Kriminaalasi nr. 1 – 11 - 7652 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 21. septembril 2011 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul prokuröri: Maigi Simson ka

§ 121

, § 122 järgi 1 aasta vangistusega, millest kohesele kandmisele 4 kuud vangistust ja ülejäänud 8 kuud tingimisi 2 aasta katseajaga. Harju Maakohtu 17.03.2010 a. määrusega pöörati tingimisi karistus täitmisele 2.11.05.2010 a.

§ 121järgi 10 kuu vangistusega.

Vabanes karistuse kandmisest 11.01.2011 a. Viibib vahi all alates 15.01.2011 a. süüdistusasja KarS § 118 p. 1 järgi K.A ik. XXX, eesti keel, Eesti vabariigi kodanik, põhiharidus, ei tööta, eluk. XXX, varem kriminaalkorras karistamata Viibis eelvangistuses 15.01.2011 a. süüdistusasja KarS § 121 järgi Martin Anderson ik. 38503210297, eesti keel, Eesti vabariigi kodanik, haridus 8 kl., töök. OÜ TTB, eluk. XXX, varem kriminaalkorras karistatud 1.26.04.2006 a.

§ 215lg. 2 p. 3 järgi 4 kuu vangistusega tingimisi 18 kuulise katseajaga süüdistusasja Kar

S § 121 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: K.Z on süüdistatavana kohtu alla antud selles, et tema tungis 15.01.2011 kella 00:05 paiku Harjumaal XXX asuvas korteris kallale SK´ile, lüües viimasele vähemalt viiel korral rusikate ja jalgadega näopiirkonda. Seejärel, peale peks-mist, võttis K.Z kööginoa ning lõi noaga SK´ile ühel korral vasakule poole rinnapiirkonda. Oma sellise käitumisega tekitas K.Z kannatanule füüsilist valu ning ras-ke eluohtliku tervisekahjustuse. Vastavalt isiku kohtuarstlikule ekspertiisiaktile tuvastati SK´il rinnaõõnde ulatuv torke-lõikehaav vasakul pool rindkerel koos IV roide murruga, mistõttu kujunes kannatanul tüsistusena välja õhk-vedelikrind, mis on eluohtlik tervisekahjustus. Samuti tuvastati SK´il ninaluu ja parema silmakoopa alumise seina murd, haav parema kulmu piirkonnas ja nahaalused verevalumid mõlema silma ümbruses. Seega pani K.Z toime tervisekahjustuse tekitamise, millega on põhjustatud oht elule, so KarS § 118 p 1 kvalifitseeritava kuriteo. K.A on süüdistatavana kohtu alla antud selles, et tema tungis 15.01.2011 kella 00:05 paiku Harjumaal XXXasuvas korteris kallale SK´ile, lüües viimasele kokku vähemalt kümnel korral põlve, küünarnuki ja rusikaga näopiirkonda. Oma sellise tegevusega tekitas K.A kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused. Vastavalt isiku kohtuarstlikule ekspertiisiaktile tuvastati SK´il ninaluu ja parema silmakoopa alumise seina murd, haav parema kulmu piirkonnas ja nahaalused verevalumid mõlema silma ümbruses. Lisaks süüdistatakse K.A selles, et tema üritas 05.04.2011 kella 17:00 paiku Tallinnas aadressil XXXasuvas ühiselamutoas lüüa VM´le kaks korda rusikaga näopiirkonda, kuid kuna Martin Anderson seisis