Obsah (9)

§ 62§ 262§ 66§ 2§ 32§ 33§ 34§ 47§ 56

Ärakiri 4-11-444 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2011 Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-11-444 Kohtukoosseis Kohtu

§ 62

alusel karistada F.H 22.11.2010 ja 29.11.2010 toimepandud

§ 262järgi kvalifitseeritavate väärtegude eest rahatrahviga 3 (kolm) trahviühikut s.o.

12 eurot. 4.

§ 66

lg 2, 3 alusel määrata rahatrahvi 12 eurot tasumine ositi igakuiste maksetena 6 eurot kuus 2 kuu jooksul arvates täitemenetluse algatamisest kohtutäituri poolt.

1. Väärteootsusega määratud rahatrahv tuleb tasuda väärteootsuses näidatud arvele /Rahandusministeeriumi arve 10220034796011 SEB või arve 221023778606 Swedbank/, märkides ära viitenumbri /10220115013383/. Rahatrahv loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude 1 Ärakiri 4-11-444 tasub teine isik, siis lisada selgitusse, kelle eest nõue tasutakse. 6.Välja mõista riigi tuludesse J Õ`lt (ik *, elukoht *) määratud kaitsjale makstud tasu 57 (viiskümmend seitse) eurot 53 senti /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarve nr 17001577198 №rdea Bank, arveldusarve nr 333416110002 Danske Bank, viitenumber
2. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 4-11-444, kaitsjatasu/. Nõue menetluskulu osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. 7.Edastada kohtuotsuse lõpposa F.H-le, J Õ`le, kaitsjale ja Lääne Prefektuuri Korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskonnale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Kaevatavad otsused Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskonna menetlus- ja ennetusteenistuse noorsoopolitseinik K.Vaher 20.01.2011 otsusega väärteoasjas nr 2570,10,005590 karistati F.H järgmise rikkumise eest – 29.11.2010 kella 11.55 ajal Ehte 14 Haapsalu linn, viibides Haapsalu Linna Algkooli sööklas, öeldes kaasõpilaste juuresolekul õpetaja T S ebatsensuursete sõnadega lause „*“, millega solvas õpetaja T S ning rikkus avalikku korda. F.H pani sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav

§ 262järgi.

Väärteo eest on F.H-le karistuseks määratud

§ 262alusel rahatrahv 3 trahviühikut s.o 11.50 eurot.

Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskonna menetlus- ja ennetusteenistuse noorsoopolitseinik K.Vaher 20.01.2011 otsusega väärteoasjas nr 2570,10,005596 karistati F.H järgmise rikkumise eest – 22.11.2010 Ehte 14 Haapsalu linnas asuvas Haapsalu Linna Algkoolis ütles kaasõpilaste juuresolekul * õpetajale T L ebatsensuursete sõnadega lause: *!, millega solvas õpetajat ja rikkus avalikku korda. F.H pani sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav

§ 262järgi.

Väärteo eest on F.H-le karistuseks määratud

§ 262alusel rahatrahv 2 trahviühikut s.o 11.50 eurot.

Kaebus 03.02.2011 saabusid Pärnu Maakohtusse F.H kaebused otsustele väärteoasjas nr 2570,10,005596 ja 2570,10,005590 otsuste tühistamiseks. Kaebuses leitakse, et otsused on väärad, kuna regionaalhaigla lastepsühhiaater P.Aavik on tõendanud, et tal on raskusi enesekontrolliga ja ei hinda oma tegude tagajärgi. Õpetajad sellega ei arvesta. Seega leiab, et teda on karistatud põhjuseta ja palub otsused tühistada kui ebaseaduslikud ja põhjendamatud. Menetluse käik 14.02.2011 kohtumäärusega määras kohus ühendada kaebused arutamiseks ühte menetlusse /tl 17/. 28.02.2011 saatis kohtuväline menetleja kohtule väärteotoimiku, teatas, et soovib asja arutamist kohtuistungil ja taotles tunnistajate kutsumist kohtuistungile /tl 19/. 04.03.2011 saabus kohtusse J Õ avaldus /tl 20/, milles ta palub üle vaadata tema poolt esitatud apellatsioon F.H süüasjas. Ei soovi esitada vastulauset süüdistuse sisu osas, vaid sellele 2 Ärakiri 4-11-444 määratud otsuse osas. Palub majanduslikest põhjustest tingituna muuta rahatrahvi otsus Lääne Maakonna alaealiste komisjoni suunamisega. 22.03.2011 kohtumäärusega määras kohus menetlusalusele isikule riigi õigusabi /tl 22/. Õigusabi osutajaks on advokaat Andres Rüütel /tl 39/. 22.03.2011 kohtumäärusega määras kohus arutada kaebust avalikul kohtuistungil 04.04.

