TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Täiendavate kohustuste kohaldamine Määruse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus Avalduse ese Määruse tegija Avaldaja Süüdimõistetu Viljandi

§ 199

lg 2 p 5 ja 9 järgi vangistusega 7 kuud ja 27 päeva tingimisi katseajaga 2 aastat kohtulahendi täitmine kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine erakorraline ettekanne täitmiskohtunik Toomas Lillsaar kriminaalhooldaja Silvi Lember M.J (isikukood xxx; elukoht xxxxx x-x xxxxxxxxxx ) RESOLUTSIOON Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 145, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustus 1. Tartu Maakohtu 09. märtsi 2010 otsuse täitmiseks määrata

§ 74lg 4 alusel M.J-ile täiendava kohustusena läbida alkoholismivastane ravi.

Täiendavad otsustused

1. Seoses kohtu otsustusega saata määruse koopia karistusregistrile, M.J-ile ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi talitusele. Selgitused kohtumäärusele
2. Selgitada, et kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
3. Asjaolud 1.
4. Kohtulahend M.J on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu
5. märtsi 2010 otsusega

§ 199

lg 2 p 5 ja 9 järgi ja karistatud 7 kuu ja 27 päeva vangistusega ja

§ 74

alusel tingimisi karistusest vabastatud ning määratud katseaeg 2 aastat ühes allutamisega

§ 75

kohaselt käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx ;

§ 75

lg 2 kohaselt määrati M.J-ile katseajaks kohustustena: 1) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 2) hüvitama kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanu I.R.le 300 krooni hiljemalt

1. märtsiks 2010 ja 300 krooni hiljemalt
2. aprilliks
3. Tartu Maakohtu
4. juuni 2010 määrusega on pikendatud M.J-ile määratud katseaega 6 kuu võrra, millega loetud katseaja lõpptähtajaks
5. september 2012 ning määratud täiendava kohustusena läbida sotsiaalprogramm „Eluviisitreening õigusrikkujale“. Tartu Maakohtu
6. novembri 2010 määrusega on pikendatud M.J-ile määratud katseaega 6 kuu võrra, millega seoses lugeda katseaja lõpptähtajaks
7. märts
8. 1.
9. Lahendi täitmise kohtulikku menetlust tingivad asjaolud Kriminaalhooldusametnik on esitanud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale ettekande käitumiskontrollile allutatud M.J-i kohta. Ettekandest nähtuvalt M.J ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. M.J on katseajal kolm korda rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootilise aineid. Politseipatrull leidis 06.10.2011 M.J-i Viljandi linnas avalikus kohas magamas ja ei olnud võimeline omal jalal lahkuma ning Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt ei olnud võimeline puhuma joobe suuruse tuvastamiseks. M.J paigutati politseipatrulli poolt arestimajja kainenema ja vabastati 07.10.
10. M.J oma 13.10.2011 antud seletuses on põhjendanud enda alkoholitarvitamist sellega, et läks vanematega kodus tülli. Tahtis minna oma tüdruksõbra juurde, kuid ostis eelnevalt alkoholi, mida jõi. Jäi Lossi tänaval maja trepil magama ja hommikul leidis end arestimajast. 17.10.2011 kirjutas M.J nõusoleku alkoholi ravile minekuks SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikusse. Kriminaalhooldusametnik on teinud ettepaneku määrata M.J-ile täiendava kohustusena alluda ettenähtud ravile kui isik on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.
11. Kohtu põhjendused 2.
12. Seaduslikud alused menetlemisel Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine on sätestatud KrMS
13. peatüki (Kohtulahendi jõustumine ja täitmisele pööramine)
14. jaos (Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine; § 424 - § 432). KrMS § 427 lg 1 (Kriminaalhoolduse täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine)

§ 74

lg 4 või § 75 lg 3 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise

§ 74

lg 5 või 6, § 76 lg 5 või 6 või § 77 lg 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega (KrMS § 427 lg 2). Kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 31 (Erakorraline ettekanne) lg 1 kohaselt esitab kriminaalhooldusametnik kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus sätestatud juhtudel. Erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta (KrHS § 31 lg 2). Kriminaalhooldusametniku esitatud erakorralise ettekande vaatab täitmiskohtunik läbi selle kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul (KrMS § 427 lg 3). 2.2. Menetluse ese ja asjaomased õigusnormid Kohtul tuleb lahendada kriminaalhoolduse täitmisel tekkinud küsimused.

§ 74

(Karistusest tingimisi vabastamine süüdimõistetu allutamisega käitumis kontrollile) lg 4 kohaselt, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

§ 75

(Käitumiskontroll) lg 3 kohaselt võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kergendada või tühistada süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule.

§ 75

(Käitumiskontroll) lg 2 kohaselt arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdimõistetu isikut, võib kohus määrata, et süüdimõistetu on käitumiskontrolli ajal kohustatud: 1) heastama kuriteoga tekitatud kahju kohtu määratud ajaks; 2) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 3) mitte omama, kandma ja kasutama relva; 4) otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks; 5) alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud; 6) täitma ülalpidamiskohustust; 7) mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega; 8) osalema sotsiaalabiprogrammis; 9)

§-s 76 sätestatud juhul alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. 2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Arvestades kriminaalhooldusametniku ettepanekut, peab kohus vajalikuks vastavalt

§ 74

lg-le 4 määrata M.J-ile täiendava kohustusena alluda käitumiskontrolli ajal ettenähtud ravile kui isik on selleks eelnevalt nõusoleku andnud, s.o pöörduda alkoholismivastasele ravile.

§ 74

lg 4 kohaselt, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

§ 75

lg 3 kohaselt võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kergendada või tühistada süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75lg-s 2 sätestatule. Kr

MS § 432 lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab. 2.

1. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kuludes Menetluskulusid ei esinenud. 2.
2. Edasikaebe kord Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS
3. peatüki §-des 383 –
4. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määrus kaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva. Toomas Lillsaar Kohtunik