9 järgi vangistusega 3 k 28 p (karistus kantud), elukoht XXX Süüdistus
5,9 ja
9- § 25 lg 2 Kriminaalasjade nr-d 10230100907 ja 10230120293 Menetluse liik lühimenetluses RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista I.T peale Harju Maakohtu 05.02.2010.a. kohtuotsust toime pandud kuriteos (18.11.2010.a. episood)
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 2 kuud vangistust. Süüdi mõista I.T enne Harju Maakohtu 05.02.2010.a. kohtuotsust toime pandud kuriteos (10.12.2009.a. episood)
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 8 kuud vangistust
otsusega mõistetud karistusega (4 kuud vangistust) üksikkaristustest raskema suurendamise teel ja mõista liitkaristuseks 1 aasta vangistust. Liitkaristusest arvata maha Harju Maakohtu 05.02.2010.a. otsuse järgi täielikult ärakantud karistus ja kandmisele kuulub 8 kuud vangistust.
otsust toimepandud kuriteo eest mõistetud karistuse (2 kuud vangistust) ja enne Harju Maakohtu 05.02.2010.a. otsust toimepandud kuriteo eest mõistetud liitkaristusega (8 kuud vangistust) üksikkaristustest raskema suurendamise teel ja mõista I.T-le liitkaristuseks 9 kuud vangistust.
15.04.2010.a., s.o. 2 päeva. Kandmisele kuulub 8 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates kinnipidamisest - 22.12.2010.a. Tõkend – vahistamine jätta muutmata kuni otsuse jõustumiseni, otsuse jõustumisel tõkend tühistada. Tsiviilhagi Välja mõista I.T-lt OÜ Pelsmar (a/arve nr.XXXXXXXXXX Swedbank) kasuks 4154.26 eurot. Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista I.T-lt riigituludesse: - sundraha – 1,5 palga alammäära – 417.03 eurot - kaitsjatasu 180.25 eurot - kaitsjale kriminaalasja materjalidest koopiate tegemise kulu – 2.- eurot Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034796011 SEB, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Sampo pank. Maksekorraldusele märkida selgitus: kriminaalasja kohtunumber 1-10-10833, viitenumber 2800049777 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kriminaalmenetluse kulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. SÜÜDISTUS I.T süüdistatakse selles, et tema varem(17.10 ja 18.10.2009) süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna taas 10.12.2009.a kella 11:55 paiku sisenes Tallinnas Väike- Karja 12 asuvasse OÜ-le Pelsmar kuuluvasse kauplusesse Fashion House, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil stangel rippuva valget värvi poolpika naaritsanahkse kasuka, keris selle ümber oma käe ja läks kasukaga kaupluse väljapääsu suunas. Selle tegevuse juures takistas I.T kaupluse müüja, surudes kaupluse ust kinni. Kaupluses toolil istuv naisklient haaras I.T jope äärest kätega kinni, et takistada viimasel kasukaga kauplusest väljumist. I.T pressis ennast nii jõuliselt kaupluse uksest välja, et toolil istunud naiskliendil ei õnnestunud I.T kinni hoida ning naisklient kukkus toolilt maha lõi ennast ära. I.T 2 sai kauplusest välja ja jooksis Pärnu maantee suunas minema. Kasuka vargusega kauplusest põhjustas I.T OÜ-le Pelsmar varalist kahju summas 65 000 krooni. Sellise tegevusega pani I.T toime avalikult võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult kuid vägivalda kasutamata ja süstemaatiliselt, s.o pani toime
I.T süüdistatakse selles, et tema varem(17.10 ja 18.10.2009) süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna taas 18.11.2010 kella 13.06 ajal Tallinnas Suur-Sõjamäe tee 4 Ülemiste kaubanduskeskuses Rimi Eesti Food AS Ülemiste Rimi Hypermarketi kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil maiustuste osakonnas 4 tahvlit šokolaadi Karl Fazer maksumusega 31,90 krooni, kogumaksumusega 127.60 krooni. Pani šokolaadid ostukorvi ning liikus edasi tehnikaosakonda, kus võttis šokolaadid korvist ning peitis põue. I.T väljus kaupluse müügisaalist kassas kauba eest tasumata. Tema poolt jäi kuritegu lõpule viimata tema tahtest sõltumata, kuna peeti kinni kaupluse turvateenistuse poolt. Kaup tagastatud kauplusele rikkumatult. Sellise tegevusega I.T pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, s.o pani toime
