lg 4 ja lg 1 nõudeid ja pani toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad
Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendav asjaolu kahetsus. Väärteo eest on 19 G.L-ile KarS § 63 lg 1 alusel
Kaebus 30.11.2010 saabus Pärnu Maakohtusse G.L kaebus otsusele väärteoasjas nr 2570,10,004827. Menetlusalune isik tunnistab väärteo toimepanemist. Otsuse kohaselt puuduvad antud asjas raskendavad asjaolud ja kergendava asjaoluna on märgitud menetlusaluse isiku kahetsus. Vaatamata eeltoodule on menetlusalusel isikule määratud rahatrahvi suurus 200 trahviühikut. Kaevatavas otsuses on märgitud, et isik on teo toime pannud tahtlikult. Samas puudub otsuses väärteo objektiivsete ja subjektiivsete koosseisuelementide analüüs. Menetlusalune isik leiab, et raskendavate asjaolude puudumisel (puuduvad analoogsed varasemad karistused) ja kergendava asjaolu tuvastamisel (kahetsus), on temale määratud karistus liiga karm. Kuivõrd menetlusalusel isikul puudub märkimisväärses ulatuses igakuine sisetulek (töötab hooajatöödel), puhtsüdamliku kahetsuse ilmnemisel ning kõike ülaltoodut arvesse võttes paluti kaebuses kohtul karistusmäära oluliselt vähendada ja määrata karistuse kandmine ositi selliselt, et ühes kuus tasumisele kuuluv trahvisumma ei oleks suurem kui 1000 krooni. Menetlusalune isik on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohus saatis 07.12.2010 kaebuse kohtuvälisele menetlejale, kes oma 13.12.2010 saadetud vastuses võttis alljärgneva seisukoha: Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud kõiki menetlusse puutuvaid asjaolusid ja kogutud tõendeid. Arvestatud on kahetsusega ja eelneva rikkumisega. Karistuse määramisel ei saa kuidagi arvestamata jätta, et omamata juhtimisõigust nii suure alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus, mis oli 0,69 mg/l, seega väga lähedal KarS § 34242 järgi kvalifitseeritavale teole, juhtis ta mootorsõidukit sõidutades selles ka sõitjaid seades sellega ohtu ka nende elu ja tervise. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis ütleb G.L, et olles baaris joonud õlut 1,5 l ja neil oli väga vaja sõita ööbimiskohta ning kuna tema oli kõige kainem, siis hüppas tema roolitaha. Sellest võib välja lugeda, et tegu oli toime pandud tahtlikult. Hirmutavaks teeb olukorra see, et sõidukit asus juhtima väga noor alkoholi tarvitanud juht, kellel puuduvad liiklusalased teadmised ja sõidukogemused ning lisaks ka vastutustunne. Kohtuväline menetleja ei ole vastu rahatrahvi tasumisel ositi, muus osas palub kohtul jätta otsus muutmata. Kohtuväline menetleja leiab, et rikkumine on tõendamist leidnud ja jääb väärteoasjas tehtud otsuse juurde, sest otsus tuleneb seadusest ja vastab rikkumise raskusele. V™S § 120 lg 1 alusel lahendada kaebus kirjalikus menetluses. 2 Ärakiri 4-10-4364 KOHTU SEISUKOHT Vastavalt V™S § 120 lg-le 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi V™S § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et asja saab lahendada kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoasja toimikus (edaspidi VTT) tl 6 väärteoprotokolli kohaselt on G.L poolt toime pandud rikkumise kirjeldus alljärgnev – 20.10.2010 kell 02.10 Haapsalus Posti tänaval, jaama ja Nurme tänavate vahel, liikus Lihula mnt suunas, juhtis mootorsõidukit Mercedes-Benz Sprinter reg nr 980MEZ omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kontrollimisel mõõdeti juhi väljahingatavas õhus 0,74 mg. Lubatud 0,09 mg Seega juhtis mootorsõidukit seisundis, kus juhi poolt väljahingatavas õhus alkoholipiirmäär ületatud mitte vähem kui 0,69 mg. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (edaspidi
) § 20 lg 1, 4 ning väärteod kvalifitseeriti
lg 2, § 74 1 lg 1 järgi.
