Obsah (5)

§ 199§ 209§ 64§ 68§ 266

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2011 Kriminaalasja number 1-11-3183 Kohtukoosseis Sten Lind, Meelika Aava, Malle Preimer Apelleeritud kohtuotsus Harju

§ 199lg 2 p.

7,8,9, § 266 lg 2 p 1,3 järgi; S.L-i süüdistuses

§ 199lg 2 p.

4,7,8 - § 25 lg 4 järgi, § 266 lg 2 p 3 järgi ja U.R-i süüdistuses

§ 199

lg 2 p 7,8,9 järgi lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav T.F T.F, isikukood xxx; elukoht xxxxxxxxx xxx xx-xx; kriminaalkorras karistatud 5 korda, viimati 28.01.2010.a. Harju Maakohtu otsusega

§ 199lg 2 p.

8,9, § 201 lg 2 p 1, 4 järgi vangistusega 5 kuud 25 päeva (vabanes karistuse kandmiselt 05.02.2010.a.) Süüdistatavad S.L, isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxx xxx xx-xx; kriminaalkorras karistatud 2 korda, viimati 12.05.2009.a. Harju Maakohtu otsusega

§ 209lg 2 p.

1,3 järgi vangistusega 1 aasta 4 kuud tingimisi 2-aastase katseajaga U.R, isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxx xxxxxxxx xx-x, kriminaalkorras karistatud 10 korda, viimati 18.05.2010.a. Harju Maakohtu otsusega

§ 199lg 2 p.

9- § 25 lg 2 järgi vangistusega 2 kuud 20 päeva, mis asendatud ÜKT-ga 156 tundi. ÜKT tehtud 23.09.2010.a.-ks (II kd. lk.141). Resolutsioon Jätta T.F-i apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu 04.04.2011. a otsusega mõisteti T.F süüdi

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 ja § 266 lg 2 p 1, 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks vastavalt 1 aasta 6-kuuline ja 5-kuuline vangistus.

§ 64lg 1 alusel mõistis kohus liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendas maakohus karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis karistuseks 1 aasta 20 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aja ja märkis, et karistuse kandmise algust tuleb arvestada alates viimasest kinnipidamisest – 27.07.2010.a – ja kandmisele kuulub 1 aasta ja 7 päeva vangistust. Samuti mõistis maakohus süüdi S.L-i ja U.R-i, kelle osas maakohtu otsust vaidlustatud ei ole. Vangistuse pikkuse määramisel võttis kohus arvesse varguse episoodide arvu. Kohus märkis, et T.F pani toime seitse varavastast kuritegu. Varguse episoodide rohkus on tema süüd suurendavaks asjaoluks, mis välistab miinimumilähedase vangistuse mõistmise. Samas aga võib seitsme varguse eest, millest viis jäid katse staadiumi, mõista karistuse siiski alla sanktsiooni keskmist määra. Kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Kohus leidis, et vastavalt tema süü suurusele on proportsionaalne karistus üks aasta ja kuus kuud vangistust, mida vastavalt lühimenetluse sätetele tuleb vähendada ühe kolmandiku võrra. Ebaseadusliku sissetungimise eest võib vangistus jääda nii T.F-ile kui S.L-ile miinimumilähedaseks, sest sissetungimisega mingit kahju ei tekitatud, midagi ära ei lõhutud.

1. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav T.F, kes taotleb kergema karistuse mõistmist ja võimalusel vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Apellant leiab, et mõistetud karistus on liiga karm, kuna ta tunnistas oma süüd ja kahetses toimepandud tegusid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Kohtukolleegium leiab, et käesoleval juhul puuduvad absoluutselt igasugused võimalused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Kaebuse esemeks on üksnes mõistetud karistus. Hinnates apellatsiooni põhjendatust ja selle kohtuliku läbivaatamise otstarbekust, märgib kriminaalkolleegium järgmist. T.F on süüdi mõistetud kokku seitsmes varguse episoodis ning ühes omavolilise sissetungi episoodis. Nimetatud tegude eest mõisteti talle 1 aasta 6-kuuline ja 5-kuuline vangistus ning liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud vangistust, s.o maakohus mõistis liitkaristuse küll raskemat karistust suurendades, kuid karistust suurendati vähesel määral – üksikkaristuste täielikul liitmisel oleks karistus olnud 1 aasta ja 11 kuud vangistust. Märkida tuleb, et prokurör taotles nii

§ 199

lg 2 p 7; 8; 9 järgi mõistetud karistuseks kui ka liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

§ 199

lg 2 järgi kvalifitseeritavate tegude eest on ette nähtud kuni 5-aastane vangistus,

§ 266lg 2 järgi kuni 3-aastane vangistus.

Seega jäi kummagi sätte järgi mõistetud vangistus alla sanktsiooni keskmise määra,

§ 266lg 2 p 1, 3 järgi mõistetud karistus on pigem sanktsiooni alammäära lähedane.

Sellest tulenevalt leiab kohtukolleegium, et mõistetud üksikkaristusi ega liitkaristust ei saa pidada liiga karmiks. Arvestades varguse episoodide hulka ja seda, et T.F-i puhul esines mitu raskendavat asjaolu, tuleb

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi mõistetud karistust pidada igati põhjendatuks.

Maakohu otsusest nähtuvalt võttis maakohus samuti nimetatud asjaolusid arvesse. Ühtlasi on maakohus arvestanud puhtsüdamliku kahetsusega. Arvestades seda, et T.F on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning vargusi asus ta taas toime panema peatselt peale eelmise vangistuse kandmiselt vabanemist, ei pea kohtukolleegium võimalikuks mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. 4. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased käesolevas süüteos. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 ls-st 2, kohtukolleegium jätab apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatuläbi vaatamata. Sten Lind Meelika Aava Malle Preimer