Obsah (5)
§ 2§ 32§ 33§ 47§ 56KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2010.a, Narva kohtumaja, 1. Mai 2 Väärteoasja number 4-10-1432 Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sek
§ 2
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärteoprotokolli ja -otsuse kohaselt rikkus L.Z liikluseeskirja (edaspidi LE) § 126 p 22 3 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 74 lg 2 järgi. LE § 126 p 3 kohaselt juht ei tohi 22 sõita kiiremini liikluskorraldusvahendil näidatud suurusest. LS § 74 lg 2 näeb väärteona ette mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis. Kaebuse põhiseisukohad on, et 18.03.2010.a kell 20:50 olid teeolud, ilmastikuolud ja nähtavus sellel teelõigul (Tallinna-Narva mnt 159. km) äärmusteni halvad, mis ei 3
(7)võimaldanud sõita kohtuvälise menetleja poolt fikseeritud kiirusega, s.o 87 +/- 3 km/h. Kaebuse esitaja väitel tema sõidukiirus ei ületanud antud teelõigul ja ajahetkel 55 km/h. Antud teelõigul, kus teostati kiirusemõõtmist, segas lisaks ilmastikuoludele politseipatrulli kiirusemõõtmist ohutusribal asuvad lumehanged ja tänavavalgustuspostid, millega rikuti Liiklusjärelevalve teostamise kord, määruse lisa 1, §-i
- Väärteo toimepanemise ajal kehtinud mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kui mõõtevahend on kantud käesoleva seaduse § 7 lõike 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele tulenevad eriseadusest, piisab mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks taatluskohustuse läbinud mõõtevahendi kasutamisest. Antud väärteoasjas mõõtis kiirust Jõhvi politseiosakonna patrullpolitseinik. Väärteo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusjärelevalve teostamise korra § 12 kohaselt liiklusjärelevalvet teostavad politseiametnikud ja abipolitseinikud nendele seadusega antud volituste piires. Ida Prefektuurile on Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt väljastatud erialase pädevuse tunnistus E
- Samuti nähtub mõõtevahendi taatlustunnistusest nr ttrss-09/00082, et kiirusmõõtur Stalker II MDR on taadeldud 18.08.2009.a ning kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvalt oli seade läbinud 18.03.2010.a kell 20.15, s.o samal päeval, kui tuvastati kaebuse esitaja poolt väärteo toimepanemine testid ning tegemist oli töökorras seadmega. Ka tunnistaja xxx`u ütlustest, mille usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda, tuleneb, et kiirusemõõtja seadeldis töötas hästi. Mõõtmise teostamise käik on fikseeritud kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis. Sama dokument tõendab ka teo toimepanemise kohta ja aega ning teo toimepannud isikut. L.Z kirjutas protokolli omakäeliselt allkirja ja avaldused ning see asjaolu kinnitab, et protokoll koostati sündmuskohal menetlusaluse isiku juuresolekul. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu. Kohus hinnates tõendeid kogumis – kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli, tunnistajate xxx`e, xxx`u ja xxx`i ütluseid ning kaebuse esitaja ütluseid, jõudis järeldusele, et mõõdeti kaebuse esitaja mõõtursõiduki kiirust ning mõõtmine toimus nõuetekohaselt. Kohus leiab tõendeid kogumis hinnates, et väärteo toimepanemise ajal viibis tunnistaja Xxx kaebuse esitaja poolt juhitud mootorsõidukis, kuigi tunnistajad xxx ja xxx ei kinnita seda. Kohtu sellist veendumust kinnitab Haabersti Gup 2010 ajakava, millest nähtub, et 18.03.2010.a tõepoolest toimusid Tallinnas võistlused iluuisutamises, kus tüdrukud pidid esitama vabakava ning tunnistaja Xxx`e ütlused, mille usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda ja mille kohaselt ka tunnistaja ei näinud politseinikke, kui neid kinni peeti ning ta ei tea, kas nemad teda nägid. Ta vist nägi politseid, ta ei tea, kas meeste või naisterahvast. Kohus järeldab nendest ütlustest, et mingil põhjusel ei märganud Xxx ja Xxx tunnistaja Xxx `e viibimist mootorsõidukis. Kohus leiab, et jättes välja selgitamata, kas väärteo toimepanemise juures viibis tunnistaja, kes võib teada väärteo toimepanemise tõendamiseseme kohta tähtsaid asjaolusid, rikkus kohtuväline menetleja menetlusõigust, viies menetluse läbi ühekülgselt, jättes kogumata kõik asjas tähtsust omavad tõendid, s.o tunnistaja Xxx`e ütlused. Tegemist on aga kohtu hinnangul sellise rikkumisega, mis ei viinud ebaõige tulemuseni ning mida on võimalik kohtumenetluses kõrvaldada, kuulates tunnistajana Xxx`e üle. Mootorsõidukis viibis 4
