lg 2 p 4 järgi; 2) 13.04.2009.a.
lg 2 p 8,9 järgi; 3) 16.01.2010.a.
lg 2 p 9 järgi; 4) 15.09.2010.a.
lg 2 p 9 järgi; 5) 25.08.2011.a.
MS § 238 lg 2 alusel ärakandmisele 2 kuud vangistust, vabanes 21.10.2011.a. pärast karistuse kandmist, karistus kustumata, Urmas Simon Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 311 ja 313 Tunnistada süüdi 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4 256-5; E.U KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt E.U-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 4 (neli) kuud. Kohaldada E.U suhtes tõkendina kinnipidamisest 31.10.2011.a. vahistamist ning karistuse algust arvata alates Välja mõista E.U-lt riigituludesse sundraha 208,52 eurot. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 AS SEB Pank viitenumber Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu 2800049777. Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Välja mõista E.U-lt 74,16 eurot Maxima Eesti OÜ kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD E.U on kohtu alla antud KarS § 199 lg 2 p9 järgi süüdistatuna selles, et tema süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna 28.10.2011 kella 13.42 ajal Maxima Eesti OÜ-le kuuluvas kaupluses aadressil Tartu mnt 49 Tallinn võttis E.U 12 pakki Jacobs kohvi väärtusega 6.18 euro/pakk koguväärtusega 74.16 eurot, pani kohvipakid kaasasolnud kotti ja möödas kassast kauba eest tasumata. Vargus avastati turvakaamera salvestise ülevaatamisel ning E.U peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt 31.10.2011.a., kui ta uuesti kauplusesse tuli. Oma tegevusega E.U, olles isikuks, kes on viimase aasta jooksul toime pannud vargusi vähemalt kahel korral, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav E.U tunnistab enda esitatud süüdistuses täielikult süüdi ja seletab, et 28.10.2011 Maxima kaupluses Tartu mnt 49, Tallinnas, varastas kauplusest 12 pakki Jacobs kohvi. Sisenes müügisaalis, võttis 12 pakki kohvi ja pani endale kotti. Peale seda lahkus kauplusest kohvi eest tasumata. 31.10.2011 läks jälle Tartu mnt 49 Maxima kauplusesse ja oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Kahetseb tehtut. /t.l 13-16/. Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu täielikult tõendatud järgmise kriminaalasjas kogutud tõenditega: - Maxima avaldus kauplusest on varastatud 12 pakki kohvi /t.l 2/; - tunnistaja Stanislav Bobinini ütlustega, selle kohta, et 28.10.2011 varastas meesterahvas Maxima Eesti OÜ-le kuuluvast kauplusest 12 pakki kohvi Jacobs ja väljus nendega kauplusest /t.l 3-6/; - 25.08.2011 kohtuotsus nr 1-11-9322 /tl 28-29/ . Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et E.U isikuna, keda varem korduvalt karistatud võõra vara salajaste varguste eest KarS § 199 järgi ning KarS § 218 lg 1 järgi väheväärtuslike asjade varguse eest, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõraid vallasasju, tegutsedes otsese tahtlusega. Seega E.U pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. E.U on kriminaalkorras 5 korda karistatud. E.U ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega. Rahalise karistuse mõistmine on välistatud, kuna E.U ei oma sissetulekut ning tal puuduvad vahendid rahalise karistuse kandmiseks. Teda on korduvalt karistada väärteokorras rahatrahvidega, mis osaliselt on tasumata. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine E.U suhtes oleks vastuolus kohtupraktikaga ning sellise karistusega ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. Riigikohus on olnud oma praktikas aastate vältel kindlal seisukohal, et isiku karistusest tingimisi vabastamine on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega. E.U on varem varguste eest 5 korda karistatud vangistusega. Lisaks on teda karistatud erinevate väärtegude eest. Eelmise karistuse kandmiselt vabanes 21.10.2011.a. Arvestades E.U isikut ei ole tema suhtes KarS § 74 kohaldamine võimalik. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval juhul KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. E.U on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Uue kuriteo pani ta toime lühikese aja möödumisel vabanemisest. Tegemist on narkootikume tarvitava isikuga, kes on korduvalt toime pannud NPAS § 15-1 ja KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavaid väärtegusid. Kohtul puudub veendumus, et ta oleks suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama. Varasemad karistused ei mõjutanud E.U loobuma süütegude toimepanemisest, mistõttu kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada reaalse vangistusega. Maxima Eesti OÜ poolt on seoses vargusega esitatud tsiviilhagi summas 74.16 EUR. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanul omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3, hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoseskantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1, asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 136 lg 1 kohaselt, kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ettenähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kohus leiab, et tsiviilhagi on tõendatud tunnistaja ja süüdistatava ütlustega ning kuulub rahuldamisele. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.