1-10-12385/20

1-10-12385 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni
2. a Tallinn Kriminaalasja number 1-10-12385 Kohtukoosseis Kriminaalasi Eesistuja Meelika Aava, liikmed Malle Preimer ja Urmas Reinola Tatjana Derkatš S.R-i süüdistuses KarS § 423 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
3. aprilli
4. a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja S.R-i kaitsja Toomas Pilt Prokurör Rainer Amur Süüdistatav S.R XXX elukoht XXXXX XXXX XXXXXX XXXX XXXX XX OÜ-s Beoleon juhatuse liige, karistatus puudub Kaitsja Advokaat Toomas Pilt Kohtuistungi sekretär RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
5. aprilli
6. a kohtuotsus S.R-i suhtes sisuliselt muutmata, kuid teha selles täpsustus, millega mõista S.R LE § 91 rikkumises õigeks. Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebe kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
7. juunil
8. a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Harju Maakohtu
10. aprilli
11. a otsusega üldmenetluses tunnistati S.R süüdi KarS § 423 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust, mis jäeti KarS § 73 lg 1,3 alusel täielikult täitmisele pööramata 3 aastase katseajaga. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti S.R-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.
12. S.R tunnistati süüdi selles, et tema
13. jaanuaril
14. a Tallinnas Randvere tee 1 asuval Statoili tankla territooriumil, mis on sõidukite ja jalakäijate liikumiseks kasutatav rajatis, alustas S.R kella 20:01 ajal mootorsõiduki Honda CR-V registreerimismärgiga 174 MGV juhtimist, ei olnud enne sõidu alustamist piisavalt ettevaatlik ega tähelepanelik arvestades, et tegemist oli pimeda ajaga ja tema sõiduki tagumine aken oli toonitud ning ei veendunud täielikult, kas tankla territoorium on teistest liiklejatest tühi, et vältida võimalike liiklejate ohustamist, alustas oma sõidukiga tagurdamist ning ei andnud teed mööda tankla territooriumit Säästumarketi suunas liikuvale jalakäijale H. Sle, tagurdades kannatanule otsa, mille tagajärjel sai kannatanu autolt löögi ja kukkus peaga vastu asfaltbetoonkatet, saades eluohtliku kehavigastuse. Sellise käitumisega rikkus S.R järgmisi liiklusnõudeid: LE § 44 /Juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat ega rikkuda tema riietust. Eriti tähelepanelik tuleb olla lapse, vanuri ning haigustunnuste ja puudega inimese suhtes/; § 45 p 3 /juht peab andma jalakäijale teed tagurdades/; § 64 /juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisvate või liikuvate vähekaitstud liiklejate suhtes, vältima nende ohustamist ja neile kahju tekitamist/; § 105 /tagurdamisel ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat/. Oma tegevusega pani S.R toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhi poolt liiklus- ja käitumisnõuete rikkumine ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus.
15. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja, kes taotleb S.R-i suhtes süüdimõistva kohtuotsuse tühistamist ja õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Kohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes, sest kohtuotsus rajaneb kohtukõlbmatutel tõenditel. Mõlemas isiku kohtuarstlikus ekspertiisiaktis on ekspert piirdunud vaid ekspertiisi määramise määruses ja meditsiinidokumentides sisalduva informatsiooni ümberkirjutamisega, millega on rikutud KrMS § 107 lg 3 p-dele 1 ja 2 sätteid. Uuringute kirjeldust, tulemuste hindamist ja eksperdiarvamuse põhjendust ekspertiisiakti põhiosas ära toodud ei ole. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-63-08 väljendatud seisukoha kohaselt on selline eksperdiarvamus oma kontrollimatuse tõttu kohtukõlbmatu tõend. Ekspertiisiakti vastavus nõuetele tagab ühtlasi ka süüdistatava kaitseõiguse.
16. augustil 2010.a viidi läbi isiku kohtuarstlik täiendekspertiis, ehkki uurija oli määranud korduvekspertiisi. Ekspert vastas küsimusele, mida temalt ei küsitudki. Kohus jättis oma motiveerimata, miks ei võetud arvesse kohtu poolt uuritud liiklusvahendi vaatlusprotokolli, mille kohaselt sõiduautol Honda CR-V r/m 174 MGV välised nähtavad vigastused puudusid ja ta oli tehniliselt korras. Kohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, sest jättis arvesse võtmata asjaolu, et S.R peatas auto koheselt kui nägi peeglist vilksatust ja kuulis mingit heli. Kohtulikul uurimisel ei leidnud tõendamist, et S.R oleks rikkunud hoolsuskohustust. Kohtulikul uurimisel ei selgitatud välja, kas S.R oli üldse võimalik ette näha süüteokoosseisu realiseerumise ohtu, samuti ka seda, kas tagasivaatepeeglist vilksatuse nägemisel oleks tal olnud võimalik autot koheselt peatada ja ka seda, kas tema tegevuse ja kannatanule saabunud tagajärje vahel esines üldse põhjuslik seos. Kuna kannatanu juhtunut ei mäleta, ei ole välistatud ka võimalused, et kannatanul võis esineda terviserike või et ta võis ise komistada ja kukkuda auto lähedale. Kannatanu seisundit kirjeldas kohtus tunnistaja J. Koort, kelle ütluste kohaselt oli kannatanu desorienteeritud ja segane.
17. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav ja kaitsja toetasid apellatsiooni ja taotlesid õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Prokurör taotles jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. 2