lg 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav NPALS § 151 järgi. A.J-i suhtes on 12.08.2010.a. koostatud väärteoprotokoll nr AB 1195892 selle kohta, et tema, viibides 12.08.2010.a. kell 13:32 Tallinnas, Paavli 6 juures oli eelnevalt ilma arsti ettekirjutuseta tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet,
lg 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav NPALS § 151 järgi. A.J-i suhtes on 06.09.2010.a. koostatud väärteoprotokoll nr AB 1210422 selle kohta, et tema, viibides 06.09.2010.a. kell 19:00 Tallinnas, Laikmaa ja Rävala pst. ristmiku juures oli eelnevalt ilma arsti ettekirjutuseta tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet,
lg 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav NPALS § 151 järgi. A.J-i suhtes on 30.12.2010.a. koostatud väärteoprotokoll nr AB 1195539 selle kohta, et tema, viibides 30.12.2010.a. kell 12:47 Tallinnas, Laikmaa 5 maja juures oli eelnevalt ilma arsti ettekirjutuseta tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet,
lg 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav NPALS § 151 järgi. A.J-i suhtes on 30.01.2011.a. koostatud väärteoprotokoll nr AB 1217810 selle kohta, et tema, viibides 30.01.2011.a. kell 19:45 Tallinnas, Viru tänav 21 maja juures oli eelnevalt ilma arsti ettekirjutuseta tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet,
lg 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav NPALS § 151 järgi. A.J kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule väljastati kohtukutse isiklikult 30.01.2011.a. allkirja vastu. Seega oli menetlusalune isik A.J kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollides toodu juurde ning leidis, et A.J-i süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul menetlusalune isik A.J eelnevatest karistustest mingisugust järeldust teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada A.J-i väärteoprotokollides kirjeldatud rikkumise eest arestiga 25 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et A.J-i süü väärteo toimepanemises 29.07.2010.a. on tõendamist leidnud eelkõige: 2 - A.J-i poolt 29.07.2010.a. menetlusaluse isikuna antud ütlustega, millises A.J tunnistas narkootilise aine – „hiinlase“ tarvitamist. - kiirabikaardiga, mille kohaselt kutsuti kiirabi menetlusalusele isikule seoses narkootikumide tarvitamisest tingitud tervisehäiretega, isikul esinesid narkojoobe tunnused - joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise saatekiri – uuringuaktiga, millisest nähtub, et A.J-ilt 29.07.2010.a. kella 17.50 ajal võetud uriiniproovist tuvastati fentanüüli, alprasodaami ja 7-amiinoklonasepaami, teostatud uuring läks maksma 554,00 krooni. - A.J-i suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millest nähtub, et menetlusalust isikut on varem sarnaste väärtegude toimeapanemise eest karistatud nii rahatrahvide kui ka arestidega. A.J-i süü väärteo toimepanemises 12.08.2010.a. on tõendamist leidnud eelkõige: - A.J-i poolt 12.08.2010.a. menetlusaluse isikuna antud ütlustega, millises A.J tunnistas narkootilise aine – heroiini – tarvitamist. - joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise saatekiri – uuringuaktiga, millisest nähtub, et A.J-ilt 12.08.2010.a. kella 14:20 ajal võetud uriiniproovist tuvastati fentanüüli ja klonasepaami metaboliiti, teostatud uuring läks maksma 554,00 krooni. - A.J-i suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millest nähtub, et menetlusalust isikut on varem sarnaste väärtegude toimeapanemise eest karistatud nii rahatrahvide kui ka arestidega. A.J-i süü väärteo toimepanemises 06.09.2010.a. on tõendamist leidnud eelkõige: - A.J-i poolt 06.09.2010.a. menetlusaluse isikuna antud ütlustega, millises A.J tunnistas narkootilise joobe esinemist. - joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise saatekiri – uuringuaktiga, millisest nähtub, et A.J-ilt 