(7)kaebuse esitaja ja tunnistaja Xxx`e ütluste kohaselt veel ka kaks alaealist last Xxx ja Xxx, kelle ülekuulamist ei pidanud kohus aga vajalikuks, kuna kaebuse esitaja ütluste kohaselt magasid lapsed autos ja seega ei saanud nad vahetult tajuda tõendamiseseme seisukohast tähtsaid asjaolusid. Hinnates tunnistajate Xxx`u ja Xxx`i ütluste usaldusväärsust ja haakuvust teiste tõenditega, jõudis kohus seisukohale, et vaatamata sellele, et tunnistajate ütlustes on küll teatavaid vastuolusid (kas tee keskel olid piirdepostid ning mitmendal kilomeetril Tallinna-Narva mnt täpselt kiirust mõõdeti) on need usaldusväärsed ning kohus leiab, et mõningad ebatäpsused on tingitud sellest, et väärteo toimepanemisest on möödunud üle poole aasta ning kõik üksikasjad seoses selle rikkumisega ei ole detailselt meeles. Tunnistajate Xxx`u ja Xxx`i töö iseloomu arvestades tuleb kohtu hinnangul arvestada sellega, et patrullpolitseinikud puutuvad töö käigus pidevalt kokku samalaadsete olukordadega ning seega on inimlikult arusaadav, et nad võivad mingites väärteo toimepanemisega seotud asjaoludes eksida või mitte kõike täpselt mäletada (nt käesoleval juhul ei mäletanud tunnistaja Xxx, kes astus kaebuse esitaja auto juurde). Kaebuse esitaja kaebuse kohaselt rikuti Liiklusjärelevalve teostamise korra (edaspidi Kord) lisa 1 §-i 4 p 3, mille kohaselt ei ole sõidukiirust lubatud mõõta tugeva vihma- või lumesaju või udu korral. Kohus leiab, et tõendamist ei leidnud see, et väärteo toimepanemise ajal, s.o 18.03.2010.a kl 20.50 esines tugev vihma- või lumesadu. Eesti Metroloogia ja Hüdroloogia Instituudi poolt väljastatud ilmastiku andmete lisa 1 kohaselt Jõhvis oli kl 20.00 ja kl 21.00 samuti nõrk lauslumi. Seega ei olnud kohtu hinnangul tegemist tugeva lumesajuga, mida kinnitavad ka tunnistajate Xxx`u ja Xxx`i ütlused. Kohus hindab kaebuse esitaja ütluseid, mille kohaselt kui ta kinni peeti oli tugev lumetuisk ja tugev lumesadu, selles osas ebausaldusväärseteks ning leiab, et sellised ütlused on antud eesmärgiga vältida seoses väärteo toimepanemisega kaasnevat vastutust. Tunnistaja Xxx andis kohtus ütlusi, mille kohaselt sõitsid nad Tallinnast välja, ei mäleta mis kell, ilmastikuolud olid halvad, oli tugev lumesadu, nähtavus oli vilets, nad sõitsid väga kaua. Tallinnast Jõhvi oli kogu tee ulatuses halb ilm. Kui nad peatusid olid valged suured lumehelbed koos vihmaga. Mitte kohev lumi, vaid märg lumi. Ja mitte vihm, rohkem ikka lumi. Kohus leiab, et üldteada asjaoluna muutuvad ilmastikuolud väga kiiresti ning tunnistaja Xxx`e ütlustest nähtub, et Tallinnast välja sõites oli tugev lumesadu. Seda, et tugev lumesadu kestis ka hetkeni, mil mõõdeti kaebuse esitaja poolt kiiruse ületamine, tunnistaja ütlustest ei tulene. Kõik tunnistajad on kinnitanud seda, et kiiruse mõõtmisel sadas, kuid kohtu hinnangul leidis tõendamist see, et tegemist ei olnud tugeva vihma ega lumesajuga. Samuti leidis kaebuse esitaja, et Korra lisa 1 § 4 p 3 kohaselt ei ole sõidukiirust lubatud mõõta kui kiirusmõõturi ja mõõteobjekti vahel on segavaid mõjureid, sealhulgas puid, puuoksi, liiklusmärke või muid objekte. Kohus leiab, et kohtuistungil ei leidnud tõendamist see, et kiirusmõõturi ja mõõteobjekti vahel oli segavaid mõjureid. Nimetatud mõjurite olemasolu tuleneb ainult kaebuse esitaja ütlustest, mis on aga kohtu hinnangul ka selles osas ennast õigustavad ja antud sooviga vältida karistamist väärteokorras, sest need ei ole kooskõlas ühegi teise asjas kogutud tõendiga. Nimelt on kaebuse esitaja väitnud, et kahe sõidurea vahel olevad hanged olid miinimum 1, 5-2 meetrit, olid vahemaad kus 2 m, kus oli 1 m. Tunnistaja xxx`e ütluste kohaselt hanged olid. Hanged olid vist umbes puusast allapoole. Ka tunnistaja Xxx kinnitas seda, et kõrgeid hangesid ei olnud, mis nähtub ka tunnistaja Xxx`i ütlustest, mille kohaselt kui lumehanged olid, siis väikesed. Tunnistajate Xxx`u ja Xxx`i ütluste kohaselt ei olnud kiirusmõõturi ja mõõteobjekti vahel selliseid objekte, mis takistanuks mõõtmist. Vaidlus puudub sellest, et kohtuväline menetleja oleks ekslikult 5
