Ärakiri Kohus KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus 17.01.2011 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-09-20626 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Ave ARNIM Ka

§76lg.4 määrata K.R-ile katseaeg 1 (üks) aasta.

Kohustada K.R katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada K.R katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - võtta end töötuna Töötukassas arvele ja asuda omandama põhiharidust Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumis kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata K.R kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§78p.2 arvestada katseaega alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada K.R karistuse kandmises t Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Rahuldada vandeadvokaat Eduard BULATTŠIKU taotlus, määrata tema poolt K.R-ile osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 42 (nelikümmend kaks) eurot 40 senti (s.h. materjalidega tutvumine 15,98 eurot, esinemine kohtuistungil 15,98 eurot, sõidukulu 3,38 eurot, käibemaks 7,07 eurot). Jätta kaitsjale (vandeadvokaat Eduard BULATTŠIK) makstud tasu summas 42 (nelikümmend kaks) eurot 40 senti Eesti Vabariigi kanda. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 09.12.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav K.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. K.R on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 12.05.2010 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §266 lg.2 p.1 ja §199 lg.2 p.4, 8 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1 ja §65 lg.1 kohaldamisega vangistusega 11 kuud 29 päeva alates 12.05.

1. Tartu Maakohtu 09.07.2010 määrusega muudeti kohtuotsuse resolutsiooni 2 liitkaristuse pikkuse osas ja määrati, et K.R jääb kanda karistust 1 aasta 29 päeva. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 1 distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav õpib vangistuses 9-ndas klassis, õppeedukus on rahuldav, samuti töötab ta majandustöödel koristajana ja osaleb B-kategooria autojuhi kursustel. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viiel korral varavastaste ning narkootikumidega seotud kuritegude eest, vanglas viibib esimest korda. Vabaduses oli kinnipeetav ülalpeetav, eluks vajaliku sai ebaseaduslikult, sissetulek puudus. Vangistuses toetab kinnipeetavat rahaliselt isa. Tasumata nõudeid on kinnipeetaval summas 63 082 krooni. Kinnipeetaval puudub majandusliku toimetuleku oskus. Kinnipeetava suhted päritoluperekonnaga on keerulised – ta on kodust korduvalt ära jooksnud, hulkunud, tarvitanud narkootikume, paigutatud laste turvakeskusesse. Vangistuses on vanemad teda külastanud. Kinnipeetaval on tugev tunnustuse- ja saavutusevajadus, mis muudab teda sõltuvaks ja teiste poolt kergesti manipuleeritavaks. Kinnipeetav ei ole agressiivne, käitumisprobleemid algasid 12-st eluaastast. Sagedase koolivahetuse tõttu ei olnud kinnipeetaval sõpru, ta oli pigem tõrjutud. Vajalikud on regulaarsed psühholoogi konsultatsioonid. Kinnipeetav käitub ujedana, manipuleerivalt, analüüsivaid vastuseid ei anna, oma probleeme teadvustab, kuid ei oska neid lahendada. Kinnipeetav tegutseb impulsiivselt, nägemata lõpptulemust, tal puudub planeerimis- ja prioriteetide seadmise oskus. Ametnikega suhtleb kinnipeetav neutraalselt, on varem olnud kriminaalhooldusel, kus olid pidevad probleemid. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega ja teeb ettepaneku panna talle järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, asuda tööle või õppima kohtu määratud tähtajaks, mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega, osaleda sotsiaalabiprogrammis. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama oma vanaemale kuuluvasse korterisse. Kinnipeetava emal poja aitamiseks võimalused puuduvad, kuna ta hooldab maal enda haiget ema ja on ise kroonilise haiguse tõttu minemas operatsioonile. Kinnipeetava vanaema ja tema abikaasa töötavad, seega suudavad nad kinnipeetavat majanduslikult toetada. Kuna kinnipeetaval on lõpetamata põhikool, on tal võimalus registreeruda töötuna ja jätkata õppimist õhtukoolis. Suurte tasumata võlanõuete tõttu vajab võlanõustaja abi. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Varasemate kriminaalhoolduste käigus ei suutnud täita käitumiskontrolli nõudeid ja pani uue kuriteo toime katseaja teisel kuul. Kriminaalhooldusametnik leiab, et kinnipeetavale tuleb kasuks ennetähtaegsele vabanemisele järgnev käitumiskontroll ja lisakohustused. Maakohtu istung Kinnipeetav K.R taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetav seletas, et on lõpetanud B-kategooria kursused ja vanglas viibib ta esimest korda, alates 11.12.
2. Prokuröri abi Ave Arnim leidis maakohtu istungil, et seaduslikud alused kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega on olemas ja ta toetas vabastamist. 3 Kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik palus kinnipeetava taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks rahuldada, kuna selleks on olemas alused ning seda toetasid ka prokurör, vangla ja kriminaalhooldusametnik. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§76

lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud korduvalt, vangistuses viibib esimest korda. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 1 distsiplinaarkaristus (noomitus). Kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb 10.06.

1. Kuigi korduvkaristatus ja uue kuriteo toimepanemine katseajal on sellised asjaolud, mis võivad välistada kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise, tuleb arvestada ka alljärgnevat. Tegemist on 19-aastase noore inimesega, kes on vangistuses esimest korda ja kelle varasem elukäik ei ole soodustanud positiivset käitumist. Vabastades kinnipeetava vangistusest 5 kuud enne tähtaega, on kinnipeetaval võimalus tõestada, et vangistuse kandmine on teda muutnud ning ta suudab edaspidi mõelda ja käituda täiskasvanulikult ja elada seaduskuulekalt. Maakohus leiab, et selle saavutamiseks on tugi ja järelevalve kriminaalhoolduse näol antud kinnipeetavale äärmiselt vajalik. Tähtaegse vabanemise peamise puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav istub oma aja ära ja vabaneb viie kuu pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevooluteed kunagiste sõprade ja kommete 4 keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli veel terve aasta. Kui ta vabaneb viie kuu pärast tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle teostada kontrolli. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama vanaemale kuuluvasse korterisse, kus võimalused ja tingimused on selleks olemas. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Samas nähtub Viru Vangla iseloomustusest, et kinnipeetav on vanglas õppinud 9-ndas klassis. Asja materjalidele lisatud Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi garantiikirjast nähtub, et kinnipeetaval on vabanemise korral võimalik asuda seal edasi omandama haridust ja gümnaasium on nõus kinnipeetava vastu võtma. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetava vanaema ja tema abikaasa töötavad ja on kinnitanud, et suudavad kinnipeetavat majanduslikult toetada. Nagu nähtub Viru Vangla iseloomustusest, on kinnipeetaval suured tasumata rahalised kohustused. Maakohus leiab, et see asjaolu ei välista kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise. Vabastades kinnipeetava käesoleval ajal, s.o. 5 kuud enne tähtaega, vangistusest, kaasneb sellega käitumiskontrolli nõue esitada kriminaalhooldusametnikule andmed oma kohustuste täitmise kohta (KarS §75 lg.1 p.3). Kui kinnipeetav vabaneb 5 kuu pärast tähtaegselt, puudub tal igasugune kohustus oma võlgnevuste likvideerimiseks. Kuna asja materjalide kohaselt oli kinnipeetav enne vangistust ülalpeetav, siis on tema ennetähtaegse vangistusest vabastamise korral võimalik kohustada teda ka parema majandusliku toimetuleku saavutamiseks läbida võlanõustamine. Maakohus leiab, et kui kinnipeetav vabaneb katseajaga 1 aasta, on ühiskond vähem ohustatud. Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja 1 aasta. Sellel ajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 5 Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - võtta end töötuna Töötukassas arvele ning asuda omandama põhiharidust Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumis kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et kuigi Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole alkohol ja narkootikumid kinnipeetavale probleemiks, võib sõltuvusainete edaspidine kuritarvitama hakkamine suurendada uue kuriteo toimepanemise võimalikkust. Enda töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab õppima asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata suhtlemise keeld vähendab sõltuvusainete tarvitama hakkamise ohtu ja aitab väljuda sellest ringist, mis omakorda vähendab uute kuritegude toimepanemise riske. Viimane lisakohustus on vajalik eluga paremaks toimetulekuks. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik, kelle taotluse kohaselt kuulus kinnipeetavale õigusabi osutamiseks 42,40 eurot. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et see summa kuulub kaitsjale riigituludest väljamõistmisele. Kuna taotlus kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, jätab maakohus kaitsjatasu Eesti Vabariigi kanda. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
2. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtumäärus jõustus 28.01.2011 №oremreferent Liivi Õun 6 7