4-11-4487/2

Väärteoasi nr.4-11-4487 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.novembril 2011.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-11-4487 Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Väärteoasi P.V väärteoasi Liiklusseaduse § 224 lg 2; § 234 lg 1, § 239 lg 1 p 1; § 201 lg 1 järgi P.V isikukood xxx, elukoht xxx, ei tööta. Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklustalitusmenetlus esindaja Hannes Küünarpuu – tunnistus 415 Süüdi tunnistada P.V Liiklusseaduse § 224 lg 2; § 239 lg 1 p 1; § 201 lg 1 järgi ja mõista karistus KarS § 63 lg 1 alusel arest 15 (viisteist) päeva. Süüdi tunnistada P.V Liiklusseaduse § 234 lg 1 järgi ja mõista karistus KarS § 63 lg 3 alusel arest 10 (kümme) päeva. Karistuse, s.o. aresti kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamine 20.11.2011.a. kell 01.32 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Põhja Prefektuuri Ida- Harju politseijaoskonna poolt on 20.11.2011.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1249344 selle kohta, et P.V 20.11.2011 kella 01.32 ajal Harju maakonnas, Anija vallas, Kose-Jägala mnt, Perila- Jäneda mnt ristil liikus Kiviloo suunas. Juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kus ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,74mg/l. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud mõõtmeseadmega Alcotest 7110 MK nr ARAF-0011, taatlustunnistuse nr TTRC-11-00083. Juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning tahtlikult eiras politseiametniku poolt antud sõiduki kohustusliku peatumise märguannet, mis oli antud liiklusjärelevalvaja poolt ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt politsei-värvides alarmsõidukilt ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuru abil ning juhina ei olnud sõidu ajal nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. P.V rikkus LS § 69 lg 5; § 90 lg 1 p 1; § 38 lg 1; § 33 lg 3 sätteid, pannes sellega toime LS § 224 lg 2; § 234 lg 1, § 239 lg 1 p 1; § 201 lg 1 järgi ettenähtud väärteod. Kohus selgitas 21.11.2011.a. istungil menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi (V™S § 19; 98 lg.5 järgi). Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud. Menetlusalune isik P.V kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning tunnistas end kohtuistungil toimepandud väärtegudes täielikult süüdi ja seletas, et kõik väärteoprotokollis toodu on õige ja jääb menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis antud ütluste juurde. Kahetseb väga. Trahve tasus, kuid kõik ei ole tasutud. On probleeme xxx. On nõus palutud karistustega, kuid palub aresti kandmine edasi lükata, et saaks võtta hügieenitarbed. On alati ilmunud aresti kandmiseks kohale, ei ole kõrvale hoidunud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et P.V tuleks karistada LS § 224 lg 2; § 239 lg 1 p 1; § 201 lg 1 järgi 15 päevase arestiga ja LS § 234 lg 1 järgi arestiga 10 päeva. Eelnevatest karistustest ei ole teinud järeldusi, vaid jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist. Ka on maksmata rahatrahvid. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü temale inkrimineeritud väärtegudes Liiklusseaduse § 224 lg 2; § 234 lg 1, § 239 lg 1 p 1; § 201 lg 1 järgi on tõendamist leidnud ja seda peale tema poolt süü omaksvõtuga kohtuistungil ka väärteoprotokollis tooduga ( t lk.2); tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ja väljatrükiga ( t lk.8, 9); menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga ( t lk.10); Maanteeameti liiklusregistri andmetega juhilubade kohta ( t lk. 11); teatisega ( t lk. 12-21) ning toimiku teiste materjalidega. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. P.V ´ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada P.V edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et P.V ei ole võimalik karistada rahatrahviga ning teda tuleb karistada arestiga arvestades temale inkrimineeritud väärtegusid ja süü suurust. P.V kahetsus ei anna kohtule alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, süü suurusest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahatrahvi. Karistuse mõistmisel P.V ´ ile peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Samuti on karistuse mõistmisel üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Kohus märgib, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses nr 3-1-1-99-06 on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud teole (otsuse p 14). Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis-ebaõigus), kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. P.V näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud tegude õigusvastasust ja ohtlikkust. Rahatrahv ja sanktsiooni alammääras mõistetud arest ei omaks ilmselgelt P.V suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses, seega peab kohus vajalikuks mõista arest, kuid seda mitte lühiajaliselt. Ka eelnevad karistused nii samalaadsete väärtegude kui kuritegude eest ei ole avaldanud menetlusalusele isikule mõju ning ei ole takistanud isikul jätkamast samalaadsete väärtegude toimepanemist, seega peab olema mõistetud karistus suurem kui sanktsiooni miinimummääras. Temale mõistetud rahatrahvid on tasumata. Samuti leiab kohus, et karistus tuleks täitmisele pöörata koheselt alates isiku kinnipidamisest ja seda eripreventiivses mõttes. Samuti leiab kohus, et P.V suhtes ei esine KarS § 66 lg 1 toodud aluseid karistuse kandmiseks ositi. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; 63; Liiklusseaduse § § 224 lg 2; § 234 lg 1, § 239 lg 1 p 1; § 201 lg 1; Väärteomenetluse seadustiku 107- 111 sätetest. Kohtunik 2