Obsah (7)

§ 199§ 25§ 424§ 64§ 68§ 218§ 60

1-10-12266 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. november 2010.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kriminaalasja nr Kohtunik 1-10-12266 (10230111820), millel

§ 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 2 ja § 424 järgi lühimenetluses Kohtuistungi toimumise aeg 29.11.2010.a. Prokurör Maksim Kink Süüdistatav S.V – isikukood xxx; Eesti kodanik; elukoht: xxx; põhiharidus; ei tööta (töövõime katus 60 %); varem kriminaalkorras karistatud 3 korral, neist viimati: Tallinna Linnakohtu 17.12.2004.a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3,

§ 199

lg 2 p 4 järgi vangistusega 1a 7 k; vabanes pärast karistuse ärakandmist 22.12.2004.a; väärteokorras karistatud korduvalt (otsused täitmata); tõkend – vahistamine alates 15.07.2010.a (oli kahtlustatavana kinni peetud 13.-14.06., 17.-18.06, 12.-13.07., 13.-14.07.2010.a); Kaitsja advokaat määratud korras Urmas Simon RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada S.V

§ 199

lg 2 p 9 -

§ 25

lg 2 järgi ning karistuseks mõista 8 kuud vangistust;

§ 424

järgi 4 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel, raskema karistuse suurendamise teel mõista liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. 2 Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (3 kuu) võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka 7 päeva eelvangistust (13.-14.06., 17.-18.06, 12.-14.07.2010.a), tõkend vahi all pidamine jätta muutmata ning vangistuse (5 kuud ja 23 päeva) alguseks lugeda

1. juuli 2010.a.
2. Välja mõista S.V-lt hüvitis õigusvastaselt tekitatud kahju katteks 35 (kolmkümmend viis) krooni Prisma Peremarket AS kasuks (asukoht: Tammsaare tee 118D, Tallinn; a/arve nr 221014966058).
3. Asitõendid (asuvad kriminaalasja materjalide juures): turvaelement ja 2 CD-plaati turvakaamerate salvestusega - pärast kohtuotsuse jõustumist hävitada.
4. Välja mõista S.V-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse: joobeseisundi tuvastamisega tekkinud kulud 1 080 (üks tuhat kaheksakümmend) krooni, määratud kaitsjale makstav tasu 3000 (kolm tuhat) krooni, kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 48,50 kr (nelikümmend kaheksa krooni ja 50 senti) ja sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. Menetluskulud on võimalik vabatahtlikult tasuda 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbankis, märkides viitenumbri 2800049777, selgitusse märkida süüdimõistetu nimi, kriminaalasja number: 1-10-12266 ja tasutava menetluskulu liik. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Otsus tervikuna koostatakse vaid pärast apellatsiooniteate saamist ning on kättesaadav kohtu kantseleis ja saadetakse vahialusele 15.-ndal päeval pärast apellatsiooniteate saamist. SÜÜDISTUS S.V, olles isik, kes on viimase aasta jooksul pannud toime vähemalt kaks vargust, s.o. 26.11.2009, mille eest karistati Põhja Prefektuuri 13.04.2010 otsusega

§ 218

lg 1 järgi; 28.11.2009, mille eest karistati Põhja Prefektuuri 05.02.2010 otsusega

§ 218

lg 1 järgi, uuesti 13.06.2010 kella 14.00 paiku S.V asuvas KSK võistlustel, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis kohtuniku laualt LS MGOÜ-le kuuluva ja JK kasutuses oleva sülearvuti HP Elite Book 8530P, maksumusega 27 000 krooni ja jooksis sülearvutiga spordihoonest välja, kuid peeti kinni pealtnägijate poolt. Samuti tema, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil uuesti 17.06.2010 kella 09.30 ajal Tallinnas Õismäe tee 46 asuvas kaupluses Maxima, võttis müügisaali riiulilt šokolaaditahvli Kalevipoeg maksumusega 42,50 krooni ja väljus müügisaalist kauba eest 3 tasumata; 12.07.2010 kella 14.30 paiku Tallinnas Paldiski mnt 102 asuvas Rocca Al Mare Prisma kaupluses võttis müügisaalist ühe pudeli konjakit Hennessy X.O. karbis maksumusega 1269,90 krooni, rikkus karbi külge kinnitatud turvaelemendi ja väljus müügisaalist kauba eest tasumata; 13.07.2010 kella 15.00 paiku Tallinnas Õismäe tee 46 asuvas kaupluses Maxima võttis müügisaalist ühe pudeli konjakit Hennessy V.S maksumusega 399 krooni ja väljus müügisaalist kauba eest tasumata. Vargused jäid lõpule viimata, sest turvatöötajad pidasid ta kinni. Seega S.V, olles isik, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o.