VM ees, siis K.A löögid kanna-tanut ei tabanud ning kuritegu jäi lõpule viimata. Seejärel üritas K.A VM´t lüüa jalaga, kuid lõi kannatanust mööda ning seetõttu ei õnnestunud kuritegu lõpule viia. Seega pani K.A toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis seisnes valu tekitamises ning tervise kahjustamises, so KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Martin Anderson on süüdistatavana kohtu alla antud selles, et tema lõi 05.04.2011 kella 17:00 paiku Tallinnas aadressil XXXasuvas ühiselamutoas VM´le kaks korda rusikaga näopiirkonda, tekitades sellist kannatanule füüsilist valu. Vastavalt 05.04.2011 Põhja Prefektuuri poolt teostatud VM läbivaatuse protokollile ja fototabelile, tuvastati VM´l otsaesise piirkonnas vasakul pool paistetus ja marrastus. Seega pani Martin Anderson toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis seisnes valu tekitamises ning tervise kahjustamises, so KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatavad tunnistavad end neile inkrimineeritud kuritegudes täielikult süüdi ja taotlevad kriminaalasja arutamist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsjad samuti nõustuvad kriminaalasja arutamist lühimenetluse vormis. Kaitsjad on seisukohal, et süüdistatavatele esitatud süüteo kvalifikatsioonid on põhjendatud ning süüdistatavate poolt toimepanemine tõendatud. Süüdistatav K.Z ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab ütlusi selles, et 13.01 helistas K.A-le ja olles purjus, ootas bussi ning peatuses oli üks mees. Hakkasid juttu rääkima ja meheks osutus S . Mõlemal oli õlut kaasas ja joodi seda. Koos sõitsid Rauli juurde. Osteti veel alkoholi ja Rauli juures jätkati joomist. Päev jõudis alkoholi tarvitades õhtusse ja mäletab seda, kuidas ta koos Rauliga S peksid. Ta ei mäleta, kummal S konflikt tekkis. Lõi S rusikate ja jalgadega näo ja keha piir-konda. S l tuli verd suust ja ninast, Korter oli verd täis. Mingil hetkel võttis ise noa või palus Raulil noa tuua ja tahtis ähvardada S , et viimane kellelegi sellest juhtumist ei räägi. Kuid kuidagi raevuhoos torkas S noaga. Edasist mäletab, et kohale tulid politseinikud. Tema koos S ja Rauliga olid tugevasti purjus. Süüdistatav K.A ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab ütlusi selles, et 13.01 K.Z helistas talle ja soovis külla tulla. Ta oli purjus ja ei mäleta, mis kell Martin kohale jõudis. Martiniga oli kaasas temale tundmatu S . Martini jutu järgi oli tutvunud S ga bussipeatuses. Mõlemad olid juua täis. Tarvitati neil kaasas olnud alkoholi. Hommikul läksid poodi ja ostsid veel alkoholi. Mingil hetkel tekkis tal S sõnavahetus ja ta läks põrandal istuvale S kallale. Lõi mitmel korral põlvega ning küünarnuki ja rusikaga näkku. Lööke oli umbes