1. 30.03.2011 saabus kohtusse kaebusest loobumise avaldus /tl 29/. Kaitsja ja F.H allkirjastatud avalduses on kirjas, et loobutakse osaliselt 03.02.2011 esitatud kaebusest ning soovitakse, et kaebuse menetlemist jätkatakse kirjalikus menetluses. On valmis tasuma rahatrahvi. Soovib, et muudetakse rahatrahvi tasumise korda ning määrataks rahatrahvi tasumine osade kaupa. Kuna on alaealine ja tema eest tasub trahvi * J Õ, siis palub kohtul määrata rahatrahvi tasumine kolmes võrdses osas. Esimene osamakse kuulub tasumisele 10.04.
2. Kohus edastas taotluse kohtuvälisele menetlejale, kes 05.04.2011 teatas, et on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses ning F.H-le määratud rahatrahvide ositi tasumisega /tl 33/. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt V™S § 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi V™S § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et asja saab lahendada kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoasja toimikus nr 2570,10,005590 (edaspidi VTT1) tl 6 väärteoprotokolli kohaselt on F.H poolt toime pandud rikkumise kirjeldus alljärgnev – 29.11.2010 kell 11.55 Lääne maakonnas viibides Haapsalu linna algkooli sööklas, öeldes kaasõpilaste juuresolekul õpetaja T S ebatsensuursete sõnadega lause: „*.“, millega ta solvas õpetaja T S ning rikkus avalikku korda. Väärteoasja toimikus nr 2570,10,005596 (edaspidi VTT2) tl 6 väärteoprotokolli kohaselt on F.H poolt toime pandud rikkumise kirjeldus alljärgnev – 22.11.2010 kell 11.50 Lääne maakonnas viibides Haapsalu linna algkooli klassiruumis, ütles kaasõpilaste juuresolekul õpetaja T Le ebatsensuursete väljenditega lause:“ *!“, millega solvas õpetaja T L ning rikkus avalikku korda.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärteoprotokollide kohaselt rikkus F.H

§ 262

ning väärtegu kvalifitseeriti

§ 262

järgi.

