← Eesti

1-11-2313/7

1-11-2313 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14.03.2011.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-11- 2313 ( 11231500021) Kohtukoosseis Ko

§199lg2 p4-§25 lg2 alusel mõisteti vangistus 6k 10.

01.03.2007 a Harju

§199lg2 p4,7 alusel mõisteti vangistus 6k 6p 11. 17.10.2007 a Harju MK Liivalaia kohtumaja poolt 1 Kar

S §199 lg2 p4 alusel mõisteti vangistus 8k 12. 31.03.2008 a Harju

§199lg2 p4 alusel mõisteti vangistus 8k 13.

05.11.2008 a Harju

§331, §199 lg2 p4-§25 lg2 alusel mõisteti vangistus 6k 14.

11.04.2009 a Harju

§199lg2 p9-§25 lg2 alusel mõisteti vangistus 4k 15.

29.01.2010 a Harju

§199lg2 p9-§25 lg2 alusel mõisteti vangistus 1a.

Vabanes vanglast peale karistuse kandmist 01.11.

  1. Karistatus kustumata. Väärteokorras karistatud korduvalt, viimati KarS § 218 lg 1 alusel 18.11.2010 Tõkend kahtlustatavana vahistatud 14.01.2011 Kaitsja kinni peetud 12.01.2011, Milvi Söörd RESOLUTSIOON
  2. B.J süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 5 ja 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda vangistusega 1 ( üks) aasta.
  3. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõisteks lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 8 ( kaheksa) kuud.
  4. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, lugedes B.J-i karistuse kandmise alguse ajaks tema kahtlustatavana kinnipidamise aja, s.o. 12.01.
  6. B.J-i suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
  7. B.J-ilt välja mõista menetluskuluna: i. KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 95.88 eurot (üheksakümmend viis eurot ja kaheksakümmend kaheksa eurosenti); ii. KrMS § 179 alusel sundraha 417.03 eurot( nelisada seitseteist eurot ja kolm eurosenti).
  8. Menetluskulud tuleb KrMS § 423 alusel tasuda 12 ( kaheteist) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „B.J, 1-11-2313 , kaitsjatasu, sundraha“.
  9. Asitõendid: • mobiiltelefon №kia 5800 Xpressmusic, imei-kood XXX, maksumusega 218,53 eurot (3420 krooni) on tagastatud kannatanule AKja tuleb jätta temale; • Leping nr 2-803424 tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule ( Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja) kirjalikult seitsme

(7)päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse 2 teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
  1. peatüki kohaselt, s.o. määruskaebe korras 10 ( kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: B.J-i süüdistatakse selles, et tema, olles 29.01.2010 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi süüdi mõistetud ja karistatud vangistusega tähtajaga 1 aasta, uuesti 11.01.
  2. a kella 19.00 paiku, viibides aadressil Tallinn, XXXasuvas korteris, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, sektsioonkapi riiulilt ära mobiiltelefoni №kia 5800 Xpressmusic, imei-kood XXX, maksumusega 218,53 eurot (3420 krooni), mis kuulus AKja oli MKkasutuses, seejärel lahkus korterist ära koos võetud mobiiltelefoniga ning hiljem pantis selle pandimajas. Seega, oma tahtliku tegevusega B.J pani toime võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem pannud toime süstemaatilise varguse, avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja süstemaatiliselt s.o. pani toime KarS § 199 lg2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav B.J seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi osaliselt, öeldes, et varguse pani ta toime salaja, mitte avalikult. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud, kuid palus välja jätta avaliku varguse punkti lähtudes tema kaitsealuse subjektiivsest tahtlusest, ning leidis, et süüteo toimepanemine on tõendatud. Kohus uuris kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, mis kinnitavad süüdistatava süüd kuriteo toimepanemises alljärgnevalt: • Kannatanu MKütlused lisaga / t.l 2 – 7; 8-12;13/ selle kohta, et 11.01.2011 kella 19.00 ajal oli tema külas oma vanematel ( isa AKja ema I K) Tallinnas XXX, kui korterisse tuli tema poolvend B.J. B.J läks kööki ja varastas temale kuuluva telefoni №kia 5800 Xpressmusic, IMEI koodiga XXX. telefoni kinkis talle isa, mistõttu tema ise tsiviilhagi ei esita. Telefoni maksumus oli 3400 krooni ehk 217.30 eurot. Kui B.J oli telefoniga korterist väljunud hakkasid nad kohe nii varastatud telefoninumbrile kui B.J-i enda telefoninumbrile helistama, kuid mõlemad olid välja lülitatud. Varguse hetkel lebas telefon köögis sektsioonkapil. Tol hetkel olid köögis tema, tema isa ja ema, kes kõik nägid, kui Viktor telefoni haaras ja sellega välja jooksis. Kuna kõik toimus nii ootamatult ja kiiresti, ei suutnud nad reageerida ja venda peatada. Hüüdele peatuda B.J ei reageerinud. Ülekuulamise lisana on ettemaksuarve nr JM 1235560, millest nähtub, et AK on kätte saanud mobiiltelefoni №kia 5800 Xpressmusic, IMEI koodiga XXX maksumusega 3420.- krooni, 31.12.2009.a. • Kannatanu AK ütlused / t.l 14- 18/ selle kohta, et 31.12.2009 ostis tema mobiiltelefoni №kia 5800, maksumusega 3420 krooni ehk 218.53 eurot, mille kinkis pojale M . B.J on tema abikaasa poeg esimesest abielust ja ei ela nendega koos. 11.01.2011 olid nemad, st tema, abikaasa ja poeg M kodus, kui kella 19.00 ajal tuli Viktor. Nad olid kõik köögis, äkki võttis Viktor köögis sektsioonkapil olnud M i 3 telefoni ja jooksis kiiresti korterist ära. M hüüdis, et ta peatuks, kuid Viktor ei teinud seda. Tsiviilhagi kannatanu esitada ei soovi. • Tunnistaja I K ütlused / t.l 19-23/ selle kohta, et B.J on tema poeg esimesest abielust. Ta ei tööta, tarvitab narkootikume ja varastab. Viktor on sissekirjutatud nende korterisse, kus on tema isiklikud asjad ka, kuid ta ei ela seal faktiliselt. Käib ainult mõnikord ööbimas. 11.01.2011 oli tema koos abikaasa ja oma teise poja M iga kodus, köögis, kui tuli Viktor. Kõik olid köögis. Korraga hakkas Viktor ära jooksma ja M hüüdis et ta peatuks, kuid Viktor ei teinud seda. Siis ütles M , et Viktor varastas tema mobiiltelefoni, mis oli sektsioonkapil köögis. M hakkas Viktorile kohe helistama, kuid telefon oli välja lülitatud. Järgmisel päeval helistas Viktor mulle ja ütles, et ta andis M i telefoni pandimajja ja kui me tahame võime selle sealt ise välja osta. • Asitõendi vaatlus / t.l 25-30/, millest nähtub, et vaadeldud on: mobiiltelefon №kia 5800, IMEI koodiga XXX, korpus musta värvi plastmassist, koos akuga №kia ja sim- kaardiga Tele 2; Leping nr 2-803424, kuupäevaga 12.01.2011 selle kohta, et B.J, ik XXX müüb pandimajale ABC Laenude AS mobiiltelefoni №kia 5800, IMEI koodiga XXX ja temale on tasutud selle eest 38.