§ 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo – süstemaatilise varguse katse. S.V 17.06.2010.a.kella 20.20 paiku Tallinnas Õismäe tee 117 maja juurest kuni Rannamõisa tee 34 ja 46 majade juurde, juhtis mootorsõidukit Peugeot 406 registrimärgiga 102 MDV, olles joobeseisundis: tuvastatud on fentanüüli, metadooni, alprasolaani ja amfetamiini sisaldus uriinis ja joobeseisundile vastavate kehaliste ja/või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. 1 Sellise käitumisega rikkus S.V liiklusseaduse § 20 lg 3 ja § 20 lg 3 nõudeid. Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Joobeseisundis mootorsõiduki juhtimisega pani S.V toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

POOLTE SEISUKOHAD Prokurör leidis, et S.V süü on kõigis kuritegudes tõendamist leidnud ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Teda on varem varguste eest juba karistatud. Ta ei ole endale vajalikke järeldusi teinud, tal puuduvad sissetulekud, varasemate süütegude eest mõistetud rahatrahvid on tasumata ning teda pole võimalik karistada kergemaliigilise karistusega, s.o. rahalise karistusega. S.V-le vangistust mõistes ei saa see jääda sanktsiooni alammäära lähedale, süü suurusest lähtudes ja isikut arvesse võttes peaks karistus jääma sanktsiooni kolmandiku piiridesse. Nelja varguse katse eest taotles prokurör 8-kuulist vangistust ning joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest 4-kuulist vangistust; liitkaristuseks 9 kuud vangistust, mida lühimenetlusest tingituna vähendada kolmandiku võrra ning kandmisele kuulub 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja hulka arvata ka eelvangistusaeg. Põhjendatud on AS Prisma Peremarketi hagi. Kaitsja S.V süütegude tõendatuse või kvalifikatsiooni osas vastuväiteid ei esitanud ja nõustus prokuröriga. Palus arvesse võtta, et oma tegusid S.V tunnistab ja kahetseb toimepandut. Kaitsja taotles vangistuse määramist väiksemas määras ning leidis, et kergema karistuse võiks kaetuks lugeda raskema karistusega. Süüdistatav tunnistas end süüdi kõigis süüks arvatud kuritegudes ja kahetses toimepandut. Leidis, et suhtles kuritegude toimepanemise ajal vale seltskonnaga, kus tarvitati narkootikume ning lubas vanglast vabanedes muuta oma elustiili. 4 TUVASTATUD ASJAOLUD ja KOHTU JÄRELDUSED Kohus leiab, et S.V süü neljas varguse katses ja mootorsõiduki narkojoobes juhtimises on tõendamist leidnud järgmiste kohtuistungil kontrollitud tõenditega:

1. Sülearvuti vargus 13.06.2010 -kannatanu J. Kazutkini ütlustega (I kd. tl. 2 - 3) selle kohta, et võistlustel K spordihallis, kus ta osales 13.06.2010 kohtunikuna, kasutas ta firma sülearvutit HP Elite Book (väärtusega 27 000 krooni). Arvuti oli kohtunikulaual ning varas haaras selle hetkel kui ta kohtunikuna aega võttis. Vargale joosti järele ja Laki 3a maja juures peeti ta kinni. Sai arvuti tagasi ning see on töökorras, tsiviilhagi ei esita; -tunnistaja J. Š ütluste (I kd .tl. 6 - 8) kohaselt märkas ta 13.06.10.a. kella 14.00 paiku spordisaalis kohtunike laua juures närviliselt seisvat meest. Mõni hetk hiljem nägi, et see mees ühendas lahti laual oleva sülearvuti ning väljus sellega saalist. Koos klubi direktoriga jooksid nad vargale järele, hüüdsid vargale, et see seisma jääks ja arvuti tagasi annaks. Varsti jäi varas seisma ja viskas arvuti maha. Varga pidasid nad kinni ja andsid üle politseile; - tunnistaja PN on andnud samasisulisi ütlusi arvuti varguse ja varga kinnipidamise kohta ja väitnud, et klubist ca 200 meetrit eemal peeti varas kinni (I kd. tl. 15-16); -kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt on S.V kinni peetud 13.06.2010.a. kell 15.
2. (I kd. tl. 10 – 12) ning vabastatud 14.06.10.a. kell 14.55; -kahtlustatavana ülekuulamisel on S.V selgitanud, et spordisaali sisenes ta selleks, et vaadata, mis võistlused seal toimuvad, kuna spordihalli juures oli palju autosid. Väljapääsu juures märkas ühel laual sülearvutit HP ning kuna laua juures kedagi ei olnud, tekkis soov see endale võtta. Võttis arvutil juhtme küljest, pani endale kaenla alla ja kõndis ukse suunas, ei teadnud, et keegi seda nägi. Auto poole suundudes kuulis, et keegi jookseb talle järele, sattus sellest paanikasse ja jooksis nurga taha. Ta peeti kinni, viidi tagasi spordihalli ja anti üle politseile; omanik sai sülearvuti tagasi (I kd. tl. 18 -20).
3. Vargused Maxima ja Prisma kauplustest 17.06.2010, 12.07.2010 ja 13.07.2010: -Maxima Eesti OÜ avaldusega selle kohta, et 17.06.2010 püüti Õismäe tee 46 kaupluse müügisaalist varastada šokolaadi 42,50 kr väärtuses (I kd.tl. 24); -tunnistaja V. K ütlustega selle kohta, et turvamehena tööl olles pidas ta 17.06.10.a. kinni mehe, kes oli kassadest möödunud kauba eest maksmata; šokolaad, mille mees oli pannud endale pükste vöö vahele, tagastati kauplusele rikkumata kujul (I kd. tl.25, 29); -kahtlustatavana on S.V kinni peetud 17.06.2010.a. kell 09.30 ning vabastati järgmisel päeval kell 14.10 (protokoll – I kd.tl. 27); -kahtlustatavana ülekuulamisel S.V tunnistas oma süüd; kinnitas, et kassas maksis ta vaid pirukate eest, mitte šokolaadi eest. Rahustite tarvitamise tagajärjel olevat ta olnud uimane ja sündmusi hästi ei mäletavat (I kd. tl. 32 – 34); -asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on kaupluse videokaamera salvestusel näha prillidega noormeest, kes võtab riiulilt suure šokolaaditahvli, lemmikloomade osakonnas paneb ta ostukorvi grillsöepakkidele, paneb midagi jope alla, väljub osakonnast ning ostukorvis on vaid kott saiakestega (I kd. l. 36 – 42); 5 -AS Prisma Peremarket avalduse kohaselt varastati nende kaupluse müügisaalist Paldiski mnt.102 - 12.juulil 2010.a. konjak Hennessy X.O väärtusega 1 269,90 krooni ja rikuti selle turvaelement väärtusega 35 krooni (I kd. tl. 55); Hagi on esitatud summas 35 krooni, s.o. turvaelemendi lõhkumine, pudeli konjakit on nad tagasi saanud (I kd.tl. 61, 62); -tunnistajate J. K ja I. H ütlustest nähtub (I kd.t l.57, 58), et 12.07.2010.a. oli turvakaamerast näha meest, kes võttis riiulilt Hennessy X.O., eemaldas turvaelemendid. Pudeli pani algul kotti, pärast püksi, läbis kassa ja turvaväravad kauba eest maksmata. Teine turvatöötaja, keda kassa juures jõuti informeerida, pidas mehe kinni ning varas viidi turvaruumi. Kaks korda üritas mees ära joosta, kuid võeti uuesti kinni ja anti üle politseile; -tunnistajate ütlustega on kooskõlas asitõendi vaatlusprotokoll, s.o. kaupluse turvakaamera salvestus; salvestusest tehtud fotod on lisatud protokollile (I kd. tl 63 – 70); -asitõendina on vaadeldud ka turvaelementi (tl. 71 – 74); -kahtlustatavana on S.V kinni peetud 12.07.2010 kell 14.30 ning vabastatud 13.07.10.a. kell 11.30 (tl. 77 - 79); oma süüd varguse katses on ta tunnistanud ja kinnitanud, et Prisma müügisaali alkoholiosakonnas võttis ta riiulist konjaki Hennessy, pudeli küljest tõmbas jõuga lahti turvaelemendi, mille koos karbiga jättis riiulisse; pärast kassadest möödumist peeti ta kinni (I kd. tl. 80 - 81). -Maxima Eesti OÜ avalduse kohaselt püüti nende kaupluse müügisaalist Õismäe tee 46 13.07.2010.kell 15.00 paiku varastada konjakit Hennessy VS väärtusega 399 krooni (I kd.tl. 85); -tunnistaja V. K ütluste kohaselt nägi ta 13.07.10.a. kell 15.00 prillidega meest, kes võttis kaupluse müügisaalis riiulist ühe konjaki ja pani selle pärast endale püksi vahele, kassadest möödus kauba eest tasumata. Varas peeti kinni, kaup tagastati kauplusele (I kd. tl. 87). -kahtlustatavana on S.V kinni peetud
4. juulil 2010.a. kell 15.15, s.o. vähem kui kolme tunni möödumisel pärast tema vabastamist eelmise varguse katse eest (I kd. tl. 91 - 93): ta on kahtlustatavana ülekuulamisel oma süüd tunnistanud ja kinnitanud, et kassas maksis ta vaid jäätise eest, mitte konjaki eest, mille oli pannud endale pükste vahele ( I kd. tl. 95 – 97).. - S.V on karistatud Põhja Prefektuuri otsusega 05.02.2010.a.