§ 262

näeb väärteona ette avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise. Tunnistaja T.L on andnud ütlusi /VTT2 tl 2/, et 22.11.201 kell 11.05-11.50 andis Haapsalu linna algkoolis tundi * klassile, selles klassis õpib F.H. Õpilased tegid inglise keele testi ja pärast seda, kui õpilased olid oma tööd ära andnud, lubas neil tegeleda neile meeldivate asjadega, kuid käskis seda teha vaikselt. F.H võttis oma mp-3 ja hakkks seda valjult kuulama. Järgmisele ülesandele, mis õpilastele andis, Jandre ei allunud ning seepeale läks tema laua juurde ja võttis laua peal oleva mp3 enda kätte. Jandre ärritus selle peale ja ütles talle:“ *!“. Ta ütles seda hetkel, kui tund hakkas lõppema ja väljus klassist. Võttis tema mp3 mängija klassiruumist kaasa ja andis selle klassijuhataja T.S kätte. Pärast seda kui Jandre talle inetusi ütles, pöördus klassiruumi tagasi ja palus 3 Ärakiri 4-11-444 Jandrel endaga kaasa tema klassiruumi tulla. Seal kirjutas F.H juhtunu kohta seletuse. F.H ütles seda teiste õpilaste ees ja oli sellest solvatud. F.H on ise andnud ütlusi /VTT 2 tl 5/, et ei mäleta täpset kuupäeva, kuid mõned nädalad tagasi, ühel esmaspäeval oli pärast 4-tundi söögivahetunnil sööklas. Istus koos teiste õpilastega laua taga ja hakkasid sööma. Läks küünarnukiga vastu kurgiviilude kaussi ning need viilud kukkusid maha ja O sülle. Kauss kukkus põrandale kildudeks. Õpetaja T S käskis tal koristama hakata ja võttis harja ning kühvli ning hakkas koristama. Viis asjad ära ja läks laua taha sööma tagasi. Õpetaja T.S seisis temast natuke eemal ja vaatas teda. See vaatamine käis närvidele ja küsis õpetajalt: „*?“. Õpetaja ei vastanud talle midagi. Läksid pärast vahetundi klassiruumi, kuhu umbes 10 minuti pärast tuli talle järgi politsei. 22.11.2010 tegi inglise keele tunnis testi, õpetaja nimi on T L. Õpetaja ütles, et kellel test valmis saab, see leidku endale tegevust. Tema ja pinginaaber hakkasid mp3-ga muusikat kuulama ning õpetaja tuli võttis talt tema mp3 ära, kuna rääkisid pinginaabriga. Kui tund läbi sai, siis õpetaja läks klassiruumist välja ilma, et oleks talle tagastanud tema mp3 mängijat. Läks endast välja ja ütles õpetaja T L:“ *!“. Ajas närvi, et temalt võeti8 mp3 mängija ära ja pinginaabrilt ei võetud ning samuti see, et talle seda tunni lõpus tagasi ei antud. Kohus leiab, et F.H pani talle süüks arvatud teod toime avalikus kohas – koolis klassiruumis ja sööklas, kus on vaba juurdepääs teistele isikutele ja kus tegude toimepanemise ajal vastavalt F.H ja tunnistaja ütlustele reaalselt ka teised isikud - kaasõpilased viibisid. Tõenditega on kinnitamist leidnud, et F.H mõlemal korral kasutas õpetajate suhtes ebatsensuurseid väljendeid, mis on ilmse lugupidamatuse väljendamine ja teise isiku rahu rikkumine, solvamine. Eelkirjeldatud tõendid tõendavad kokkulangevalt väärteoprotokollis kirjeldatud väärtegude toimepanemist F.H poolt. Kohus leiab, et F.H pani talle süüks arvatud väärteo toime otsese tahtlusega. Karistusseadustiku (edaspidi

) § 16 lg 3 järgi paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või möönab seda. F.H teadis, et kasutab ebatsensuurseid väljendeid õpetajate suhtes kaasõpilaste juuresolekul. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatüki
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu.

§ 33

sätestab, et isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. F.H oli tegude toimepanemise ajal 14-aastane. Tl 7-9 on arsti konsultatsioonide otsused F.H kohta. Otsustest ei tulene, et F.H esineks mõni

§ 34sätestatud seisund, mis välistaks süü.

Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et F.H on talle süüks arvatud

§ 262järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises süüdi.

Hinnates eelpooltoodud tõendeid kogumis, on kohus seisukohal et väärteoasjas leiduvate tõenditega on tõendamist leidnud, et F.H pani toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad

§ 262järgi.

Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.

§ 262näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või aresti.

F.H on kohtuvälise menetleja poolt karistatud 29.11.2010 toimepandud väärteo eest

262 alusel rahatrahviga 3 trahviühikut s.o 180 krooni (11.50 EUR) ja 22.11.2010 toimepandud väärteo eest

262 alusel rahatrahviga 2 trahviühikut s.o 11.50 EUR (179.94 EEK).

§ 47

lg 1 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli 4 Ärakiri 4-11-444 eurot (alates 01.01.2011). Väärteootsustest ei ole arusaadav, kuidas kohtuväline menetleja on arvutanud rahatrahvi summad – nii 2 kui 3 trahviühiku puhul on rahatrahviks märgitud 11.50 EUR. Samuti ei selgu kohtuvälise menetleja otsusest, miks otsuses nr 2570,10,005596 on F.H-le karistuseks määratud 2 trahviühikut, kui

§ 47

lg 1 kohaselt rahatrahvi miinimummäär on kolm trahviühikut - kohtuvälise menetleja otsuses ei ole ühtki viidet, miks karistus on määratud alla karistusliigi alammäära.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. F.H on toime pannud kaks

§ 262järgi kvalifitseeritavat väärtegu.

Kohus leiab, et F.H-le tuleb väärtegude toimepanemise eest mõista üks karistus juhindudes

§ 62

. Kui isik paneb toime mitu väärtegu, mis on kvalifitseeritavad ühe paragrahvi järgi ning teda ei ole nende tegude eest veel karistatud, siis loetakse, et ta on toime pannud ühe süüteo. Kohus tuvastas, et F.H on süüdi talle süüks arvatavate tegude toimepanemises. Ta on teod toime pannud tahtlikult. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. F.H ei ole karistusregistrisse kantud. F.H on toime pannud kaks rikkumist ja kohus leiab, et F.H saab mõjutada süütegude toimepanemisest hoiduma, kohaldades tema suhtes karistust. Samuti tuleb karistuse mõistmisel lähtuda õiguskorra kaitsmise huvidest – on vaja anda selge signaal, et ka koolis kehtivad samad reeglid, mis terves ühiskonnas, neid tuleb järgida, ebatsensuursete sõnade kasutamine teiste isikute suhtes ei ole aktsepteeritav ja reeglite rikkumisel tuleb kanda karistust. Kohus leiab, et F.H tuleb toimepandud tegude eest karistada rahatrahviga, kuid seda miinimummääras Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskonna 20.01.2011 otsus väärteoasjas nr 2570,10,005590 ja 20.01.2011 otsus väärteoasjas nr 2570,10,005596 tuleb tühistada mõistetud karistuste osas ja teha uus karistamisotsus, mis ei raskenda F.H olukorda. Kaebuses on taotletud määrata rahatrahvi tasumine ositi, sest kaebuse esitaja on alaealine.

§ 66

lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Kohus leiab, et taotlus trahvi ositi maksmiseks tuleb rahuldada, sest menetlusalune isik on alaealine. Taotluses paluti määrata trahvi tasumine ositi kolme kuu jooksul, esimese maksega 10.04.2011 – kohus vähendas mõistetud karistusi ja seetõttu määrab kohus trahvi tasumisele ositi kahe kuu jooksul. Kohus juhib tähelepanu V™S § 204, mis sätestab kohtuotsusega mõistetud rahatrahvi täitmisele pööramist. Eelnimetatud sätte kohaselt saab rahatrahvi vabatahtlikult täita ja lahendit ei saadeta täitmisele kohtutäiturile, kui trahv on tasutud kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul. Kaitsjatasu 12.04.2011 määrusega määras kohus välja maksta riigi arvelt riigi õigusabi tasu 57,53 eurot advokaadile A.Rüütel. Riigi õigusabi seaduse § 25 lg 4 kohaselt väärteomenetluses riigi õigusabi saanud isik hüvitab riigi õigusabi tasu kriminaalmenetluse seadustikus ettenähtud korras. V™S § 38 lg 1 kohaselt kohtumenetluses järgitakse menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskulu määratud kaitsjale makstud tasu. KrMS § 188 kohaselt kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib menetleja panna kulude hüvitamise tema vanemale, mida kohus käesoleval juhul ka teeb. Otsuse tegemisel juhindub kohus V™S §§ 120 lg 1, 132 p 2, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3, 199 lg 2,

§§ 262, 56 lg 1, 66 lg 2, 3.

5 Ärakiri 4-11-444 /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 6