- eurot. • Kahtlustatava B.J ütlused / t.l 82-87/ selle kohta, et tema tõepoolest varastas mobiiltelefoni, kuid varastas selle nii, et teised ei näinud. 11.01.2011 oli ta kodus. Mobiiltelefon, mid ata arvas, et kuulub kasuvennale, lebas köögis sektsioonkapil. Köögis oli samal ajal tema ema. Ta võttis telefoni ja väljus. Telefoni võttis ta helistamiseks, kuid kuna järgmisel päeval oli raha vaja, siis viis selle pandimajja, mis asub Balti jaamas. Kahteseb siiralt tehtut. Kohtu seisukoht Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning põhjendused, miks tegemist ei ole tema arvates avaliku vargusega ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid ülalloetletud kirjalikke tõendeid, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Nimelt riimuvad kannatanute M ja AKning tunnistaja I K ütlused täielikult Viktor B.J-i poolt toime pandud telefoni varguse osas. Ütluste kohaselt olid nemad kõik varguse hetkel korteris, köögis. M ja Anatoli nägid B.J-i telefoni võtmas ja välja jooksmas korterist. I K küll telefoni võtmist otseselt pealt ei näinud, kuid nägi poega välja jooksmas ja sai kohe teada, et ta läks vennale kuuluva telefoniga. Seega kinnitavad kõik, et hetkel kui B.J alles telefoniga korterist väljus, said kõik aru, et tema selle võttis. Kannatanu ütluste kohaselt oli telefon sisselülitatud ning koheselt hakkasid nad helistama Viktori telefonile ja varastatud telefonile, kuid need olid välja lülitatud. Hüüdele peatuda B.J samuti ei reageerinud. Ütlused kattuvad selles osas süüdistatava enda ütlustega, et viimane tunnistab küll telefoni vargust, kuid väidab, et tegi seda salaja, nii et keegi teine pealt ei näinud. Kohus leiab, et süüdistatava sellekohased ütlused on ümber lükatud kannatanute ja tunnistaja eelmärgitud ütlustega. Kannatanute ja tunnistajate ütlused on riimuvad ja nende usaldusvääruses puudub kohtul igasugune alus kahelda. Riigikohus on asunud korduvalt seisukohale, et süüdistatavatahtluse subjektiivset külge saab hinnata ka objektiivsete tehiolude pinnalt, mitte ainult süüdistatava enda ütluste põhjal. Antud juhul nähtub B.J-i käitumisest, et ta võttis köögisektsioonkapilt telefoni ja koheselt jooksis sellega välja. Tema ütlused, et esialgu soovis telefoni ainult helistamiseks kasutada, ei ole eluliselt usutavadsellisel juhul, ei oleks ta pidanud seda salaja võtma( siinkohal räägib süüdistatav iseendale vastu), vaid oleks saanud telefoni helistamiseks nii küsida kui ka samas korteris oma kõne teha või teada anda, et kasutab telefoni helistamiseks. Samuti helistas B.J emale teisel päeval ja teatas tõepoolest, kus telefon asub, kuid märkis sealjuures ka sõnaselgelt, et telefoni võivad nad ise välja osta, kui tahavad. Oma sellise käitumisega tõendas B.J ise, et ta võttis telefoni, et viia see pandimajja ja saada raha. Kavatsust ise telefoni tagastada tema 4 käitumisest objektiivselt ei nähtu, mistõttu suhtub kohus tema sellekohasesse avaldusse kriitiliselt ega pea süüdistatava ütlusi selles osas usaldusväärseteks. Vaidlust selles, et telefoni ostis Anatoli K, kes andis selle MKkasutusse, ei ole. Seega oli tegemist B.J-i jaoks võõra vallasasjaga, mille B.J ära võttis ja kannatanu valdusest välja viis ( pandimajja). B.J-i poolt helistamist ja telefoni asukoha teatamist võtab kohus arvesse, kui B.J-i heatahte avaldust- ilmselgelt soovis B.J anda vennale võimalust telefon siiski tagasi saada pandimajast väljaostmise näol. Kuid see ei ole tema süüd välistav asjaolu. Käesoleval juhul tema süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja B.J on süüdi kuriteo toimepanemises. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kohtuliku uurimise käigus on B.J-i poolt telefoni vargus avalikult täielikult tõendatud. Kuivõrd B.J on varem korduvalt vargusi toime pannud, viimati karistatud 29.01.2010 a Harju

