Väärteoasi nr 4-11-3223 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- oktoober 2011.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-11-3223 Kohtunik Anne Rebane Sekretär Merike Kunnus Väärteoasi V.E kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Korrakaitsepolitseiosakonna Operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse 04.08.2011.a kiirmenetluse otsusele nr 10220102717951 Kvalifikatsioon LS § 227 lg 2 Kaebuse esitaja V.E (isikukood xxx; elukoht: xxx) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet Korrakaitsepolitseiosakond Operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalitus (Ädala 4E, 10614 Tallinn) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 66 lg 2, V™S § 120 lg 1, § 132 p 1, § 133-135, § 155-156, kohus otsustas:
- Jätta V.E kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Korrakaitsepolitseiosakonna Operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse 04.08.2011.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 10220102717951 V.E karistamises LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 41 trahviühiku ulatuses, s.o 164 eurot muutmata.
- Võimaldada V.E tasuda rahatrahv osade kaupa 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.o 13,66 eurot igakuiselt kuu viieteistkümnendaks
(15)kuupäevaks. Rahatrahvi esimene osa tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul arvates otsuse kättesaadavaks tegemise päevast Politsei- ja Piirivalveameti Korrakaitsepolitseiosakonna Operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse 04.08.2011.a kiirmenetluse otsuses 10220102717951 näidatud arvele (Rahandusministeeriumi a/a nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele 221023778606 Swedbank pangas või arvele 333416110002 Danske Bank pangas või arvele 17001577198 №rdea Bank pangas), märkides viitenumbri
- Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord Kaebaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Asjaolud, menetluse käik 17.08.2011.a laekus Harju Maakohtule V.E kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Korrakaitsepolitseiosakonna Operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse 04.08.2011.a kiirmenetluse otsusele
- Nimetatud kiirmenetluse otsusega karistati V.E LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 41 trahviühiku ulatuses s.o 164 eurot. Kiirmenetluse otsuse kohaselt V.E 04.08.2011.a kell 13:44 Tallinnas Pärnu mnt-l, Paide tänava ja Vineeri tänava vahelisel lõigul juhtis sõiduautot Audi A6 Avant (riikliku registreerimismärgiga xxx) sõidukiirusega 78 km/h+/- 3 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 50km/h. V.E ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h. Kaebuse esitaja märgib kohtule esitatud kaebuses, et kiiruse mõõtmine ei ole tõendatud. Tema süü ei ole nii suur, et selle eest tuleks karistada rahatrahviga 41 trahviühiku ulatuses s.o 164 eurot. V.E pole varasemalt ühtegi liiklusrikkumist. Tal on kolm last. Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes, milles on seisukohal, et lubatud 25 km/h suurema sõidukiirusega liikuv sõiduk on väga ohtlik, kuna kaasliiklejatele ei pruugi olla arusaadav oodatust kiirem lähenemine, mis võib viia raskete tagajärgedega liiklusõnnetusteni. Arvestades üld- ja eripreventiivseid eesmärke on igati põhjendatud V.E karistamine rahatrahviga alla sanktsiooni keskmise määra. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina on politsei kohustatud kõigile liiklejatele näitama, et liikluseeskirja nõuete eiramine ei ole kuidagi põhjendatud ning selline tegu saab karistatud. Karistuse eripreventiivne eesmärk on menetlusaluse isiku edaspidine õigusrikkumisest hoidumine. Sündmuskohal antud ütlusest ei ole V.E kahetsenud oma rikkumist, mis anduks menetlejale signaali, et karistuse eripreventiivset eesmärki on võimalik saavutada ka keskmisest määrast madalama rahatrahviga. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis tunnistas V.E omakäeliselt antud ütlustes, et ta ületas kiirust kuna pidi mööduma teistest sõidukitest. Kiiruse mõõtmise videol on näha, et kiiruse mõõtmise hetkel liikus sõiduk üksi. Konkreetne mõõtetulemus tõendatud kombineeritud liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli ja kiirusemõõtmise videoga. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et V.E kaebus Politseija Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse poolt koostatud kiirmenetluse otsusele nr 10220102717951 tuleb jätta rahuldamata ning otsus muutmata. Kohtuväline menetleja nõustub rahatrahvi maksmise tähtaja pikendamisega. Kohtuväline menetleja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses, kaebaja palub vaadata viidatud väärteoasi läbi kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud V.E kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. 2 V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise meneteleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Karistusseadustiku (KarS) § 2 lg 2 järgi karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kiirmenetluse otsuse nr 10220102717951 (VT toim lk 1) kohaselt V.E 04.08.2011.a kell 13:44 Tallinnas Pärnu mnt-l, Paide tänava ja Vineeri tänava vahelisel lõigul juhtis sõiduautot Audi A6 Avant (riikliku registreerimismärgiga xxx) sõidukiirusega 78 km/h+/-3 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 50km/h. V.E ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h. Menetlusalune isik on rikkunud LS § 15 lg 1 p 2 nõuded. LS § 15 lg 1 p 2 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus on asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. LS § 227 lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21-40 kilomeetrit tunnis karistatav rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. 04.08.2011.a koostatud kombineeritud liiklusjärelevalve käigus kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli (VT toim lk 3) kohaselt tuvastati V.E mootorsõiduki kiiruseks kiirusmõõteseadmega Ultra Lyte LTI 20-20 100 LR nr UXO14754 (JLS 8). Mõõtevahendi taatlustunnistuse nr TTRSS-10/00132 (kehtib 01.12.2011) mõõtmisel 78 km/h, lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 50 km/h, kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/-3 km/h, millega ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h. Kohtu hinnangul on tõendatud nii kombineeritud liiklusjärelevalve käigus kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga kui mõõtmist kajastava videosalvestusega, et mõõtmist teostati nõuetele vastava ja töökorras mõõteseadmega. Kombineeritud liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollil on märked nii mõõteseadme taatlustunnistuse olemasolu kui selle andmete kohta, samuti seadme testimise kohta mõõtmisele suhteliselt vahetult eelnenud ajal, videosalvestuselt on näha seade toimimine, kiiruse näitude kuvamine. Väärteoasjas ei nähtu mõõtmisel kohase mõõtemetoodika mittejärgmist. Kuivõrd väärteoasjast ei nähtu mistahes asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse kahelda mõõtetulemuste jälgitavuse tõendatuses mõõteseaduse § 5 mõistes, loeb kohus tõendatuks V.E käitumises LS § 227 lg 2 sätestatud väärteo objektiivsete tunnuste esinemise. Kaebuse kohaselt kaebaja ei vaidlusta, et sõitis autoga kiirmenetluse otsuses näidatud ajal ja kohas autoga kiiremini kui 50 km/h, rikkus ühte liiklusnõuet. Kaebuse esitaja märgib 04.08.2011.a menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis (VT toim lk 2), et ületas sõidukiirust, liiklusohutuse eesmärgil. Kohus leiab, et V.E-le koostatud kiirmenetluse otsus tema karistamise kohta LS § 227 lg 2 alusel on põhjendatud ja temale karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Selliseks mõjuvaks põhjuseks on Riigikohtu praktika 3 kohaselt eelkõige süüdlase majanduslik võimetus tasuda korraga kogu trahvisumma. Kaebuse kohaselt V.E on kolm last, puudub võimalus tasuda rahatrahv korraga. Kohus on seisukohal, et on põhjendatud anda kaebajale võimalus tasuda rahatrahv ositi 12 kuu jooksul, s.o. 13,66 eurot kuus. Anne Rebane Kohtunik 4