S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu Kaebuse esitaja: L.Z, ik: xxx, elukoht: xxx. Kaitsja: advokaat Maano Saareväli, AB Sirk ja Saareväli, Vabaduse pst 59, Tallinn RESOLUTSIOON 1. Jätta L.Z kaitsja Maano Saarevälja kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 04.08.2011 otsusele nr 2315,11,007844 L.Z karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks rahuldamata. 2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 04.08.2011 otsus nr 2315,11,007844 L.Z karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks muutmata ja tühistamata.
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks selles, et menetlusalune isik 13.07.2011 kell 12.46 Ümera 13A maja juures Tallinnas juhtis mootorsõidukit MB registreerimismärgiga xxx juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,55 mg/l, millega rikkus LS § 69 lg 5 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse, milles vaidlustatakse karistuse raskust lisakaristuse osas. Kohtuväline menetleja ei ole arvestanud menetlusaluse isiku puhtsüdamliku kahetsusega. Kaebuses leitakse, et põhikaristus vastab põhimõtteliselt menetlusaluse isiku süü suurusele kui seda määratleda läbi alkoholikoguse suuruse. Karistust kergendavate asjaolude tuvastamisel peaks karistus jääma nö „kalkuleeritud keskmisest“ karistusest allapoole. Kohtuväline menetleja on arvestanud isiku puhtsüdamlikku kahetsust, samas ei nähtu, et karistus oleks seetõttu muutunud kergemaks ja kohaldatud on veel ka lisakaristust. Seetõttu on kahetsusega arvestamine deklaratiivne lausung ilma, et see oleks karistuse raskust mõjutanud. Tegelikkuses on määratud karistus isegi raskem, kui peaks olema menetlusaluse isiku keskmist süüd arvestades. Riigikohus on oma 3-1-1-1-08 otsuses öelnud, et juhtimisõiguse seos tööleasumisega on asjaoluks, mida tuleb karistuse määramisel arvestada. Menetlusalune isik töötab alates 04.09.2010 autojuht-ekspediitori ametikohal ning ametikohale esitatavaks nõudeks on kehtiva autojuhtimise tunnistuse olemasolu ning menetlusaluse isiku tööülesanded on tihedalt seotud juhtimisõiguse olemasoluga. Juhtimisõiguse kaotanud autojuht ei vasta tema ametikohale esitatavatele nõuetele ning seetõttu on juhtimisõiguse kaotamisel reaalne oht jääda ilma ka töökohast. Töökoha säilimine on menetlusaluse isiku jaoks oluline kuna see on menetlusaluse isiku ainus sissetulekuallikas. Senine töötasu tagab isiku rahaliste kohustuste täitmise. Menetlusalusel isikul on laenukohustus AS SEB panga ees 7950 € ja eluaseme kulud 89 kuni 127 €. Juhtimisõiguse kaotamine tähendaks menetlusaluse isiku jaoks ka töökoha kaotust ja senise sissetuleku lõppemist, mis omakorda tähendaks tõsiseid toimetulekuraskusi. Olukorras, kus töötus on Eestis jätkuvalt kõrge, ei ole ka tõenäoline võrreldava sissetuleku kiire leidmine. Põhikaristus ületab menetlusaluse isiku netosissetulekut, mis tähendab iseenesest põhikaristuse olulist represseerivat iseloomu. Määratud rahatrahv ei ole menetlusalusele isikule lihtne tasuda, millest võib järeldada, et ka ainuüksi põhikaristusena määratud olulise suurusega rahatrahv võib olla piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks. Trahvi tasumisega seotud majanduslikud kitsendused on kaitsja arvates piisavaks motivaatoriks ka menetlusaluse isiku tulevikku suunatud hoiakute muutmiseks. Samuti ei ole menetlusalusel isikul kehtivaid karistusi, mistõttu ei ole hädavajalik ka tema liiklusest eripreventiivsetel kaalutlustel kõrvaldamine. Seetõttu leitakse kaebuses, et menetlusaluse isiku poolt toime pandud teo puhul on karistuse eesmärgid saavutatud ka ainuüksi 800 euro suuruse põhikaristusega ning lisakaristuse kohaldamine ei ole käesoleval juhul vältimatult vajalik. 