← Eesti

1-10-16840/9

1-10-16840 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.märts 2011 Tallinn Kriminaalasja number 1-10-16840

(10240104039)Kohtunik Julia Vernikova Kohtuistungi sekretär Raivo Seppo Tõlk Julia Zautina Kriminaalasi S.M-i süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 ja § 213 lg 1 järgi; Lühimenetlus Prokurör Reena Nieländer Süüdistatav S.M Isikukood xxx, elukoht xxx, EV kodakondsus, põhiharidus, emakeel-vene keel, töökoht puudub, kriminaalkorras karistatud 9 korda, viimati: - 10.03.2010.a Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 alusel vangistusega 30 päeva. Kaitsja Tõkend - vahistamine, kahtlustatavana kinni peetud 17.12.2008.a, 15.08.2010-16.08.2010, vahistamine 18.12.2008 kuni 16.06.2009.a. ning alates 17.08.
  1. Eva Rivis RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4, lg 2, § 311, § 313, § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1, Tunnistada süüdi S.M KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ning mõista karistuseks 2 aastat 3 kuud vangistust. S.M KarS § 213 lg 1 järgi mõista õigeks. 2 KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada S.M-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 17.12.2008.a kuni 16.06.2009, s.o 5 kuud ja 29 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks 1 (üks) aasta ja 1 (üks) päev vangistust ning karistuse kandmise alguseks 15.08.2010.a. S.M-i suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Asitõend: S.M-ile kuuluv mobiiltelefon №kia 6101, mis leiti ja võeti ära läbiotsimise käigus 17.12.2008.a ja mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas – kohtuotsuse jõustumisel tagastada S.M-ile. Asitõend: CD-plaat salvestusega, mis asub kriminaaltoimiku juures - jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde. Rahuldada tsiviilhagid ning välja mõista S.M-ilt kannatanute: - AS´i kasuks 1315 krooni ehk 84,04 eurot, - RK´i kasuks 4390 krooni ehk 280,57 eurot, - VG kasuks 38 400 krooni ehk 2454,21 eurot, - AG kasuks 1250 krooni ehk 79,89 eurot, - AS´i kasuks 29900 krooni ehk 1910,96 eurot, - AS-i Arhitektibüroo Kalle Rõõmus kasuks 9979,20 krooni ehk 637,79 eurot, - AM kasuks 600 krooni 38,35 eurot, - LE´i kasuks 2700 krooni 172,56 eurot, - H P ´i kasuks 3225 krooni ehk 206,12 eurot, - M B ´i kasuks 11500 krooni ehk 734,98 eurot, - Järva Tarbijate Ühistu kasuks 2428,80 krooni ehk 155,23 eurot, - A-Selver AS-i kasuks 2133,2 krooni ehk 136,34 eurot, - Rimi Eesti Food AS-i kasuks 477 krooni ehk 30,49 eurot. Tsiviilhagid, mis on esitanud KR summas 1100 krooni ehk 70,30 eurot, MR summas 65029 krooni ehk 4156,11 eurot ning Tapa Laste-ja noortekodu summas 10215 krooni ehk 652,86 eurot jätta läbi vaatamata. Välja mõista S.M-ilt riigituludesse menetluskulud: II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 3 (kolm) euro senti ja määratud kaitsjatele makstud tasu 153 (ükssada viiskümmend kolm) eurot 41 senti. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr
  2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: S.M, 1-10-16840, menetluskulud. Menetluskulude tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalasjade kantseleisse. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Edasikaebamise kord 3 Kohtuotsusele võib süüdistatav ja tema kaitsja 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Harju Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 07.04.2011.a. KARISTUS KarS § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi S.M-ile inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek. Seega on rahalise karistuse kohaldamine välistatud. Kohus leiab, et süüdistatava S.M-i karistust kergendavaks asjaoluks tuleb lugeda tema kahetsust, raskendavad asjaolud puuduvad. S.M-i süü suurust mõjutab kõigepealt süüdistuse maht, ta on toime pannud 13 võõra vara vargust, enamus neist on seotud eramajadesse sissetungimisega ja osa neist pani S.M toime grupis teiste isikutega. Pealegi tuleb S.M-i süü suuruse hindamisel arvestada sellega, et kannatanutele on ta tekitanud olulist varalist kahju ning ei ole asunud kahju hüvitama, kuigi enamus vargusi on toime pandud juba 2008.aastal. Ei ole vähetähtis karistuse määra valikul asjaolu, et S.M pani vargusi toime regulaarselt, sellest hoiduma ei mõjutanud teda ei pikaajaline eelvangistus ega viimase kohtuotsusega mõistetud vangistus. Karistuse mõistmisel tuleb vältimatult arvestada süüdistatava isikut. S.M-i puhul on tegemist varem 9-l korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Pärast viimase karistuse ärakandmist on ta vabanemisest alates nelja kuu jooksul toime pannud 3 uut süütegu. Sellisest järjekindlusest teeb kohus järelduse, et süüdistatav ei ole varasematest karistustest mingeid järeldusi teinud ning on jätkanud varavastaste kuritegude toimepanemist sissetulekute saamiseks. Arvestades süüdistuse mahtu, varguste toimepanemise intensiivsust, S.M-i senist elukäiku, puudub kohtul vähimgi veendumus selles, et vabadusse pääsemisel suudab S.M kuritegelikust käitumisest loobuda ning kontrollnõudeid täita, mistõttu ei sobi süüdistatav kriminaalhooldusele ja temale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, varalise kahju tekitamist, leiab kohus, et KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi tuleb S.M karistada vangistusega sanktsiooni keskmises määras. Kohtunik Julia Vernikova

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.