(7)mõõtnud mõne teise mootorsõiduki kiiruse, kuna nii kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist kui ka tunnistajate ütlustest tuleneb see, et sõiduk liikus üksinda. Kohus arvestab ka sellega, et kiirusemõõteseadme tööpõhimõtte kohaselt fikseerib seade autode kiirused, millede ees ei esine takistusi, seega just nimelt nende autode kiirused, mis on ka silmale nähtavad ning ka see kinnitab seda, et segavad mõjurid puudusid. Ka kiirusemõõtmise kasutamise protokollist tuleneb, et liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamisel pöörati tähelepanu nii looduse kui inimese tekitatavatele häiretele, millised võivad anda eksitavaid mõõtmistulemusi ning võeti meetmeid probleemide vältimiseks. Selleks: 1) kindlustati, et mõõteseadme ja objekti vahel ei oleks signaalile läbimatuid takistusi; 2) mõõtmist ei teostatud tugeva saju (vihm, lumi, rahe) tingimustes. Nimetatut kinnitavad ka tunnistaja Xxx`u ütlused, mille kohaselt selle koha peal, kus kaebuse esitaja tuli, oli hea nähtavus, seal polnud hangesid. Usutav on ka tunnistaja väide, mille kohaselt ei hakka nad mõõtma selle koha peal, kus on takistusi. Kohus leiab seega, et kiiruse ületamine kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis märgitud ulatuses on tõendatud, sest mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes kasutas taadeldud mõõtevahendit ja järgis asjakohast mõõtemetoodikat. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli andmetega (helisignaal ja kiiruse näit) ja tunnistajate poolt vahetult tajutud asjaoludega on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et mõõtmisel seadmel fikseeritud kiirus kuulus L.Z-i poolt juhitud mootorsõidukile. Kohus leiab, et L.Z pani talle süüks arvatud väärteo toime kergemeelsusest. Karistusseadustiku (edaspidi
) § 18 lg 2 järgi paneb isik teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.
§ 32
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub
- peatüki
- jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei 22 ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et L.Z on talle süüks arvatud LS § 74 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt
§ 33
on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Hinnates eelpooltoodud tõendeid kogumis on kohus seisukohal, et väärteoasjas leiduvate tõenditega on tõendamist leidnud, et L.Z rikkus liikluseeskirja § 126 p 3 – 18.03.2010 kell 20.50 Ida-Viru maakonnas, Kohta vallas, Tallinn-Narva mnt 159. km liikudes TallinnNarva mnt 160 suunas juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 87 +/- 3km/h, lubatud kiirus antud teelõigul 50 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 34 km/h. Väärtegu on õieti kvalifitseeritud – L.Z pani sellega toime väärteo, milline on 22 kvalifitseeritav LS § 74 lg 2 järgi. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. 6
(7)Väärteo toimepanemise ajal kehtinud LS § 7422 lg 2 redaktsioon nägi karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
§ 47
lg 1 kohaselt on rahatrahvi miinimummäär 3 trahviühikut ning trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. 22 L.Z-i on kohtuvälise menetleja poolt karistatud toimepandud väärteo eest LS 74 lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut s.o 3000 krooni. Kohtuväline menetleja on ekslikult märkinud kaebuse esitajale väljastatud otsuse koopias, et rahatrahv 3600 krooni tuleb tasuda näidatud arveldusarvetele. Otsusest nähtub, et karistuse suuruseks on 50 trahviühikut, mis on 3000 krooni ja seega on selle vastuolu puhul kohtu hinnangul tegemist ilmse ebatäpsusega, mille on ka kohtuväline menetleja enda otsuses ära parandanud.
§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis L.Z-i puhul on tuvastatud.
Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Vastavalt karistusregistri õiendile (tl 36-37) on kaebuse esitaja varasemalt karistatud 7-l korral väärteokorras, sh ka sama kvalifikatsiooniga väärteo toimepanemise eest, viimati Ida Politseiprefektuuri 06.07.2004.a otsusega rahatrahviga 1500 krooni. Kuna kaebuse esitaja jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist, siis kohtu hinnangul ei ole ta enda varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ning seetõttu on põhjendatud karistada silmas pidades karistuse eripreventiivseid eesmärke teda sanktsiooni keskmises määras, s.o 50 trahviühiku suuruse rahatrahviga. Liikluseeskirjad on kehtestatud selleks, et tagatud oleks kõigi liiklejate turvalisus Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et L.Z-i kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Ida Prefektuuri Jõhvi politseiosakonna patrullpolitseinik Lea Bärenson`i 12.04.2010.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2440,10,002142 L.Z-i karistamise kohta 22 Liiklusseaduse § 74 lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 3000 krooni muutmata. Otsuse tegemisel juhindub kohus V™S §§ 132 p 1, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3, LS §-st 74 22 lg 2, LE § 126 p 3 ning
§-st 56 lg 1. Mari-Liis Avikson Kohtunik 7
(7)