OTSUSE MOTIIVID Süüdistatav tunnistas end süüdi talle esitatud süüdistuses. Kuna ta kohtus enda küsitlemist ei taotlenud, avaldati tema kohtueelses menetluses ülekuulamisel antud ütlused. Kasuka varguse kohta on ta öelnud, et pani varguse toime Peetri-nimelise meesterahva ettepanekul, kes lubas talle selle eest maksta. Peeter käis eelnevalt ise kaupluses ja valis kasuka välja ning kirjeldas, milline varastatav kasukas välja nägi. Kaupluses viibisid varguse hetkel peale müüja veel kaks naisterahvast. Kui süüdistatav enda kätte võetud kasukaga ukse poole liikuma hakkas, jooksis müüja ukse juurde, seisis ukse ette ja püüdis tema väljumist takistada. Tema tõmbas aga jõuga ukse lahti ja jooksis välja. Majaka tänaval kohtus ta Peetriga, andis viimasele kasuka üle ja sai varguse eest tasuna 2000 krooni, mille kulutas narkootikumide ostmiseks. 18.11.2010.a. Rimi kauplusest šokolaadide varguse kohta on I.T andud ütluse, et rahapuuduse tõttu läks kauplusse varastamise mõttega. Võttis edasimüümise eesmärgil neli šokolaadi, pani need algul küll ostukorvi, kuid tehnikaosakonnas peitis jope põue. Kassast läks mööda millegi eest tasumata, aga kauplusest väljumist takistas turvatöötaja, kes toimetas ta turvaruumi. Põue peidetud šokolaadid võeti ära. OÜ-le Pelsmar kuuluvast kauplusest kasuka varguse toimepanemine on tõendatud kaupluse müüja KKütlustega. Nendest ütlustest tulenevalt käis enne vargust sedasama kasukat vaatamas ja hinda küsimas üks eesti keel rääkinud meesterahvas. Peale tema lahkumist umbes 50 minuti pärast sisenes kauplusse kahtlustäratav meesterahvas, kes võttis sellesama lühikese valget värvi naaritsanahast kasuka riidepuult enda kätte ja hakkas vaatlema. Müüja võttis kasuka tema käest ära, pani riidepuule tagasi, kuid mees võttis selle uuesti kätte ja suundus kasukaga otsejoones ukse poole. Müüja püüdis takistada teda väljumast, seistes ukse ette, kuid meesterahva jõud käis temast üle, ta suutis ukse lahti tõmmata ja väljuda ning põgenes koos kasukaga. Tunnistaja HR kinnitas müüja ütlusi selle kohta, et üks kauplusse sisenenud meesterahvas haaras riidepuult valge kasuka, mille peale müüja võttis kasuka ta käest ära. Mees haaras kasuka uuesti enda kätte ja hakkas ukse poole liikuma. Müüja läks samuti ukse juurde, püüdes ust lukku keerata, kuid ei jõudnud. Kuigi müüja ja ka tunnistaja püüdsid takistada meesterahvast väljumast, õnnestus vargal välja minna ja minema joosta. Ka tunnistaja STütlused tõendavad kauplusse tulnud meesterahva poolt kasuka riidepuult võtmist ja sellega kauplusest lahkumist ilma kasuka eest tasumata. 3 Et kasuka varastanud isik oli I.T, seda tõendavad kaupluse müüjale KK ja tunnistaja HR äratundmiseks esitamise protokollid. Nendest nähtub, et tunnistajate poolt äratuntuks ostus I.T. I.T poolt varguse toimepanemine on tõendamist leidnud ka turvatöötaja KV ütlustega, millest nähtub, et tunnistaja nägi kaupluse müügisaalis šokolaadide ostukorvist põue panemist, mille tõttu ta isiku peale kassa läbimist kinni pidas. Õigusrikkumise toimepanemise kohta koostatud akti kohaselt on kinnipeetud isik tuvastatud ID-kaardi alusel ja selleks osutus I.T. Tõendeid kogumis hinnates on tõendatud I.T tegevuses varguste objektiivne koosseis, subjektiivsetelt tunnustelt pani ta teod toime kavatsetult. Kuriteod on õigesti kvalifitseeritud. Juba varasemate otsustega on I.T karistatud varguste süstemaatilise toimepanemise eest ja varguste edasine toimepanemine annab põhjendatud aluse väitmiseks, et varastamine on kujunenud tema elustiiliks. Kasuka vargus on õigesti kvalifitseeritud avaliku vargusena