1. Vahepeal Martin lõi S jalaga näkku. Vaheldumisi Martiniga peksis. S l oli nägu paistes ja ninast ning suust tuli verd. Mäletab ka seda, et järgmisel momendil tal käed olid raudus. Politseis kuulis esimest korda, et S pussitati. Samuti kinnitab ütlusi selles, et 05.04 ta tarvitas alkoholi koos Martin Andersoniga, keda hüütakse pikaks ja koos läksid ML juurde ühiselamusse. Koos tarvitati seal ka alkoholi. Toas oli veel VM ja veel keegi. Mäletab, et tahtis VM rusika ja jalaga lüüa. Löömise põhjust ei mäleta, sest oli päris purjus. Kahetseb juhtunut. Süüdistatav Martin Anderson ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab ütlusi selles, et tema 05.04 koos K.A-ga läks ML juurde ühiselamusse ja tarvitati koos alkoholi. Selles toas olid VM ja keegi tüdruk. Ta sai teada, et Viljar olevat Haapsalus varastanud 30 eurot ja märkas ka laualt enda mobiili kadumise. Ta sai aru, et M võttis tema mobiili ja lõi kahel korral M käega näo piirkonda. K.A tõusis püsti ja mobiil tekkis uuesti lauale. Kahetseb juhtunut. Kannatanu SK poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 13.01.õhtul tutvus Martini nimelise inimesega. Martin tegi ettepaneku sõita sõbra juurde, kuid viimast kodus ei olnud, ning Martini ettepanekul sõideti Harku alevikku Rauli juurde. Rauli juures joodi kaasas olnud õlut. Järgmisel päeval käisid kolmekesi poes ja poest ostetud viina ja õlut hakati korteris tarvitama. Mõne aja pärast korteriomanik läks magama aga koos Martiniga läksid uuesti poodi. Martin ostis viina ja toitu ning läksid uuesti korterisse. Tehti süüa ja tarvitati alkoholi. Korterisse tuli veel üks mees. Aeg-ajalt ta jäi tukkuma ja ärkas sellest, et teda peksti. Martin peksis teda mõlema jalaga kehasse ja näkku. Löögid olid tugevad. Rauli ja viimase tuttavat ta ei näinud. Martin sõimas teda ja võttis kööginoa ning lõi talle vasakule poole südame piirkonda. Seejärel Martin võttis pikema teraga kööginoa ja ähvardas üldse ta märjaks teha s.o. tappa. Käskis magama minna. Ta tahtis korterist lahkuda, kuid Martin ei lubanud. Raul ja habemega mees ei sekkunud. Ta püüdis uuesti korterist lahkuda, kuid Martin hakkas teda jälle peksma näo ja pea piirkonda, lööke oli umbes
2. Ta heitis põrandale pikali ja Martin uuesti teda perioodiliselt peksis. Ta ei tea, kas Raul ja habemega mees teda peksid ta ei tea, sest oli unine. Pärast sõitis kohale politsei ja kiirabi. Kannatanu VM poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 05.04 ta oli M juures ühiselamus ja tarvitati alkoholi. Ta jäi magama ja ärkas sellepeale, et KV tuli ka M juurde. Siis hakkas hüüdnimega Pikk teda peksma. Pika õiget nime ei tea. Tunnistaja AT poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 15.01 öösel ta oli ema korteris ja läbi seina kuulis kõrval korterist kaklust. Kuulis kellegi lendamist vastu seina ja kuulis samuti ühe juttu, et olen selle mehe DNA-ga koos ja keegi ei tohi sellest teada saada, muidu lähen 10-ks aastaks kinni. Kästi mehel magama minna, muidu pussitan sind ja Raulil kästi köögist nuga tuua. Tema kutsus enda juurde sõbra ja viimane kutsus politsei. Tunnistaja KV poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 05.04 ta läks M juurde ühiselamusse. M toas magas VM. Toas oli veel keegi, keda hüütakse pikaks. Toas olles pikk lõi M mitmel korral rusikaga näo piirkonda, K.A püüdis ka mitmel korral M lüüa. Süüdistatavate süü on peale nende, kannatanute ja tunnistajate poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste veel leidnud tõendamist politsei ettekandega K.Z-i kinnipidamise kohta, sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabeliga, kannatanu fototabeliga, kannatanule isikute ja asitõendite äratundmiseks esitamise protokolli ning fototabeliga, K.A ja K.Z-i puhtsüdamliku ületunnistuse protokolliga, kannatanu haigusloo ja ekspertiisiaktiga, kannatanu VM avalduse ja isiku läbivaatuse protokolliga / t. l. 2 – 4, 5 – 27, 35 – 48, 68, 82, 100 – 126, 144, 147 – 150 / KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatavate süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on kõigil puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatavate enda süüdtunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli nende tõeline tahte avaldus. K.Z-i