7422 lg 2 järgi Menetlusalune isik K.S, isikukood XXX, EV kodanik, elukoht: XXX, töökoht puudub Asja läbivaatamise kuupäev 27. aprill 2011.a. Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse – esindaja konstaabel ENEL REEGAT 1 lg 2 ja
§ KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON 1 Süüdi tunnistada K.S
lg 2 ja
S § 63 lg 1 mõista karistuseks arest 4 /neli/ päeva. Kohustada K.S-i asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 03.06.2011.a. Aresti kandmise kohaks määrata Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja Jõhvi kamber, aadressil Ülesõidu 1, Jõhvi. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. K.S-i poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada K.S-i suhtes sundtoomist arestimajja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja läbivaatamisel tegi kohus kindlaks: Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talituse liikluspolitseiniku Maris Mitt’i poolt on 09.01.2011.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1182197 selle kohta, et K.S 09.01.2011.a. kella 10:05 ajal Harju Maakonnas, Tallinna linnas, Narva mnt. ja Kuristiku tn. ristmikul liikudes Oru tänava poole, juhtis mootorsõidukit Toyota Carina E, registreerimismärgiga XXX omamata vastava mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja sõitis asulasisesel teel kiirusega 78+/-3 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h. K.S rikkus sellega
lg 1 ja liikluseeskirja § 124 p 1 nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad
lg 2;
K.S kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule väljastatud kohtukutse edastati menetlusalusele isikule isiklikult 19.02.2011.a. allkirja vastu. Seega oli menetlusalune isik K.S kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et K.S-i süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul menetlusalune isik K.S eelnevatest karistustest mingisugust järeldust teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada K.S-i väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest arestiga 4 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Menetleja esitas kohtule ka uue karistusregistri teatise seisuga 27.04.2011.a. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke 1 materjale, leidis, et K.S-i süü
lg 2;
on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: - K.S-i poolt 09.01.2011.a. menetlusaluse isikuna antud ütlustega, milles K.S avaldab, et juhtis mootorsõidukit omamata juhtimisõigust. Ületas kiirust möödasõiduks eesliikuvast ratastraktorist ja samal ajal fikseeriti kiirus. - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talituse liikluspolitseinik Maris Mitt otsustas 09.01.2011.a. kõrvaldada K.S-i mootorsõidukit Toyota Carina E, registreerimismärgiga XXX juhtimiselt liiklusseaduse § 201 lg 2 p 3 alusel, kuna viimasel puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Isik kõrvaldati juhtimisel kuni kõrvaldamise asjaolude äralangemiseni. K.S on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - Liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga, millest nähtub, et millest nähtub, et Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talituse liikluspolitseinik Maris Mitt teostas riikliku järelevalve korras 09.01.2011.a. kell 10:05 K.S-i poolt juhitud mootorsõiduki Toyota Carina E, registreerimismärgiga XXX liikumiskiiruse mõõtmist kasutades kiirusemõõteseades UltraLyte UX014786 (taatlemistunnistus TTRSS-10/00015, 19.02.2010.a.). Kiirusemõõteseade fikseeris kiiruse 78 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus: +/- 3 km/h. Mootorsõiduk ületas lubatud sõidukiirust seega mitte vähem, kui 25 km/h. 2 - Maanteeameti liiklusregistri väljavõtetega, millisest nähtub, et seisuga 10.01.2011.a. K.S kehtivaid juhilubasid ei olnud. - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et Ida Prefektuuri Väike – Maarja konstaablijaoskonna piirkonnapolitseinik Kauri Soon otsustas 25.03.2010.a. kõrvaldada K.S-i mootorsõiduki Ford Escort registreerimisnumbriga XXX juhtimiselt liiklusseaduse § 201 lg 2 p 3 alusel, kuna viimasel puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Isik kõrvaldati kuni juhtimisõiguse saamiseni. K.S on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - Menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millisest nähtub, et menetlusalust isikut on varem korduvalt väärteokorras karistatud samasuguste liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega. Kohtu seisukoht: Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – K.S-ile inkrimineeritud väärteod
lg 2;
lg 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 09.01.2011.a. puudus menetlusalusel isikul juhtimisõigus, menetlusalusele isikule kehtivaid juhilubasid väljastatud ei olnud. Samuti on kohtule esitatud tõendid selle kohta, et menetlusalune isik sõitis asulasisesel teel kiirusega 78+/-3 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h. Sellest tulenevalt menetlusalusele isikule süüks arvatud väärteod on õigesti kvalifitseeritud. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud
lg 2;
22 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – K.S teadis, et temal puudub sõidki juhtimise õigus, s.t, et tal ei ole kehtivat juhiluba, kuid vaatamata sellele asus K.S mootorsõidukit juhtima. Samuti ületas K.S lubatud sõidukiirust tahtlikult, sest ka möödasõidu tegemisel ei tohi juht ületada lubatud sõidukiirust. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud K.S-i käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Isik on pannud toime ühe teo, milleks on sõiduki juhtimisõiguseta juhtimine ja lubatud sõidukiiruse ületamine. Seega lähtub kohus karistuse mõistmisel KarS § 63 lg-st 1, kuna tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks väärteokoosseisu. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Kohus asub seisukohale, et K.S ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et K.S-ile määratud trahvid on tasumata, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut
lg 2;
Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on K.S ka varasemalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõigust omamata ning ka sõidukiiruse ületamise eest. Seega ei ole K.S hoolimata varem määratud karistusest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis 3 sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Arvestades isikul töökoha puudumist ja seda, et isik pole teinud varasematest karistustest järeldusi, leiab kohus, et põhjendatud on lühiajalise aresti mõistmine pikkusega 4 päeva. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 03.06.2011.a. Kohus juhindub KarS § 48, § 63 lg 1 ning V™S §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108-111, 113 Aulike Salo Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.