,
Prokurör Diana Helila Süüdistatav K.Z – isikukood xxx; Eesti kodanik; elukoht: Xxx; kõrgharidusega; pensionär (töövõime kaotus 100%); kriminaalkorras karistatud 2 korral: 30.10.1996.a Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 107 lg 2 p 1, 5 järgi 5 aastat vangistust; 30.01.1997.a Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 139 lg 1, KrK § 140 lg 2 p 1, 3 – KrK § 15 lg 2 järgi – 5 aastat vangistust; väärteokorras karistatud korduvalt; tõkend – vahistamine alates 19.11.2010.a (oli kahtlustatavana kinni peetud 04.– 05.11.2010 ja 18.11.2010.a) Kaitsja advokaat kokkuleppel Raivo Bergson RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada K.Z
järgi ning karistuseks mõista 6 kuud vangistust,
järgi ning karistuseks mõista 1 aasta ja 10 kuud vangistust.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (8 kuu) võrra ning kandmisele kuulub 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva (4.5.11.2010.a.), tõkend vahi all pidamine jätta muutmata ning karistuse (1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust) kandmise alguseks lugeda 18.11.2010.a.
Samuti tema ajavahemikus 06.04.2010 kuni 18.11.2010 Tallinnas Xxxasuvas korteris kasutas järjepidevalt ja põhjendamatult vägivalda oma ema NP(ik XXX) suhtes ja nimelt: 06.04.2010 kella 18.30 ajal haaras K.Z sõrmedega NPparemast põsest ning pigistas põske, tekitades kannatanule tervisekahjustuse – paremal põsel marrastuse; 07.10.2010 kella 19.30 ajal lõi K.Z kannatanut rusikaga näo piirkonda, tekitades kannatanule tervisekahjustuse – pea ja nina piirkonna põrutuse ja marrastuse; 10.10.2010 kella 22.00 ajal lõi K.Z kannatanut kahel korral rusikaga rindkere piirkonda, põhjustades NP tugevat füüsilist valu ja tekitades tervisekahjustuse – rindkere vasaku poole põrutuse; 04.11.2010 kella 18.00 ajal lõi K.Z oma ema rusikaga parema kõrva piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tekitades tervisekahjustuse - pealaenaha pindmise 2 vigastuse; 18.11.2010 kella 12.00 ajal esialgu ähvardas K.Z NPtervisekahjustuse tekitamisega ning seejärel, haarates kannatanut tugevasti paremast käest, surus teda vastu diivanit, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tekitades tervisekahjustuse – verevalumi paremal käel. Seega K.Z järjepideva ja suurt valu põhjustanud kehalise väärkohtlemisega ehk piinamisega pani toime
POOLTE SEISUKOHAD Prokurör D. Helila leidis, et süüdistatava süü kõigis episoodides on tõendamist leidnud ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Prokurör taotles K.Z-ile karistuseks
järgi 6 kuud vangistust ning
järgi 2 aastat vangistust ning lugedes kergema karistuse kaetuks raskimaga, mõista liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Lühimenetlusest tulenevalt vähendada mõistetavat karistust kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Karistusaja hulka lugeda eelvangistus 04.1105.11.2010, s.o 2 päeva, seega kandmisele kuulub 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust, karistusaja algust arvestada alates 18.11.2010.a. Kaitsja R. Bergson leidis, et tema kaitsealuse süü on tõendamist leidnud ja käitumine õigesti kvalifitseeritud. Karistuse mõistmisel palus kaitsja arvestada aga K.Z tervislikku seisundit, sest ta on isik, kes on 19 korda viibinud psühhiaatrihaiglas statsionaarsel ravil ning kes ka praegu vajaks rohkem ravi kui ranget karistust. Kaitsja arvates piisaks K.Z karistamisel 6-kuulisest vangistusest, mida kolmandiku võrra vahendada ja kandmisele kuuluks 4 kuud vangistust. Süüdistatav ise leidis, et ta vajab ravi, mitte vangis viibimist. Oma tegusid ta kahetses ning lubas, et ei hakka enam oma ema kallal vägivalda tarvitama, kolib emast eraldi ja asub elama oma elukaaslase juurde. TUVASTATUD ASJAOLUD ja KOHTU JÄRELDUSED Kohtuliku uurimise käigus on kohus kontrollinud järgmisi kohtueelses menetluses kogutud tõendeid ja tuvastanud alljärgnevad asjaolud. Lisaks K.Z süü omaksvõtule kohtuistungil kõikides kuriteoepisoodides on tema süü leidnud tõendamist: - kannatanu NP ütlustega (tl 2 – 4; 7 - 9; 12 - 16; 41 - 45; 54 - 56; 85 - 87), millest nähtuvalt on süüdistatav tema suhtes korduvalt kasutanud valu tekitavat füüsilist vägivalda: 06.04.2010.a surus oma sõrmed tugevalt tema silmakoopa ümbrusesse, samuti haaras käega tema parema silma ja põse ümbrusest ja hakkas sõrmi kokku suruma, mis oli väga valus. 