ütlustest nähtub, et mingil hetkel ta võttis noa või palus noa tuua ja kuidagi raevuhoos torkas S noaga. Kohus leiab, et tema tegevuses puudub otsene tahtlus ja seda pole keegi ümber lükanud, et Older oleks otsuse tahtlusega kannatanut tahtnud lüüa, kuid on tuvastatav tema tegevuses kaudne tahtlus, sest tema psüühilise arengu häirest ta ei andnud endale adekvaatselt aru noaga toimepandava teo tagajärje saabumist, vaid möönas seda. Selle teo toimepanemisele aitas kaasa ka tema kui ka K.A ja kannatanu K alkoholijoobes olek ning nende vahel tekkinud olukorra lahendamiseks omavaheline kaklus ja lõpuks ka K.Z-i poolt kannatanule noaga tekitatud tagajärje saabumise. Täielikult ei saa aktsepteerida ka kannatanu K ütlusi, sest tema ütluste kohaselt ta mäletab täpselt poes täiendava alkoholi ostmist ja K.Z-i poolt tema peksmist jalgade ja kätega 10-l korral ning noaga löömist, kuid ei mäleta, kas Raul ja habemega mees teda peksid, sest oli unine. K.A oma ütlustes üheselt mõistetavalt kinnitab, et temal tekkis K sõnavahetus ja läks kannatanule kallale, lüües kannatanut põlve, küünarnuki ja rusikaga näkku vähemalt 10-l korral. Seejärel kaklusesse sekkus K.Z. Kohus arvestab karistuse mõistmisel süüdistatavate K.Z-i kriminaalkorras karistatust; K.Z nelja päeva möödumisel pärast mõistetud karistuse kandmisest vabanemisel uue tahtliku kuriteo toimepanemist, tema vahi all viibimist alates
3. jaanuarist 2011 a.; K.A kriminaalkorras karistamatust, töökohta ja iseseisva sissetuleku puudumist, K.A olles teadlik kriminaalasja menetlemisest mõne kuu möödumisel paneb toime uue tahtliku kuriteo; Andersonil viie aasta tagust kriminaalkorras karistatust, töökoha ja iseseisva sissetuleku olemasolu; kõigil madalat haridus-taset; kõikide puhtsüdamlikku kahetsust; K.Z-i karistamisel kohus arvestab ka eksperdi poolt tema suhtes ekspertiisiga tuvastatud tervislikku seisundit selles, et esineb lapseeas alanud arenguhäire, mis avaldub temal tundeelu ja käitumishälvetes ning sotsiaalse adaptatsiooni raskustes. Psüühilise arengu häired oluliselt piirasid kuriteo toimepanemise ajal tema võimet aru saada süüksarvatud teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida, samuti seda, et ta saab karistust kanda keskkonnas, kus on arstiabi võimalused; kohus leiab, et neid tuleb karistada vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada K.Z KarS § 118 p. 1 järgi ja mõista karistuseks 4 ( neli ) aastat 6 ( kuus ) kuud vangistust Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 3 ( kolm ) aastat vangistust. Mõistetud karistuse algust arvestada tõkendi – vahistamine – kohaldamisest s.o. alates
4. jaanuarist 2011 a. Tõkend – vahistamine – kohtuotsuse jõustumisel tühistada 2 Süüdi tunnistada K.A KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks 1 ( üks ) aasta vangistust Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 8 ( kaheksa ) kuud vangistust KarS § 73 lg. 1, 3 alusel mõistetud karistus jätta täitmisele pööramata, kui K.A kohtu poolt määratud 3 ( kolme ) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise ajast. KarS § 68 lg. 1 alusel mõistetud karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg 15.01.2011 a. s.o. 1 ( üks ) päev. 3 Süüdi tunnistada Martin Anderson KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks 3 ( kolm ) kuud vangistust Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 2 ( kaks ) kuud vangistust KarS § 73 lg. 1, 3 alusel mõistetud karistus jätta täitmisele pööramata, kui Martin Anderson kohtu poolt määratud 3 ( kolme ) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise ajast. 4 Välja mõista K.Z-ilt sundraha 695.05 eurot, K.A-lt ja Martin Andersonilt kummaltki sundraha 417.03 eurot riigieelarve tuludesse 5 Välja mõista kaitsjatasu K.Z-ilt 431.46 eurot, K.A-lt 210.93 eurot ja Martin Andersonilt 172.58 eurot. 6 Välja mõista K.Z-ilt kohtukuludena ekspertiisitasu 339 eurot. 7 Välja mõista solidaarselt K.Z-ilt, Martin Andersonilt ja K.A-lt kohtukuludena koopiate tegemise eest 33.15 eurot. Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034796011 SEB pank viitenumber 2800049777 8 Põhja Prefektuuri Lääne teenistuse hoiuruumis olevad asitõendid hävitada kohtuotsuse jõustumisel 9 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik