lg 3 alusel mitte vabastada Z.N-i talle Tartu Maakohtu 13.05.2008.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest. Määruse koopia edastada prokurörile ja allkirja vastu Z.N-ile. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD Z.N-i on kriminaalkorras karistatud 7-l korral. Viimati karistati Z.N-i 13.05.2008.a Tartu Maakohtu kohtuotsustega
lg 2 p 8,
järgi
lg 1,
lg 1,2 alusel liitkaristusega 5 aastat vangistust, karistuse kandmise alguseks 30. juuli 2007.a. 2 Z.N on talle mõistetud karistusest ära kandnud
lg 2 p-s 2 märgitud aja – vähemalt 2/3 karistusajast.
lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud kohtuistungil ära süüdimõistetu ja prokuröri arvamuse, on seisukohal, et Z.N-i ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Z.N-i on kriminaalkorras karistatud 7-l korral. Esimene süüdimõistev kohtuotsus tehti 06.02.1990.a ja teda karistati avalike varguste toimepanemise eest. Edasiselt on Z.N-i kriminaalkorras karistatud valdavalt varavastaste kuritegude eest - avalike ja salajaste varguste toimepanemise eest. Aja jooksul on Z.N-i toimepandud kuriteod muutunud ohtlikumaks, kuna lisandunud on vägivaldsus. Kuuendat korda karistati Z.N-i ähvardamise (
) ning omavolilise sissetungimise eest (
Sellele järgnevalt ja viimati karistati Z.N-i 13.05.2008.a Tartu Maakohtu kohtuotsustega röövimise eest
lg 2 p 8 järgi ja vägivallategude toimepanemise eest
järgi.
järgi karistati Z.N-i kehalise väärkohtlemise eest järgmiste tegude toimepanemise eest: • 2005.a aprillis Tartus isiklikul pinnal tekkinud tüli käigus lõi Z.N oma elukaaslasele viskiklaasi pähe puruks. • 04.06.2005.a Tartus, isiklikul pinnal tekkinud tüli käigus lõi oma elukaaslasele mitmel korral rusikaga näopiirkonda ja ühe korra jalaga kõhtu, tekitades kannatanule füüsilist valu ning lõualuu murru. • 14.11.2006.a Tartus, isiklikul pinnal tekkinud tüli käigus lõi oma elukaaslasele mitmel korral pea piirkonda; • 30.07.2007 Jõgevamaal Kääpa-Kodavere teel sõiduautos lõi Z.N kaks korda rusikaga elukaaslasele pea piirkonda ning tiris juustest. Viimase kohtuotsusega karistati Z.N-i röövimise eest
lg 2 p 8 järgi selle eest, et Z.N 18.03.2006.a Tartus, Väike-Turu tänaval asuvate garaažide juures haaras naisisikust kannatanul kõrist ning kägistas teda, haaras taskust noa, millega ähvardades võttis kannatanult sõrmest kullast rubiiniga sõrmuse väärtusega 7000 krooni. Toimepandud kuritegude rohkus ja raskus ei ole kooskõlas ja proportsioonis kandmata jäänud karistusaja pikkusega – kandmata on 5-st aastast vangistusest poolteist aastat vangistust. Lisaks on jäänud vangistuse ajal maandamata uue kuriteo toimepanemise riskid. Z.N ei ole vangistuse ajal tegelenud ühe kuriteo toimepanemise põhipõhjusega – alkoholi tarbimisega kaasneva vägivaldse käitumisega. Z.N ei ole osalenud alkoholitarbimist käsitlevates programmides. 2009 aastal läbis Z.N küll sotsiaalprogrammi Agressiooni asendamise treening, kuid osales selles vaid formaalselt ja sisulist huvi teemade vastu üles ei näidanud. 2 3 Kuna Z.N pani kuriteod oma lähedaste vastu toime alkoholijoobes ja see on üks kuritegude toimepanemist soodustanud asjaolu, siis tuleks Z.N-ile igati kasuks ka alkoholitarbimist käsitlevas sotsiaalprogrammis osalemine. Tartu Vangla arvamuses märgitu kohaselt aga Z.N alkoholiprobleeme ei tunnista ning ei pea vajalikuks alkoholtarbimist käsitlevates programmides osalemist ning ei ole ka üheski taolises programmis osalenud. Z.N-i vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise välistab ka asjaolu, et nii kinnipeetava iseloomustuse kui ka