07.10.2010.a K.Z, olles alkoholijoobes, ähvardas esmalt kannatanu tappa, seejärel lõi diivanil pikutavat kannatanut rusikaga näkku, lõi kulmu katki ja vigastas ninajuurt. Indikaatorvahendi kasutamise protokolliga (tl 25) tuvastati K.Z alkoholijoove 0,80 mg/l. Ajavahemikus 06.04.2010-10.10.2010 on süüdistatav kannatanut korduvalt peksnud ja ähvardanud tappa. Kannatanu ütluste kohaselt tajub ta ähvardusi reaalse ohuna ja väga kardab teda. K.Z on arvel psühhiaatriahaiglas, võtab perioodiliselt ravimeid, alkohol on talle keelatud. 04.11.2010, olles järjekordselt alkoholijoobes, lõi ta oma ema rusikaga vastu pead parema kõrva piirkonnas, mille tulemusel kannatanu kaotas teatud ajaks ruumitaju, tundis peapööritust ja füüsilist valu. K.Z lubas kannatanu käed katki murda, kui ta politseisse helistab. 3 18.11.2010, K.Z, olles alkoholijoobes, ähvardas kannatanut peksmisega ja vigastamisega, seejärel haaras kinni ema paremast käest ning surus teda diivani vastu. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt (tl 98) oli süüdistataval alkoholijoove 0,83 mg/l. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu ütlustes, sest need on kooskõlas teiste kohtuistungil kontrollitud tõenditega: - isiku läbivaatuse protokollides ja fotodel (tl 6; 17 - 19; 57 - 60; 88 - 93; 28 - 29) ning erapolikliiniku Balneom patsiendikaartidel (tl 5; 20 - 21; 35 - 39; 61 - 62) on NPfikseeritud järgmised vägivallaga tekitatud vigastused: 08.10.2010.a pea piirkonna põrutus, nina piirkonna põrutus ja marrastus, verevalum vasaku silma kohal, kriimustus ninajuurel; 12.10.2010.a vasaku rindkere poole põrutus ning marrastused otsmikul vasakul pool, vasakul kulmul, vasakul põsel kõrva juures, samuti verevalumid mõlema silma all; 05.11.2010.a pealaenaha pindmine vigastus; 18.11.2010.a verevalumid parema käelaba suure ja nimetissõrme vahel ja paremal käel õlavarre piirkonnas, peas vasakul pool vana marrastus ning näol parema silma all vana kriimustus. Kahtlustatavana antud ütlustes K.Z on ise tunnistanud oma süüd (tl 70 - 76; 99105; 144 - 146) kõikides episoodides. Eksperdi arvamuse kohaselt (05.11.2010.a ekspertiisiakt nr 241, tl 119 - 122) K.Z ei esinenud inkrimineeritavate tegude sooritamise ajal vaimuhaigust, ajutist rasket psüühikahäiret, nõrgamõistuslikkust, nõdrameelsust ega ajutist rasket psüühikahäiret. Tema võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida ei olnud oluliselt piiratud tema psüühilise seisundiga seoses. Talle süüks arvatud kuritegude toimepanemise ajal oli ta võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima, see tähendab, et ta oli süüdivusseisundis. Samuti on ta võimeline kohtus esinema ja kandma kohtulikku karistust. K.Z ei vaja sundravi.
näeb ette karistuse järjepideva või suur valu põhjustanud kehalise väärkohtlemise eest (rahaline karistus või kuni 5-aastane vangistus). Oma 83-aastase ema põsest pigistamine, rusikaga näkku löömine, pea ja nina piirkonna põrutuse põhjustamine, rusikaga rindkeresse ja vastu kõrva löömine, põrutuste, verevalumite ja marrastuste tekitamine 2010.a. aprillis, kahel korral oktoobris ja kahel korral novembris on kohtu arvates järjepidev kannatanu kehaline väärkohtlemine ning sellises vanuses isiku rusikaga näkku ja korduvalt rindkeresse löömine on kannatanule suur valu põhjustav ning seetõttu õigesti kvalifitseeritud piinamisena
Süüdistatav teab, et oma tervisliku seisundi tõttu ei tohi ta alkoholi tarvitada, sest see muudab ta agressiivseks, kuid vaatamata oma varasematele kogemustele, jätkab ta alkoholi kuritarvitamist. Oma agressiivsuse suunab ta oma ema vastu ja on süstemaatiliselt kahjustanud ta tervist.
