklusseaduse § 22 lg 1 järgi mis on tuvastatud ka kohtuliku uurimise käigus. Menetluskulud s.o kaitsjatasu valitud kaitsja osalemise eest vastavalt esitatud arvetele summas 7020 krooni, mis on laekunud OÜ Advokaadibüroo Alvin, Rödl & Partner jätta Z.J-i kanda. Kohtunik Loretta Pikma(allkiri) Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun Kohtuotsus jõustus 12.05.2011 №oremreferent Liivi Õun 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.