kriminaalhooldaja arvamuses kajastatu kohaselt puudub Z.N vangistusest vabanemise järgselt kindel elukoht. Kindla elukoha olemasoluta ei ole võimalik teostada isiku suhtes käitumiskontrolli ja kriminaalhooldust. Vangistusest tingimisi ennetähtaegselt saab aga kinnipeetavat vabastada üksnes kriminaalhooldusele ning käitumiskontrolli alla. Kindla elukoha puudumine on käesoleval juhul Z.N-i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist välistavaks asjaoluks. Z.N avaldas küll 05.01.2011.a kohtuistungil, et tal on vabaduses olemas elukoht oma tütre juures (xxx), kuid nende väidete tõele vastavus on kriminaalhooldusametniku poolt kontrollimata, kuna need esitati esmakordselt alles 05.01.2011.a kohtuistungil. 05.01.2011.a kohtuistungil avaldas Z.N, et ei soovi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda ja taotles enda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata jätmist. Sellega oli nõus ka kohtuistungil osalenud prokurör. Ka kriminaalhooldaja arvamuses ja kinnipeetava iseloomustuses märgitu kohaselt ei ole Z.N-i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamine põhjendatud ja neis Z.N-i tingimisi ennetähtaegselt vabastamist ei toetata. Kriminaalhooldaja arvamuses märgitu kohaselt ei ole Z.N käesolevaks ajaks näidanud üles motiveeritust muutuda. Kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt puudub Z.N motivatsioon sotsiaalprogrammides osalemiseks, osales küll programmis Agressiivsuse asendamise treening, kuid suhtus sellesse ükskõikselt, programmi teemade suhtes sisulist huvi üles ei näidanud ning läbis programmi üksnes formaalselt. Kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt eitab Z.N alkoholiprobleemi ja vägivaldsust ning ei ole nõus osalema sõltlastele mõeldud programmides. Nii kinnipeetava iseloomustusest kui ka kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et Z.N-ist lähtub jätkuvalt kõrge uute kuritegude toimepanemise oht. Kinnipeetava iseloomustusse märgitu kohaselt on Z.N-i puhul mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 30% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 58%. Eeltoodud asjaoludel kogumis ei pea kohus põhjendatuks Z.N-i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna temast lähtub jätkuvalt kõrge uute kuritegude toimepanemise oht ja tal puudub motivatsioon kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmiseks ning lisaks puudub ka kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli teostamiseks vajalik kindel ja kriminaalhooldusametniku poolt kontrollitud elukoht. Ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada ja kriminaalhooldusele käitumiskontrollile allutada isikut, kellel puudub motivatsioon kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmiseks ja kriminaalhooldusametnikuga koostööks. 3 4 Asjaolud, et Z.N-i ei ole distsiplinaarkorras vangistuse ajal karistatud ja ta vangistuses on töötanud, on igati positiivsed ning tulevad Z.N-ile endale igati kasuks, kuid ainuüksi nimetatud asjaolud ei ole piisavad selleks, et Z.N-i käesoleval hetkel vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Vangistuses karistuse kandmise ajal tuleks Z.N igati kasuks tegeleda endal vabaduses esinenud alkoholi (liig)tarbimise probleemiga, et vabadusse naasmise ajaks oleksid võimaliku uue kuriteo toimepanemise riskid viidud miinimumini. Teiste vabaduses viibivate inimeste tervise ja elude ning vara kaitseks ei ole põhjendatud Z.N-i käesoleval hetkel vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Heli Sillaots kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.