Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s: Süüdistus G.F-i süüdistatakse selles, et tema olles 19.detsembril 2011.a. toime pannud
kella 12.33 paiku, viibides Tartus Kalda tee 1c asuvas Tartu TK kaupluses Konsum, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe 0,5 liitrise pudeli alkoholi Viru Valge Vägev Vodka väärtusega 11.99 eurot, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, sest peale kassast möödumist pidas kaupluse turvatöötaja ta kinni; • 26.detsembril 2011.a. kella 20.40 paiku, viibides Tartus Anne 57 asuvas Maxima Eesti OÜ kaupluses Maxima, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe pudeli alkoholi Viru Valge väärtusega 10.99 eurot, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, sest peale kassast möödumist pidas kaupluse sisevalvetöötaja ta kinni. • 29.detsembril 2011.a. kell 18.42, viibides Tartus Anne 40 asuvas Maxima Eesti OÜ kaupluses Maxima, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe 0,5 liitrise pudeli alkoholi Valge Viin väärtusega 4,19 eurot, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, sest peale kassast möödumist pidas kaupluse sisevalvetöötaja ta kinni. Seega G.F, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil äravõtmise katsega, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, pani toime
Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt prokurör nõuab kohtus süüdi tunnistada G.F
lg 1, 2 ja § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõista 6 kuud vangistust.
s.o 1 päev arvata karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõista 5 kuud ja 29 päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täielikult täitmisele mitte pöörata, kui G.F ei pane 3 aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. G.F tuleb süüdi tunnistada
Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid puuduvad. Menetluskuludena kuulub G.F-ilt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et põhjendatud on kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa väljamõistetavatest menetluskuludest riigi kanda. G.F on invaliidsuspensionär, kellele on omistatud 80% ulatuses töövõimakaotus. Tema ainsaks sissetulukuks on pension natuke üle 200 euro. Ta toetab ka oma alaealist last. Elukoht G.F puudub, ta ööbib sotsiaalmajas. Seega on ilmne, et menetluskulude täielik tasumine käiks talle üle jõu. Samuti on põhjendatud määrata talle väljamõistetavate summade tasumine osade kaupa. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-st 180, §-st 2565 , § 248 lg 1 p-st 4 ja §-st 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada G.F
MS § 180 alusel välja mõista G.F-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha viiskümmend
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.