§199lg2 p9-§25 lg2 alusel (mõisteti vangistus 1a.

vabanes vanglast peale karistuse kandmist 01.11.2010. karistatus kustumata), siis on tegemist KarS § 199 lg 2 p 9 täheldatud süstemaatilise vargusega. Kuivõrd tema poolt varguse toimepanemist nägid pealt kannatanud, kes said aru tema tegevusest ja püüdsid teda ka kõnega ( järele hüüdes, et ta peatuks) takistada vargust lõpule viimast, siis on B.J varguse toime pannud avalikult, vägivalda kasutamata. B.J kinnitab, et ta nägi köögis sektsioonkapil telefoni ja otsustas selle ära võtta. Objektiivselt on tuvastatud, et ta viis telefoni pandimajja ja sai selle eest raha. Seega on B.J teo toime pannud tahtlikult ning täidetud on ka KarS § 199 koosseisu subjektiivne külg. Eeltoodu alusel leiab kohus, et B.J-i tegevus on õieti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 5 ja 9 järgi. Karistusest Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. KarS § 56 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Süüdistatava karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav on karistatud korduvalt varguste toimepanemise eest. Tal puudub töökoht. Samuti on ta karistatud väärteokorras NPAS alusel. Sellest kõigest järeldab kohus, et süüdistatavale on varguste toimepanemine saanud elustiiliks ning ta ei püüagi õiguskuulekalt käituda. Süüdistatav on varem kohtulikult karistatud 15 korral. Teda on varasemalt karistatud nii rahaliste karistuste, tingimisi vangistuse kui vangistusega. Vaatamata sellele on süüdistatav jätkanud õiguskuulmatut eluviisi. Ilmselgelt on varguste toimepanemisest saanud süüdistatava elustiil. Tema sellekohase tee valikut näitab ka asjaolu, et isik varastab ka pereliikmetelt. KarS § 199 lg 2 p 9 ja 5 järgi on võimalik isikut karistada rahalise karistuse või kuni viie aastase vangistusega. Süüdistataval puudub töökoht ja legaalne sissetulek, samuti arvestades tema varasemat karistatust ei ole mõeldav talle rahalise karistuse mõistmine. Viimase karistuse kandmisest vabanes süüdistatav 01.11.2010 ning juba 11.01.2011 on ta toime pannud uue kuriteo. Seni mõistetud karistustest ei ole süüdistatav ilmselgelt järeldusi teinud ning arvestades tema sagedast kuritegude toimepanekut ei ole ta sobiv isik ka kriminaalhoolduse alla. Süüdistatavat on võimalik mõjutada edaspidi süütegude toimepanemisi vältima üksnes temale reaalse vangistuse mõistmisega, kuivõrd karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Antud juhul on aga isik korduvalt karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest ning iga kord lühikese aja jooksul peale karistuse kandmisest vabanemist toime pannud uued kuriteod. Isiku karistatus ei ole kordagi kustunud. Samas tuleb arvesse võtta ka konkreetse kuriteo asjaolusid- varastatud on üks mobiiltelefon, mille asukoha süüdistatav ise teada andis ning telefon tagastati kannatanule, tsiviilhagi ei ole. Seega arvestades eripreventiivseid eesmärke ja õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses, leiab kohus kõiki asjaolusid arvesse võttes, et selle kuriteo eest tuleb isikut karistada alla sanktsiooni keskmist määra. 5 Karistusajast tuleb maha arvata süüdistatava eelvangistus - süüdistatav on kahtlustatavana kinni peetud ja seejärel vahistatud alates 12.01.2011.a. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 423 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. On ilmselge, et vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine on raskendatud kuna süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et B.J-ilt kuuluvad väljamõistmisele menetluskulud s.o. sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 417.03 eurot riigituludesse, kaitsja tasu osutatud õigusabi eest 95.88 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid ja tsiviilhagi Mobiiltelefon №kia 5800 Xpressmusic, imei-kood XXX, maksumusega 218,53 eurot (3420 krooni) on tagastatud kannatanule AKja tuleb jätta temale. Tsiviilhagi ei ole kannatanud esitanud. Kristina Väliste kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.