5,9 järgi, sest see pandi toime müüja ja kahe kaupluses viibinud ostja nähes ja I.T oli teadlik, et need isikud said tema teo õigusvastasusest aru. Kasukat hoidis ta lahtiselt käes ja teda püüti takistada uksest väljumast. Šokolaadide vargus on samuti kvalifitseeritud õigesti varguse katsena
9-§ 25 lg 2 järgi. I.T alustas vahetult varguse toimepanemist, mis seisnes selles, et pani müügisaalis šokolaadid põue ja kassas nende eest ei tasunud. Kasutama ja käsutama hakata ta aga šokolaade ei jõudnud, sest peale kassast möödumist pidas turvatöötaja ta kinni ja võttis põues olnud šokolaadid temalt ära ning tagastas kauplusele. Tsiviilhagi OÜ Pelsmar esitas I.T vastu tsiviilhagi kasuka maksumuse hüvitamise nõudes summas 65000.- krooni. Kannatanu esindaja MH ja kaupluse müüja ütlustest tulenevalt oli kasukas kaupluses müügil hinnaga 65 000 krooni, mis ümberarvestatuna eurodeks on 4154.26 eurot. I.T kohtuistungil tsiviilhagile vastuväiteid ei esitanud, millest kohus järeldab, et süüdistatav hagi tunnistas. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p. 5 kohaselt õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohtulikul tõendite uurimisel leidis I.T süü kasuka varguses tõendamist, mistõttu tal tuleb kannatanule tekitatud kahju hüvitada. Asjaolu, et kasuka vargusest sai tema kasu vaid 2000 krooni, ei oma kahju hüvitamise seisukohalt tähtsust. Kuriteo täideviija oli I.T ning vaatamata sellele, et ta varastas asja teise isiku jaoks, ei vabane ta tsiviilhagi täiel määral hüvitamisest. Varguse objektiivse koosseisu tunnuseks on ka eesmärk, milleks on asja ebaseaduslik omastamine. Ei oma tähtsust, kas isik kavatseb varastatud asja võtta endale või anda üle teisele isikule. Kannatanule tekitatud kahju eest vastutab kuriteo täideviija ja antud kriminaalasjas oli süüdistus esitatud ainult I.T-le. Kuna süüdistatav kohtueelses menetluses ega ka kohtus hagisummat ei vaidlustanud, kuulub OÜ Pelsmar tsiviilhagi rahuldamisele juhindudes TsMS § -st 440 lg 1, mis sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Karistuse mõistmine Karistamise aluseks on
lg 1 kohaselt isiku süü, arvestades seejuures karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke. I.T poolt toimepandud kuritegude eest on seadusandja näinud ette karistustena nii rahalise karistuse kui kuni viieaastase vangistuse. Kohtu arvates ei ole võimalik sanktsiooniliigina rahalise karistuse mõistmine, sest süüdistatav on varem korduvalt 4 kriminaalkorras karistatud, järeldusi ta karistustest ei ole teinud, on jätkanud kuritegude toimepanemist. Seega ei ole põhjendatud kergemaliigilise karistuse mõistmine. I.T puudub ka sissetulek, millest rahalist karistust tasuda. Seega tuleb süüdistatavat karistada vangistusega. Kasuka varguse toimepanemisega realiseeris I.T kaks
lg-s 2 toodud koosseisutunnust: kuriteo toimepanemine avalikult ja süstemaatiliselt. Järelikult avaldub tema teos suurem ebaõigussisu ja seda asjaolu tuleb käsitleda süüd suurendavana. Süüd suurendava asjaoluna käsitleb kohus ka varastatu väärtust, mis oli 65000 krooni. Seega põhjustati kannatanule olulises summas kahju. Süüdistatava süüd vähendab see, et ta ei olnud varguse initsiaatoriks, vaid varastas kasuka teise isiku palvel. Šokolaadide vargus jäi katse staadiumisse ja kuna ka varastatu väärtus oli väike, on selle kuriteo puhul tegemist väikese süüga, mis võimaldab isikule mõista miinimumilähedase vangistuse. Kuna kuriteod pandi toime üks enne, teine peale viimast otsust, tuleb kummagi kuriteo eest karistada eraldi. Mõlema episoodi puhul arvestab kohus karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Arvestades kasuka varguse puhul suuremat süüd, tuleb selle teo eest karistada miinimummäärast oluliselt rangema vangistusega. Kergendav asjaolu – puhtsüdamlik kahetsus ja süüd vähendav asjaolu, et I.T ei olnud kasuka varguse initsiaatoriks, võimaldavad mõista vangistuse alla sanktsiooni keskmist. Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p. 4. Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.