lg 2 alusel suurendada asendatud karistuse võrra V.V-le 06.07.2011.a Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-11-6733 liitkaristuseks mõistetud 8 (kaheksa) kuud vangistust ja V.V-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis lugeda 9 (üheksa) kuud vangistust.
lg 1 alusel asendada V.V-le liitkaristuseks mõistetud vangistus 540 (viissada nelikümmend) tunni üldkasuliku tööga.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 9 (üheksa) kuud
lg 4 alusel on V.V kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima
sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1
lg 4 alusel kohustada V.V hüvitama tekkinud võlgnevust, tasudes igakuiselt 10-ndaks kuupäevaks alates 2011.a augustist elatise võlgnevuse katteks vähemalt 30 eurot kuus kuni käitumiskontrolli lõpuni. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata V.V üldkasuliku töö tegemise tähtajaks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Edasikaebamise kord Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK V.V on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 04.11.2008.a otsusega Jõgeva kohtumajas kriminaalasjas nr 1-08-14327
p 1 järgi ning karistuseks on mõistetud rahaline karistus 100 päevamäära, s.o 21900 krooni.
lg 1 alusel määrati rahaline karistus tasumisele ositi ühe aasta jooksul ja kohustati teda tasuma igakuiselt 20. kuupäevaks rahalise karistuse katteks vähemalt 1825 krooni kuus alates 2008.a detsembrist kuni kogu mõistetud karistuse tasumiseni. Kohtuotsus jõustus 11.11.2008.a. 09.06.2011.a esitas Kohtute Raamatupidamiskeskus kohtule avalduse V.V-le asenduskaristuse määramiseks. Avalduse kohaselt ei ole V.V tasunud rahalist karistust talle määratud tähtaja jooksul, toimunud on vaid üks laekumine. Lisaks käesoevale võlgnevusele on raamatupidamiskeskuse andmetel V.V tasumata riiginõudeid 2219,89 euro ulatuses. Täitisregistri andmetel on võlgniku suhtes menetlemisel kokku 18 täiteasja, millest üheksa on algatatud enne käesolevas asjas täiteavalduse esitamist. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu. Võlgnikule kuulub sõiduk BMW reg nr-ga 249TBH, millele on seatud keelumärge teise nõude kasuks. Kohtutäiturile teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul muu vara või ei ole selle väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Eeltoodust tulenevalt palub sissenõudja Eesti Vabariik Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu otsustada ™S § 206 lg 2 alusel Sigmar Aarde rahalise karistuse asendamine. V.V on peale käesoleva kriminaalasja arutamist karistatud veel kahel korral kriminaalkorras: 1) 29.01.2010.a Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-09-22342
p 1, 3, 4 järgi kuue kuu vangistusega, mida tingimuslikult ei pööratud täitmisele
lg 1 ja 3 alusel ja katseajaks määrati kolm aastat; 2) 06.07.2011.a Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-11-6733
järgi kahe kuu vangistusega, mida suurendati eelmise otsusega mõistetud karistuse võrra ja liitkaristuseks
lg 2 alusel mõisteti kaheksa kuud vangistust.
lg 1 alusel asendati liitkaristuseks mõistetud vangistus 480 tunni üldkasuliku tööga ja selle tegemiseks määrati
lg 3 alusel kaheksa kuud.
lg 4 alusel kohustati V.V üldkasuliku töö tegemisel järgima
sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda 2
lg 4 alusel kohustada V.V hüvitama tekkinud võlgnevust, tasudes igakuiselt 10-ndaks kuupäevaks alates 2011.a augustist elatise võlgnevuse katteks vähemalt 30 eurot kuus kuni käitumiskontrolli lõpuni. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata V.V üldkasuliku töö tegemise tähtajaks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kuriteod, mille eest V.V 29.01.2010.a (kriminaalasi nr 1-09-22342) ja 06.07.2011.a (kriminaalasi nr 1-11-6733) karistati, on toime pandud peale 04.08.2008.a kohtuotsust (kriminaalasi nr 1-08-14327), millega mõistetud karistuse asendamist käesolevalt taotletakse. V.V selgitas kohtuistungil, et tal ei ole olnud võimalust rahalise karistuse tasumiseks. Ta küll töötas kohtuotsuse tegemise ajal ja ka peale seda, kuid rahalist karistust on tasunud ühel korral. Miks rohkem tasunud ei ole, selgitada ei oska. Käesolevalt tal alalist tööd ei ole ja vahendid rahalise karistuse tasumiseks puuduvad. Ta on nõus tegema üldkasulikku tööd ja soovib, et asendatud üldkasulik töö liidetaks 06.07.2011.a kohtuotsusega mõistetud üldkasuliku tööga ja pikendatakse otsusega määratud töö sooritamise tähtaega. Prokurör leidis, et V.V-le mõistetud rahaline karistus tuleb asendada 60 tunni üldkasuliku tööga, kuna ta ei ole kohtuotsust täitnud. Asendatud karistus tuleks liita 06.07.2011.a kohtuotsusega V.V-le mõistetud karistusega ja pikendada töö tegemise tähtaega ühe kuu võrra. Kohus leiab, et esitatud avaldus asenduskaristuse määramiseks on põhjendatud.
lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga. V.V ei ole rahalist karistust kogu ulatuses kohtu poolt määratud tähtaegadel ega ka hiljem tasunud. Mõjuvat põhjust rahalise karistuse mittetasumiseks ei ole süüdimõistetul esitada. Käesoleval ajal on küll raskusi üldse töö leidmisega, kuid rahalist karistust oleks süüdimõistetu pidanud tasuma väikestes osades juba alates 2008.a detsembrist, kui süüdimõistetu veel töötas ja omas sissetulekut. Tasunud on ta vaid ühe osa. Ülejäänud osas ei ole tasumist jätkanud ega taotlenud ka tasumise tähtaja pikendamist. Seega tuleb rahaline karistus asendada. V.V alaliselt ei tööta ja oli nõus sooritama üldkasulikku tööd. Prokurör leidis, et nimetatud asenduskaristus oleks kohane. Kohus leiab, et käesoleval juhul on õigustatud rahalise karistuse asendamine üldkasuliku tööga.
lg 2 kohaselt vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust. Kohtute raamatupidamiskeskuse andmetel on V.V tasumata 20075 krooni (1283,03 eurot). Karistuse määramisel on arvestatud rahalise karistuse päevamääraks 219 krooni, seega on tasumata rahaline karistus 91 päevamäära, millele vastab 30 päeva vangistust.
lg 1 alusel vastab ühele vangistuse päevale kaks tundi üldkasulikku tööd, seega tuleb V.V sooritada kokku 60 tundi üldkasulikku tööd. Kohus leiab, et prokuröri poolt pakutud üks kuu töö sooritamise tähtajaks on asjakohane, arvestades
Üldkasuliku töö tegemise perioodiks tuleb V.V
lg 4 alusel allutada
V.V on kahel korral peale käesoleva kriminaalasja karistatud kriminaalkorras, mille eest on 06.07.2011.a otsusega teda karistatud vangistusega, mis on asendatud üldkasuliku tööga.
lg 2 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3
Viimase kohtuotsusega, s.o 06.07.2011.a kriminaalasjas nr 1-11-6733, ei ole lahendatud rahalise karistuse asendamise küsimust ega ka karistusi liidetud, seega tuleb seda teha käesoleva menetluse käigus. Kohus lähtub määruse tegemisel
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.