2 Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja selgitas, et pärast tööd läks sõbra juurde ja võttis napsu, teadis, et järgmine päev on vaba päev. Hommikul tundis, et ei ole hea olla ja jõi õlut ning heitis uuesti magama. Lõuna paiku tahtis elukaaslane minna kartulite järele ning tundes ennast normaalselt, läks sõitma. Jõudis sõita 200-300 meetrit ja peeti kinni. Kahetseb oma tegu ja kui juhtimisõigus ära võetakse, siis jääb tööst ilma. Alles sai selle töökoha. Kui eelmine kord karistati, siis oli töötu. Palub otsuse tühistada lisakaristuse kohaldamise osas, annab sõna, et enam seda kunagi ei juhtu ja kui juhtub, siis olgu mistahes karistus. Kaitsja leidis, et ühelt poolt peaks õiguse mõistja näitama rangust, teiselt poolt on tegemist teo toimepanijaga, tema vigade, murede, vajadustega. Teinekord on vaja vint üle keerata, et arusaam kohal jõuaks, et on juhtimisõiguse äravõtmise ähvardus, töö kaotamise ähvardus. Menetlusalune isik seda enam ei korda. Süü suurus väljendub väljamõõdetud alkoholi koguses, kaks kolmandikku piirmäärast ja ka põhikaristus jääb samasse suurusjärku. Kuid süüd iseloomustavad ka kahetsus, läbielamised, töö korraldus, ainuke sissetulek autojuhi tööst. Elukaaslase sissetulek niivõrd väike, et sellest oma kohustusi täita ei ole võimalik. Arvestada tuleks ka seda, et menetlusalune isik startis kodust ja paarisaja meetri pärast peeti kinni, seega oli sõiduulatus väike, tegemist ei ole juhtumiga, kus seikles suures tihedas liikluses. Seetõttu oli oht väiksem. Määratud rahatrahv on karm karistus ja ületab töötasu suurust. Selge, et paari tunniga kaineks ei saa, kuid kui põhikaristus on juba suhteliselt raske, siis juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks jätab tööst ilma. Karistus ei vasta KarS § 56 kriteeriumitele. Tänases majandusseisus uue töökoha leidmine on raske kui mitte võimatu. Tegemist ei ole paadunud liikluseeskirja rikkujaga, tema karistusregistris on vaid üks karistus ja seegi kustunud. Menetlusalune isik suudab tõendada, et on õppust võtnud. Kohtuväline menetleja leidis, et karistuse määramisel on järgitud kõiki KarS § 56 nõudeid, menetlusaluse isiku poolt toime pandud tegu oli tahtlik ja ohtlik, arvestatud on karistust kergendavat asjaolu, eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused, kaitsja ja kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud kaebusele lisatud lisadega, kohtuistungil esitatud dokumentidega menetlusaluse isiku rahaliste kohustuste kohta, eluaseme eest tasumiseks kuluvate rahaliste vahendite kohta, tööandja iseloomustusega ja kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vastavalt LS § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni 2/3 ulatuses ja lisakaristus alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,60 +/- 0,05 mg, kusjuures laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,55 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline piirmäär ületab oluliselt sätestatud rikkumise keskmist määra ja on suhteliselt sätestatud piirmäära ülemmäära lähedane, mille eest on isikut veel võimalik väärteokorras karistada. 3 Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib alkoholipiirmäära ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 7419 lg 2 mõttes on suur. See aga omakorda tingib karistuse ranguse. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuväline menetleja on karistust kergendava asjaoluna märkinud kahetsuse. Kaebuses on aga leitud, et see kahetsus ei ole otsuse tegijat karistuse kergendamise suunas mõjutanud. Kohus leiab, et süü suurust arvestades võinuks põhikaristus olla ka suurem ja kohus peab võimalikuks, et kahetsust arvestades ongi kohtuväline menetleja piirdunud vaid 200 trahviühiku ulatuses põhikaristuse määramisega. Kohus ei pea võimalikuks, et kohtuväline menetleja märgiks oma otsuses kui suure karistuse ta määraks juhul kui karistust kergendavat asjaolu ei oleks tuvastatud ja kui suure karistuse ta määrab kahetsuse tuvastamisel, so kohtuväline menetleja teeks mõnekümne või mõnesaja eurose lahutamistehte, näitamaks isikule kui suur on isiku kahetsus rahalises vääringus. Kohus ei pea võimalikuks asuda hindama seda kas kohtuväline menetleja hindas kahetsust piisavas summas ja kas peaks veel kord kahetsust arvestades karistust kergendama mõnekümne euro ulatuses. Kohtu arvates tuleks piirduda siiski KarS § 56 lõikes üks sätestatuga, arvestades sellest sättest tulenevaid põhimõtteid, jättes need ümber arvestamata määratava karistuse ühikuteks. Kohus leiab, et peale karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude tuvastamise tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest, seejuures ka samalaadsete süütegude toimepanemisest. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem karistatud samalaadse liiklusalase väärteo toimepanemise eest ja see karistus jõudis menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemise ajaks kustuda. Seega oli kaebuse esitanud isikul juba mõningane kogemus karistuste osas olemas, kuid ka eelmine rahatrahv summas 10 500 krooni (671 eurot) ei sundinud teda uue ja samalaadse liiklusalase väärteo toimepanemisest hoiduma ning eelmine, mõningal määral väiksem rahatrahv oma eesmärki ei saavutanud. Peale eelmärgitu tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist. Seejuures on juhil ka kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Väärteoasja materjalidest ja kohtuistungil antud menetlusaluse isiku ütlustest saab järeldada, et menetlusalune isik veendus täielikult selles, et ta on viinud ennast seisundisse, milline on juhile keelatud. Seejuures, olles eelmisel õhtul ilmselgelt ohtralt alkoholi tarvitanud, pidas ka hommikul vajalikus tervist parandada, värskendades senist alkoholi tarvitamisest tulenenud seisundit ja sellele vaatamata pidas hiljem vajalikuks sõidukit juhtida, pidades kõige olulisemaks sellises seisundis mootorsõiduki juhina liikluses osalemist. Kaitsja leidis küll, et menetlusalune isik sõitis vaid 200-300 meetrit ning ta ei sõitnud tiheda liiklusega tänavatel. Omatigi nähtub menetlusaluse isiku ütlustest, et ta plaanis kodust sõita keskturule, so kõige tihedama liiklusega piirkonda linnas. Seejuures peeti menetlusalune isik kinni ja kõrvaldati sõiduki juhtimiselt enne kui ta sinna jõudis ning jätkuv süüteo toimepanemine katkestati politseiametnike poolt, mitte et isik ise oleks loobunud ohtliku väärteo toimepanemisest. Seetõttu on oluliseks karistuse raskuse puhul ka õiguskorra kaitsmise huvid, mida saab tagada vaid juhul, kui ohtlik liikleja liiklusest võimalikult pikaks ajaks kõrvaldatakse. Seetõttu, arvestades menetlusalusel isikul tuvastatud lubatud alkoholipiirmäära ületamise suurt määra, seda, et varasem karistus ei sundinud isikut uue samalaadse süüteo toimepanemisest loobuma ja õiguskorra kaitsmise huvisid, siis on määratud rahatrahv ettenähtud sanktsiooni 2/3 ulatuses täielikult põhjendatud ja kohtu arvates puudub igasugune alus selle põhikaristuse kergendamiseks. Lisakaristuse kohaldamise või kohaldamata jätmise osas peab kohus vajalikuks rõhutada, et senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, 4 mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Asjaolu, et menetlusalune isik ise viis end seisundisse, mis piirab tema taju ümbritsevast või ajast ja kohast, siis ei ole selline seisund kohtu arvates sellise puudena arvestatav, kuivõrd menetlusaluse isiku selline seisund on mööduv. Arvestades senist karistuspraktikat leiab kohus, et vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine oli täiesti põhjendatud ja seaduslik ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu ja vastuolus väljakujunenud karistuspoliitikaga. Kohtule esitatud kaebuses märgiti ning kohtuistungil ka põhjendati uuesti, et määratud lisakaristus tingib kaebuse esitajal olukorra, et ta võib jääda ilma oma töökohast ja seetõttu ainukesest sissetulekust. Töötamise kohta on lisanud kaebuse esitaja kaebusele ka töölepingu ning ekspediitori ametijuhendi, mille kohaselt on ametikohale esitatavaks nõudeks kehtiva autojuhtimise tunnistuse olemasolu ja ametijuhendis on märgitud ka isiku tööülesanded. Kohtule esitatud töölepingust nähtuvalt oli tööleping sõlmitud 04.09.2010. Peale selle esitati kohtule tööandja iseloomustus