06.09.2010.a. kella 20.30 ajal võetud uriiniproovist tuvastati fentanüüli ja 7amiinoklonasepaami, teostatud uuring läks maksma 554,00 krooni. - A.J-i suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millest nähtub, et menetlusalust isikut on varem sarnaste väärtegude toimeapanemise eest karistatud nii rahatrahvide kui ka arestidega. A.J-i süü väärteo toimepanemises 30.12.2010.a. on tõendamist leidnud eelkõige: - joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise saatekiri – uuringuaktiga, millisest nähtub, et A.J-ilt 30.12.2010.a. kella 14.55 ajal võetud uriiniproovist tuvastati fentanüüli ja 7amiinoklonasepaami, teostatud uuring läks maksma 35,00 eurot. - A.J-i suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millest nähtub, et menetlusalust isikut on varem sarnaste väärtegude toimeapanemise eest karistatud nii rahatrahvide kui ka arestidega. A.J-i süü väärteo toimepanemises 30.01.2011.a. on tõendamist leidnud eelkõige: - joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise saatekiri – uuringuaktiga, millisest nähtub, et A.J-ilt 31.01.2011.a. kella 00.45 ajal võetud uriiniproovist tuvastati 3metüülfentanüüli, fentanüüli, metadooni ja 7-amiinoklonasepaami, teostatud uuring läks maksma 35,00 eurot. - A.J-i suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millest nähtub, et menetlusalust isikut on varem sarnaste väärtegude toimeapanemise eest karistatud nii rahatrahvide kui ka arestidega. 3 Menetlusalune isik on osaliselt tunnistanud narkootikumide tarvitamist. Arvestades narkootilise aine tarvitamise omaksvõtmist ning narkootilise aine tuvastamist organismist loeb kohus tõendatuks nii A.J-i poolt narkootikumide tarvitamise kui sellest teadlik olemise. Seega on lisaks NPALS § 15 1 sätestatud väärteo objektiivsete tunnustele tõendatud ka subjektiivse koosseisu esinemine. Mistahes asjaolusid, mille alusel kohus võiks väita, et menetlusaluse isiku narkojoove oli tekkinud muul moel, kui narkootikumi ise tarbides, käesoleval juhul väärteoasja materjalidest ei nähtu. Teo õigusvastasust kui isiku süüd välistavate asjaolude puudumine on eeldatav. Seega on tuvastatud A.J-i käitumises NPALS §le 15 1 vastav koosseisupärane tegu. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus kahetsust, mida isik 06.09.2010.a. on väljendanud kohtuvälises menetluses. Karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 järgi menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid ja nimelt, et A.J on varem väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega, menetlusalusele isikule karistuseks määratud rahatrahvid ja arestid ei ole avaldanud viimasele piisavat mõju asuma käituma õiguskuulekalt, siis sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et A.J-i ei ole enam otstarbekas karistada rahatrahvidega. Samuti nähtub kohtule esitatud tõenditest, et menetlusalune isik ei tööta st. menetlusalune isik ei oma igakuist kindlat sissetulekut rahaliste vahendite näol ning rahatrahvi mõistmine temale karisuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et A.J-i tuleb karistada arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Kuna isikut on varem karistatud rahatrahvidega ning arestidega, siis kohus asub seisukohale, et põhjendatud oleks viimasele aresti kohaldamine pikkusega 20 päeva. Kohus peab antud arestipäevade arvu piisavaiks, mõjutamaks menetlusalust isikut edaspidi hoidumaks süütegude toimepanemisest, samas pidades silmas õiguskorra kaitsmise huvisid. Kuivõrd süüdlast ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 02. mai 2011.a. Samuti tuleb A.J-ilt mõista riigituludesse välja menetluskulud, milleks on joobeseisundi tuvastamisega seonduvad ekspertiisitasud. Kohus juhindub KarS § 48, NPALS § 151 ning V™S §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108, 109, 110, 111 Aulike Salo Kohtunik 4 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.