§ 218lg 1 järgi (kütuse vargus 28.11.09 Pärnu mnt.

147 summas 161,83 kr) rahatrahviga 1 200 krooni (I kd. tl. 123 – 124) ja Põhja Prefektuuri otsusega 13.04.2010.a.

§ 218

lg 1 järgi (metalltalade vargus 600 krooni väärtuses Mustamäe tee 30 - 26.11.09.a.) rahatrahviga 900 krooni (I kd tl. 125-126). Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et S.V süü varguste toimepanemises 13.06. 2010, 17.06.2010.a., 12.07.2010.a. ja 13.07.2010, mis jäid kõik katse staadiumisse, on täielikku tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud süstemaatilise varguse katsena

199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Varastada püütud kaup on omanikele tagastatud ning hagi on esitanud üksnes Prisma Peremarket AS summas 35 krooni seoses turvaelemendi lõhkumisega. Hagile ei ole süüdistatav ega kaitsja vastuväiteid esitanud ning see kuulub rahuldamisele VÕS § 1043 alusel. 6

1. Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis (narkojoobes) 17.06.2010.a. on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud: -sündmuskoha vaatlusprotokolliga seoses liiklusõnnetusega ööl vastu
2. 06.2010 Tallinnas Õismäe tee 117 maja juures (II kd. tl. 5 - 25); -S.V terviseseisundi kirjeldamise aktiga nr. 239/26, kus on fikseeritud nüstagm, tugev kõikumine rombergi asendis, ebatäpsed liigutused, värin sõrmedes, laugudes (II kd. tl. 28), Wismari Haigla labori söeluuring on andnud positiivse tulemuse narkootiliste ainete amfetamiini ja fentanüüli suhtes (tl. 30-31). Ainete lõplikuks tuvastamiseks oli S.V-lt võetud uriin saadetud EKEI-sse. -Eksperdi arvamuse kohaselt sisaldas S.V uriiniproov fentanüüli, metadooni, alprazolaani ja amfetamiini (tl.32) ning arsti arvamuse kohaselt (tl.28) esines S.V joobeseisundile vastav kehaliste ja psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamise tulemusena. Sõiduki juhtimine sellises seisundis ei ole lubatud. -Tunnistaja J. D on andnud ütlusi oma auto vigastust kohta, auto parkis ta Õismäe tee 117 maja juurde (II kd tl. 34-36); tunnistaja G. Orlov on kirjeldanud sõiduauto Peugeot 102 MDV juhi sõidustiili ja ebaadekvaatset käitumist, teisele autole otsa sõitmist ja sündmuskohalt lahkumist (II kd. tl. 37), tunnistaja S. K on kirjeldanud S.V juhitava auto peatamist ning S.V seisundit: juht oli uimane, tuigerdas, jutt oli segane, politseiautos muutus tema käitumine agressiivseks ( II kd. tl. 39). -Kahtlustatav S.V on ise selgitanud, et 16.06.2010.a. päeval oli ta tarvitanud Xanaxit, mida arst oli talle välja kirjutanud, kuid sellele lisaks oli tarbinud ka teisi narkootilisi aineid nagu fentanüüli; öösel istus ta autorooli ja sõitis Õismäele kodu poole ning sõitis otsa elumaja ette pagitud sõiduautole, ehamatuse tõttu hakkas ta Rannamõisa poole sõitma, kuid politseipatrull pidas ta kinni (II kd .tl. 70-72). Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et õigesti on S.V käitumine kvalifitseeritud

§ 424järgi kui joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine.

Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Karistuse mõistmisel lähtub kohus S.V süüst, arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 199

lg 2 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse,

§ 424aga rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse.

S.V, kes ei tööta, kellel on tasumata kõik viimastel aastatel mõistetud rahatrahvid, ei ole kohtu arvates võimalik karistada rahalise karistusega. Selline karistusliik ei ole suutnud teda mõjutada mitte enam toime panema uusi süütegusid, samuti ei oleks selline karistus tema puhul täidetav, sest süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad ka menetluskulud. S.V süü suurust iseloomustab asjaolu, et vaatamata varguste eest mõistetud rahatrahvidele on ta toime pannud neli uut varavastast kuritegu. Varastatu väärtust arvesse võttes on ühes episoodis tegemist arvutiga, kus kannatanule oleks tekitatud märkimisväärset kahju, vargustes kauplustest on asjas olnud erineva väärtusega. Oma kavatsustes toime panna üha uusi vargusi, on S.V olnud väga järjekindel: 12.07.10.a. oli ta varguse katse eest kinni peetud, vabastati 13.07.10.a. ja samal päeval paari tunni möödumisel sooritas ta juba uue varguse katse. 7 Kuna aga kõik vargused jäid katse staadiumisse, siis

§ 60

lg 2 alusel võib S.V-le mõistetava vangistuse ülemmäär olla kaks kolmandikku sanktsiooni ülemmäärast ehk 3 aastat ja 4 kuud vangistust ning keskmine määr sellest oleks 1 aasta 8 kuud vangistust. Raskendavad asjaolud puuduvad, kergendavaks asjaoluks loeb kohus S.V süü puhtsüdamlikku kahetsust. Kohus nõustub prokuröri taotlusega karistada S.V varguste katsete eest 8-kuulise vangistusega, mis on tunduvalt alla keskmist kergendatud karistuse määra. Väiksema karistusmäära valik ei vastaks enam S.V süü suurusele ega tema isikule ning oleks vastuolus õiguskorra kaitsmise huvidega. Samuti nõustub kohus prokuröri taotlusega karistada S.V

§ 424järgi 4-kuulise vangistusega, mis on alla keskmist sanktsiooni määra.

Liiklusalaste süütegude (väärtegude) eest on teda varem karistatud korduvalt rahatrahvidega ning liiklusalase kuriteo eest ei ole põhjendatud karistuse mõistmine sanktsiooni alammääras. Narkojoobes autot juhtides seadis S.V ohtu mitte ainult enda, vaid ka kõigi teiste liiklejate elu ja tervise ning kahjustas ka ühe kannatanu vara. S.V-le liitkaristust mõistes

§ 64

lg 1 alusel ei pea kohus võimalikuks lugeda kergemat karistust kaetuks raskema karistusega, sest sellisel juhul jääks ta sisuliselt karistamata liiklusalase süüteo eest. Süüdlase mõjutamiseks, mitte enam toime panna uusi eriliigilisi süütegusid, on kohtu arvates vajalik mõistetud karistuste vähemalt osaline liitmine nagu taotles seda riiklik süüdistaja. Mõistetavat liitkaristust - 9 kuud vangistust tuleb vähendada ühe kolmandiku võrra, sest asja arutamine toimus lühimenetluses ning

§ 68lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata ka eelvangistuses viibitud aeg. Menetluskulud. Kr

MS § 180 lg 1 kohaselt tuleb süüdimõistva otsuse korral süüdistatavalt välja mõista ka menetluskulud. Antud asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 5 ja 9 kohaselt joobe tuvastamisega tekkinud kulud, määratud kaitsjale makstav tasu, kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjale koopiatate tegemise kulu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuritegudes süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära ehk 6 525 krooni. Õigusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 179, 180, 238, 311313. Kohtunik