lg 1 sätestab, et mootorsõidukit ei või juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus .ja lg 4 sätestab, et juhi ühes grammis veres ei või olla alkoholi 0,20 milligrammi ega rohkem või juhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei või olla alkoholi 0,10 milligrammi ega rohkem.
lg 1 näeb väärteona ette mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta isiku poolt.
lg 2 näeb väärteona ette mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,250,74 milligrammi. Kohus leiab, et G.L ütlustega ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga on G.L poolt talle süüks arvatud väärtegude toimepanemine tõendamist leidnud. Vastavalt tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollile ja väljatrükile VTT tl 3, 4 on 20.10.2010 G.L suhtes kasutatud kell 02.54 tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST, mille lugem oli 0,74 mg/l, laiendmääramatus +-0,05 mg/l ja mõõtetulemus 0,69 mg/l. Samad tulemused nähtuvad ka väljatrükist. G.L on kirjutanud protokolli, et märkusi ei ole. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis VTT tl 5 on G.L andnud väärteo kohta järgmiseid ütlusi – 20.10.2010 öösel istusid töökaaslastega Posti 1 olevas baaris. Jõi umbes 1, 5 pudelit Rock õlut. Kuna hiljem oli vaja sõita ööbimiskohta, mis asub kusagil Rohuküla pool ning kõik olid purjus, siis arvas, et on kõige kainem, hüppas rooli taha ja sõites mööda Posti tänavat peatas neid patrull. Kahetseb, et juhtis mootorsõidukit omamata juhtimise õigust ning olles eelnevalt alkoholi tarvitanud. Eelkirjeldatud tõendid tõendavad kokkulangevalt väärteoprotokollis kirjeldatud väärtegude toimepanemist G.L poolt. Kohus leiab, et G.L pani talle süüks arvatud väärteo toime otsese tahtlusega. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 16 lg 3 järgi paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokooseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. G.L kinnitas, et ta jõi õlut eelnevalt, kuid siis oli vaja ööbimiskohta sõita. Kuna arvas, et on seltskonnas kõige kainem - teades, et ka ise on purjus, otsustas autot juhtida. Samuti oli teadlik, et ta ei ole mootorsõiduki juhtimisõigust. 3 Ärakiri 4-10-4364 Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja 19 kohus leiab, et G.L on talle süüks arvatud
S § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Hinnates eelpooltoodud tõendeid kogumis, on kohus seisukohal et väärteoasjas leiduvate tõenditega on tõendamist leidnud, et G.L rikkus
lg 1, 4 ja pani sellega toime väärteod, millised on kvalifitseeritav
Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.
lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni ühe aastani.
G.L pani mõlemad väärteod toime ühe teoga. Kohtuväline menetleja on õieti leidnud, et karistus tuleb määrata KarS § 63 lg 1 alusel, mis sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Seega tõepoolest, tuleb 19 G.L-ile karistus mõista
G.L on kohtuvälise menetleja poolt karistatud toimepandud väärteo eest
7419 lg 2 alusel rahatrahviga 200 trahviühikut s.o 12000 krooni. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest on G.L kahetsenud toimepandut, mis on karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 alusel ja see on märgitud ka kohtuvälise menetleja otsuses. Samuti on G.L algusest pealetunnistanud oma süüd ning ka see on KarS § 57 lg 1 p 3 alusel karistust kergendav asjaolu, see aga kohtuvälise menetleja otsuses ei kajastu. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis G.L puhul on tuvastatud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuvälise menetleja otsuses on rõhutatud, et isik pani toime ühiskonnaohtliku teo, millega seadis ohtu nii ise enda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. Kohus on nõus seisukohaga, et liiklusrikkumiste puhul tuleb rikkujale anda selge signaal, et tegemist on ohtliku teoga, mille tõttu võivad ohtu sattuda ka kaasliiklejad, kuid see saab väljenduda eelkõige selles, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada õiguskorra kaitsmise huvidega, mis on üks karistuse mõistmise alustest. Liikluseeskirjad ongi kehtestatud selleks, et tagada kõikide liiklejate turvalisus. Liiklusväärteod on sätestatud Liiklusseaduses ja seal on sätestatud väga palju väärteokoosseise. Kohus leiab, et seadusandja on ilmselgelt liiklusalaste väärtegude eest karistuse ja karistuse piiride määramisel lähtunud ka asjaolust, et liiklusväärtegu on selline, millega võib kaasneda oht kaasliiklejatele ja seda juba ka karistuspiiride määramisel arvestanud. KarS § 58 loetleb karistust raskendavad asjaolud. Kohus ei leia, et kohtuvälise menetleja poolt kirjeldatud asjaolu mahuks mõne karistust raskendava asjaolu alla. Karistust raskendavad asjaolud on aga seaduses ammendavalt loetletud ja kohtuvälise menetleja poolt tegelikult sellise karistust raskendava asjaolu arvestamine, mida seadus ette ei näe, ei ole kooskõlas seadusega. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et tegelikult G.L poolt oli väärtegu toime pandud üldohtlikul viisil, mis vastavalt KarS § 58 p 7 on karistust raskendav asjaolu. Kohtuväline menetleja on oma seisukohas leidnud ka, et arvestamata ei saa jätta, et G.L sõidutas sõitjaid, seades ohtu nende elu ja tervise. Sellist asjaolu ei sisaldu aga väärteoprotokollis olevas väärteokirjelduses ning selliste asjaoludega arvestamine, mida isikule väärtoeprotokollis süüks ei ole arvatud, on väljumine väärteoprotokolli piirest, mis ei ole lubatud. Seega karistust raskendavad asjaolud puuduvad. 4 Ärakiri 4-10-4364 Vastavalt karistusregistri teatisele tl 10 on G.L karistatud ühel korral liiklusalase väärteo eest rahatrahviga, rahatrahv on tasutud. G.L on leidnud, et üks asjaolu, miks kohus peaks vähendama talle mõistetud karistust, on see, et tal puudub igakuine sissetulek. Nagu kohus eelpool viitas, tuleb karistuse mõistmisel lähtuda KarS § 56 lg 1 sätestatud alustest – seal ei ole kirjas, et karistuse mõistmise alus oleks isiku sissetuleku suurus. Küll sätestab KarS § 66 alused, mil kohus võib määrata karistuse kandmise ositi ja seal saab kohus arvestada isiku tööalast seisundit. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et G.L süü on suur – alkoholi piirmäära ületamine oli
Tegu on toime pandud otsese tahtlusega. Esinevad karistust kergendavad asjaolud - G.L on algusest peale oma süüd tunnistanud, kahetsenud. G.L on kehtiv väärteokaristus liiklusrikkumise eest. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on määranud G.L-ile karistuse, mis on kooskõlas karistuse mõistmise alustega – maksimumkaristus sellise teo eest on 300 trahviühikut, karistuseks on määratud 200 trahviühikut. Kohus leiab, et sellise karistuse määramisel on arvestatud karistust kergendavaid asjaolusid, sest alkoholipiirmäära ületamine oli ülempiiri lähedane, tegu oli tahtlik, samas karistus on mõistetud 1/3 võrra väiksem, kui maksimumkaristus. G.L taotleb karistuse kandmist ositi, kuna töötab hooajatöödel, puudub märkimisväärses ulatuses igakuine sissetulek. Kohus leiab, et esineb KarS § 66 lg 1, 2 sätestatud alus, et määrata rahatrahvi tasumine ositi – trahvi korraga tasumine ei ole isikule majanduslikult võimalik. KarS § 66 lg 3 sätestab, et ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Seega määrab kohus mõistetud rahatrahvi 12000 krooni, so. 766,93 eurot tasumisele ositi 1 aasta jooksul igakuiste maksetena 63,91 eurot kuus. Kohus selgitab, et vastavalt V™S § 204 lg 2 ja 3 – kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi tervikuna kohtuotsuse jõustumiseks, saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul peale jõustumist kohtutäiturile täitmiseks ja siis lisandub määratud trahvile ka täituritasu. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskonna 15.11.2010 otsus väärteoasjas nr 2570,10,004827 tuleb jätta muutmata, kuid lisada tuleb karistuse tasumise aeg. Otsuse tegemisel juhindub kohus V™S §§ 120 lg 1, 132 p 1, 2, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3, 199 lg 2,
§-st 7419 lg 2 ja KarS §§ 56 lg 1, 66 lg 2, 3. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.