näeb ette vastutuse tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega, olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Ähvardamisega rünnatav õigushüve on inimese vaimne tervis. Süüdistatava ähvardusi kannatanule, et ükskord ma su ikka ära tapan või ähvardused murda käeluud, kui ema politsei kutsub, oli kannatanul alust pidada reaalseteks ähvardusteks, oli alust karta nende täideviimist, sest oma ema vastu oli süüdistatav vägivaldne olnud ka varem. 4 Seda kinnitab ka koopia Harju Maakohtu 08.05.2008.a määrusest nr 1-08-4085 (tl 142 – 143). Politsei oli V. Prahomenko kinni pidanud 04.-05.11.2010, kuid juba 18.11.2010.a. tekitas ta emale uuesti käele verevalumid, surus ta vastu diivanit, ähvardas peksmise ja vigastuste tekitamisega. Alles süüdistatava vahistamine lõpetas vägivallateod ja ähvardused kannatanu suhtes. Kohus leiab, et süüdistatava poolt oma ema suhtes tehtud ähvardused olid eelneva vägivalla tarvitamise tõttu sellised, et kannatanul oli alust pidada neid reaalseteks ning õigesti on K.Z käitumine kvalifitseeritud
Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Kohtul ei ole põhjust kahtluse alla seada eksperdi arvamust selle kohta, et oma psüühilise seisundi poolest ei vaja K.Z sundravi, vaid ta on võimeline kandma karistust. Karistuse mõistmisel lähtub kohus süüdistatava süüst, arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest. Oma süüd kannatanu kehalises väärkohtlemises ja tapmise ning tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamises on K.Z tunnistanud juba kohtueelses menetluses ning puhtsüdamlikult kahetsenud toimepandut, mida kohus loeb karistust kergendavaks asjaoluks. Karistust raskendavaks asjaoluks on kuriteo toimepanemise kõrges eas isiku suhtes. K.Z süü suurust näitab asjaolu, et ta on ähvardanud ja piinanud oma kõrges eas ema, oma kõige lähedasemat isikut, kes on tema eest hoolitsenud, talle siiani peavarju andnud. Ta on ka varem andnud lubadusi mitte oma ema enam puutuda, mitte tarvitada alkoholi, kuid vägivallteod ema suhtes on olnud järjepidevad. Ta on isik, keda on korduvalt karistatud erinevate väärtegude eest. Tema süü suurust, toimepandud tegude asjaolusid ja süüdlase isikut arvesse võttes ei pea kohus võimalikuks karistada K.Z rahalise karistusega. Selline karistus ei oleks tema puhul ka täidetav, sest tema sissetuleku moodustab invaliidsuspension, mille ta sageli suures osas maha joob. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad ka menetluskulud. Seega tuleb K.Z karistada vangistusega. Alkoholi kuritarvitava isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada vangistust tingimisi, s.o. kohus ei pea võimalikuks talle vangistust mõistes kohaldada
ja § 75 sätteid, see ei vastaks ka teo toimepanemise asjaoludele ega oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Arvestades aga lisaks ülaltoodule ka süüdistatava enda tervislikku seisundit (diagnoositud on tal orgaanilist isiksushäiret), peab kohus võimalikuks mõista K.Z-ile raskema kuriteo eest vangistuse alla keskmist sanktsiooni määra, millele liita osaliselt (mitte täielikult) kergema kuriteo eest mõistetav karistus ning liitkaristuseks mõista 2 aastata vangistust. Kuna tegemist on lühimenetlusega, tuleb mõistetavat karistus vähendada kolmandiku võrra ning karistusaja hulka
MS § 180 lg 1 kohaselt tuleb süüdimõistva otsuse korral süüdimõistetul hüvitada ka menetluskulud. 5 KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt on menetluskuludeks ekspertiisikulud, määratud kaitsjale määratud tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 kohaselt on sundraha suuruseks teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära ehk 417,03 eurot. Palga alammäär 2011.a on 278,02 eurot kuus. K.Z varalist seisundit ja tema resotsialiseerumisväljavaateid arvestades jätab kohus osa menetluskuludest - ekspertiisikulud (479,34 eurot) ja osa sundrahast (210,03 eurot) riigi kanda. Õigusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 179, 180, 238, 306, 311-313. Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.