selle kohta, et menetlusalune isik on hinnatud tööline, kuid juhtimisõiguse äravõtmisel tuleb menetlusaluse isikuga töösuhe lõpetada, sest muud tööd talle anda ei ole. Seejuures palus tööandja sisuliselt vaidlustatud otsuse tühistamist lisakaristuse kohaldamise osas, vastasel juhul kaotab menetlusalune isik töö. Kohtu arvates on selline tööandja pöördumine kohtu poole sisuliselt ähvardusega menetlusaluse isikuga töösuhe lõpetada kohtu jaoks arusaamatu, kuivõrd menetlusaluse isiku tööandja ei ole kohtumenetluse pool ning kohtu otsus väärteoasjas ei saa olla tööandja ja töövõtja vahel sõlmitud lepinguliste suhete lõpetaja. Seetõttu jätab kohus tööandja iseloomustuses esitatud väited tähelepanuta. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitanud isiku kui tööalaselt kutselise mootorsõiduki juhi juhtimisõiguse saamise eelduseks on liikluseeskirja ja liiklusseaduse sätete tundmine ning liikluseksami edukas sooritamine peaks näitama seda, et isik on need teadmised omandanud. Seega on juhtimisõiguse saanud isik teadlik nii liiklusnõuetest kui karistustest nende nõuete rikkumiste eest. Kaebuse esitanud isiku seisund mootorsõiduki juhtimisel aga viitab sellele, et kaebuse esitanud isik on end ise teadlikult viinud ennast sellisesse seisundisse ja teadlikult ning tahtlikult rikkunud liikluskorda, teades ka sellise süüteo toimepanemise eest määratavate karistuste liike ja määrasid, kuivõrd menetlusalust isikut on samalaadse väärteo toimepanemise eest juba suhteliselt suure rahatrahviga karistatud. Kohus leiab, et juhtimisõiguse vajalikkus tehtava töö tegemiseks ei tulnud menetlusalusele isikule ootamatuna ja pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse koostamist. Menetlusalusele isikule oli töö alguse kellaaeg, töökoha asukoht, töö iseloom ja ametijuhendist tulenevad kohustused ning eeldused töö tegemiseks teada alates töölepingu sõlmimisest 04.09.2010. Samuti oli menetlusalune isik kui isik, kellele on antud juhtimisõigus, teadlik ka sellest, et tema enese väär käitumine liikluses põhjustab tema suhtes piiranguid sõiduki edaspidisel juhtimisel ja isik peab piisava hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord ei halveneks ja senine mugav elulaad säiliks. Kaebuse esitanud isiku väärteo iseloomust saab järeldada, et kaebuse esitanud isik viib end teadlikult seisundisse, millises ta on liikluses iseenesele ja teistele liiklejatele ohtlik, samuti ohtlik kõrvaliste isikute varale. Kaebuse esitanud isiku sõnade kohaselt tundis ta ennast sellises seisundis normaalselt. Sellest saab aga järeldada, et isik ei taju ei oma seisundit ega sellest tulenevat ohtu ning ta ei pea vajalikuks ka enda seisundit kontrollida. Samas on isik teadlik alkoholi atrvitamisest nii eelmisel õhtul kui ka hommikul. Seega on tegu toime pandud kavatsetusega ning kohtu arvates tuleb selline isik lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada. Kaebuse esitajale määrati lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 5 kuuks, so alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ning kohus asub seisukohale, et lisakaristuse määra valikul on kohtuväline menetleja ilmselgelt arvestanud nii menetlusaluse isiku kahetsusega kui ka sellega, et eelmine karistus samalaadse väärteo toimepanemise eest oli kustunud, kuigi arvestades menetlusalusel isikul tuvastatud seisundit ja seda, et lubatud piirmäära ületamise määr ületas tunduvalt keskmist määra, siis võinuks ka lisakaristuse määrata süü suurust 5 arvestades oluliselt rangemana. Kohus leiab, et selliste asjaolude alusel määratud lisakaristuse määr on põhjendatud ning igasugune alus selle lisakaristuse kergendamiseks või otsuse tühistamiseks lisakaristuse osas puudub. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et puudub seaduslik alus vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata nii põhikaristuse suuruse kui ka lisakaristuse kohaldamise ja määra osas. Märt Toming Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.